Eristatakse nelja peamist koetüüpi: 1. Epiteelkude jaguneb kaheks: katte- ja näärmeepiteel. Paiknevad tihedalt kõrvuti. Kuju ja kihtide arv vastavalt asukohale ja funktsioonile. Katteepiteel katab ja kaitseb organismi sise- ja välispinda. Näärmeepideeli leidub välis- ja sisenõrenäärmetes ning selle ülesandeks on eristada organismile vajalikke aineid. 2. Sidekude moodustavad pärissidekude, kõhrkude, luukude, rasvkude ning veri ja lümf. Pärissidekoe moodustavad nt. Liigesesidemed ja kõõlused, milles on hulgaliselt vastupidavust suurendavaid proteiinikiude. 3. Lihaskude On kokkutõmbumisvõimeline ja spetsialiseerunud liigutuste sooritamiseks. Kolme tüüpi lihaskude: Vöötlihaskude, Silelihaskude ja südamelihaskude 4. Närvikude koosneb närvirakkudest ja gliiarakkudest e. Närvitoesest. Närvirakud vahendavad informatsiooni rakkude vahel ja võtavad osa rakutalitluse regulatsioonist. Gliiarakkude ülesandeks on tagada närvirakkude toitumine ja kaitse.
Liidused ehk pidevühendid ehk sünartroosid. Liigesed ehk diartroosid. Sündesmoosid sideliidused. Sünkondroosid kõhrliidused. Sünostoosid luuliidused. Häbemeliidus e. sümfüüs. Poolliiges e. hemiartroos. Liigesvõie ehk sünooviat. Teineteisega kuju poolest sobivaid liigespindu nim. kongruentseteks. Vastand nendele on inkongruentsed liigesed. Liigeste abiaparaadid on lisamoodustised, mis täiendavad liigespindu või liigeskihnu. Liigesesidemed e. ligamendid. Liigeskettad e. diskid. Liigesmokad e. kiudkõhrkoest äärised. Lihtliiges liigestub kaks luud. Liitliiges liigestub kolm või enam luud. Lordoos lülisamba ettepoole suunatud kumerus. Küfoos lülisamba tahapoole suunatud kumerus. Pööret sissepoole nimetatakse pronatsioon, pööret väljapoole supinatsioon. Saagõmblus esineb ajukolju luude vahel. Lameõmblus esineb näokolju luude vahel. Soomusõmblus esineb luude samanimeliste osade vahel.
Luud on lihaste kinnitumiskohad . Lihased kinnituvad luudele kõõluste abil . Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät , mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav . Liigestes on luude otsad kaetud kõhrega . Kõhrega kaetud luuotste vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs . Liigest katab liigese kihn , mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes . Luuotsi hoiavad liigestes paigal väga tugevad liigesesidemed , kõõlused ja lihased . Inimesel on mitut tüüpi liigeseid : Keraliigesed , plokkliigesed , silinderliigesed. Inimesel on silinderliigesega ühendatud kaks ülemist kaelalüli , seetõttu saab ta pead pöörata .Kandelüli (atlas) ja telglüli (axis ) . Inimese luustiku tähtsamad osad on kolju , selgroog , rindkereluud , õlavöötme luud ja nendega seonduvad ülejäsemete luud ning vaagnavöötme luud ja nendega ühenduvad alajäsemete luud . Selgroog moodustab keha keskse toese
ka 17 meetri piiri. Võistlustel jäi see aga kättesaamatuks. Heino Lipp oli juba 30-aastane, parim iga sportimiseks juba möödas. Sirgunud olid järeltulijad. Sellest hoolimata valmistus ta mõõduvõttudeks ja osales mitmes võistluses, sageli ka võites. 1955. aasta kevadel vigastas ta aga Tallinn-Tartu võistlustel tõukejala suurt varvast. Ei pööranud sellele suuremat tähelepanu ega ravinud vigastust korralikult terveks, liigesesidemed hakkasid vohama ning edaspidisele esinemisele oli tõmmatud kriips. (Teemägi_1963) 3. Mis oleks võinud olla? Heino Lipu hiilgavat ja rekordeid pulbitsevat sportlaskarjääri varjutas aga üks tume vari. Aastaid pikka ja vaevarikast pühendumust ei toonud peale Eesti ja NSVL meistrivõistluste medalite midagi. Ta ei saanud kordagi võistelda väljaspool nõukogude piire.( Kui palju oleks Lipp võitnud olümpiamängude ja euroopameistrivõistluste medaleid, ei saa me iialgi teada.)
kaetud luuotsad (liigesepead). Liigesepead on ümbritsetud tugevast, pingul sidekoekestast e liigesekapslist. See on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis eritab sitket vedelikku (nn liigesvõie), mille abil liiges muudetakse libisevaks. Liigest ümbritseb liigesevõiet sisaldav liigesekihn, mis takistab kulumist. o Liigesesidemed, kõõlused ja lihased hoiavad luude otsad koos ja takistavad neid paigalt nihkumast. 1. Sidemed kuuluvad sidekudede hulka ja koosnevad peamiselt kahte sorti valkudest (kollageen ja elastiin). Nad on kergesti venivad, annavad liigestele teatava elastsuse ning seega hoiavad ära nihestuse, väänamise või luksatsiooni. 2. Lihased lähevad oma otstes üle kõõluseplaatideks või kõõlusekimpudeks, mis on
kaetud luuotsad (liigesepead). Liigesepead on ümbritsetud tugevast, pingul sidekoekestast e liigesekapslist. See on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis eritab sitket vedelikku (nn liigesvõie), mille abil liiges muudetakse libisevaks. Liigest ümbritseb liigesevõiet sisaldav liigesekihn, mis takistab kulumist. o Liigesesidemed, kõõlused ja lihased hoiavad luude otsad koos ja takistavad neid paigalt nihkumast. 1. Sidemed kuuluvad sidekudede hulka ja koosnevad peamiselt kahte sorti valkudest (kollageen ja elastiin). Nad on kergesti venivad, annavad liigestele teatava elastsuse ning seega hoiavad ära nihestuse, väänamise või luksatsiooni. 2. Lihased lähevad oma otstes üle kõõluseplaatideks või kõõlusekimpudeks, mis on
- lihaste toonust reguleerivate närvikeskuste funktsionaalsest seisundist; - keskkonna temperatuurist mida kõrgem, seda parem; - päevaperioodidest hommikul on see väiksem; - väsimusest passiivne paraneb, aktiivne halveneb; - pärilikkusest, soost ja east lapsed ja naisterahvad on paindlikumad. Liigeste liikuvust piiravad tegurid: · Liigesekapsel (47%) Lihased ja sidekirme (41%) Kõõlused ja liigesesidemed (10%), Nahk (2%). · Suurimaks piirajaks on lihaste sidekude, mis on lihasest jäigem ja seega kohaneb venitusele aeglasemalt. Sidekoe hulk ja ehitus on tingitud soost, vanusest ja ka kehatüübist. · Lihaste kaitsereflekside süsteem, mis tõmbab lihaseid kokku. Refleksid on automaatsed reageeringud, mis kaitsevad lihaseid ja liigeseid traumade eest. Müotaatiline venitusrefleks hoiab lihast venimast liiga kiiresti liiga pikaks, autogeenne venitusrefleks
Liigesed Liiges on liikuv ühendus skeleti osade vahel ning sel on teatud omadused. Liigesekest e. liigesekapsel koosneb õhukesest väliskihist ja jämedamast sisekihist. Liiges tagab luustiku osade omavahelise liikuvuse. Liigesepilus e. liigeseõõnes asub võie (synovia), mis moodustub liigesekesta väliskihist. Liigesepilu on väga kitsas. Liigesevõide (synovia) ülesanne on vähendada hõõrdumist ja peale selle ka toita liigesekõhre. Liigesesidemed takistavad ülepiirilisi liigutusi ja hoiavad liigest koos. Liigesekeha moodustavad kumer liigesepe ja õõnes liigesenapp, mida vooderdab liigese kõhr. Limapaun ehk bursa ei ole otseses mõttes liigese osa, kuid esineb tihti liigese läheduses. See on pilutaoline vähest vedelikku sisaldav õõnsus, mis jaotab survekoormust ühtlaselt ja kergendab kihtide libisemist teineteise peal. Joonis 3.7. Liigese osad küünarliigesel 33 Liigese kujud
annaabi.ee 
