Vigastatud jäse tõsta samuti kõrgemale. Kui haava on sattunud võõrkehad, siis neid ei tohi iseseisvalt eemaldada. vaid tuleb sidemega fikseerida. Võimalusel võib panna külma. Edasi tuleb oodata kiirabi saabumist. Põrutuste ja nikastuste puhul kehtib 3K reegel. 3K reegel ehk külm, kõrgemale, kompressioon - kannatanud koht siduda kinni, peale panna külma ning hoida jäset kõrgemal. Nihestuse korral tuleb kannatanu panna istuma või lamama. Nihestunud liigesega jäse lahastatakse asendis (sundasendis), millesse see on jäänud. Liigesele asetatud side tehakse märjaks külma veega või pannakse sellele jääkott. Ise ei tohi hakata liigest paigaldama - tuleb kutsuda kiirabi. Luumurde jagatakse kaheks: kinnine luumurd (murdunud jäsemel võib olla ebatavaline kuju) ja lahtine luumurd (murde kohal on haav kust võib olla nähtav luu ots). Luumurru korral püüdke kannatanut mitte liigutada ning helistage kiirabisse. Kui kannatanu lamab maas, siis
Pedagoogiline Seminar Noorsootöö kaugõpe Karin Kiilaspä, Kalev Saar Painduvus Painduvus on tugi-liigutusaparaadi morfofunktsionaalne omadus, mis määrab liigutuste liikuvuse ulatuse, sõltudes liigese ehitusest, lihaste ja kõõluste venitatavusest Painduvus näitab sportlase võimet ja omadust suuta sooritada laiaulatuslikke liitusi omal jõul või väliste jõudude mõjul ühe või mitme liigesega. Painduvusharjutuste tegemine Kiirendab valgusünteesi Tõstab toiduainete omastamise efektiivsust Väldib vigastusi Parandab lihase välimust (vormi) On heaks soojenduseks Stimuleerib kehaliste võimete arengut Painduvus jaguneb Üldine peamiste liigeste liikuvus on heal tasemel. Spetsiaalne hea liikuvus kindlas liigeses Staatiline kestev venitusasendi hoidmine Anatoomiline maksimaalne liikuvuse ulatus
.....................................13 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................14 1. PAINDUVUS Painduvus on tugi-liigutusaparaadi morfofunktsionaalne omadus, mis määrab liigutuste liikuvuse ulatuse, sõltudes liigese ehitusest ning lihaste ja kõõluste venitatavusest. Painduvus näitab sportlase võimet ja omadust suuta sooritada laiaulatuslikke liigutusi omal jõul või väliste jõudude mõjul ühe või mitme liigesega. Üksikute liigeste suhtes oleks õigem rääkida nende liikuvusest, mitte painduvusest. Liigeste liikuvus on efektiivse tehnilise täiustumise möödapääsmatuks tingimuseks. Hea painduvus on väga oluline õigete liigutuste õigeks teostamiseks erinevatel spordialadel, olles seotud nii erinevate kehaliste võimetega kui sporditehnikaga. Kui painduvus on hea, suudab sportlane teha vajalikke liigutusi tugevamini, kiiremini, täpsemalt, pikemalt jne
Selgmiselt kinnituvad tagarindmikule liigese abil taga ehk lennutiivad. Kilejad lennutiivad on enam – vähem kolmnurkse kujuga, suurema tiivalabaga ja ahaneva algusega, millega nad kinnituvad keskrindmikule (Haberman, 1968). Jalad koosnevad viiest osast. Aluslüliks on puus, mis asub puusalohus ja võimaldab jalgade liigutamist mitmes suunas. Tagapuusad on neil liikumatult kinnitunud ja võimaldavad jalgade liikumist ette ja taha ainult ühes tasapinnas. Puusale kinnitub reis erilise, liigesega varustatud lisandi – pöörla abil. Eessääre siseküljel on enamikul jooksiklastel eriline sälk tundlate puhastamiseks (Haberman, 1968). Tagakeha koosneb reast lülidest, mille selgmist osa nimetatakse tergiidiks, kõhtmist – sterniidiks. Sterniidid on tavaliselt tugevamini kitiniseerunud ning varustatud mitmesuguse punktiiri, kurrutuse ja karvastusega. Tergiite katavad kattetiivad. Jooksiklastel on ainult kuus väljaspoolt nähtavat sterniiti
jalutuskäikudega. Kui nädalase harjutamise jooksul valuaistingut ei tekkinud, jätka juba kerge sörkjooksuga. Jooksurada peaks olema suhteliselt pehme ja tasane ning sellegi perioodi pikkuseks võiks olla nädal. Kui selle aja jooksul valusid ei teki, võib treeningkoormusi järk-järgult tõstes endisele tasemele tagasi pürgida. Põlvekedra kõhre kahjustused. Põlvevigastused on jooksjate seas kõige arvukamalt esinevad vigastused. Kuigi tegu on keha ühe olulisema liigesega, on ta suhteliselt haavatav, kuna tema koospüsimise eest kannavad hoolt vaid üksikud kõõlused ja sidemed. Põlvekedra kõhre kahjustused , mida rahva keeles kutsutakse "jooksja põlveks"oe ning meditsiinis tuntakse kui chondromalacia patella kätkevad endas valusid põlve eesosas või põlvekapsli taga ja anatoomiliste iseärasuste tõttu kimbutab see vigastus rohkem naisi kui mehi. Nimetus chondromalacia patella viitab põlvekapsli kõhrepinnaga toimunud struktuurilistele muutustele
jalutuskäikudega. Kui nädalase harjutamise jooksul valuaistingut ei tekkinud, jätka juba kerge sörkjooksuga. Jooksurada peaks olema suhteliselt pehme ja tasane ning sellegi perioodi pikkuseks võiks olla nädal. Kui selle aja jooksul valusid ei teki, võib treeningkoormusi järk- järgult tõstes endisele tasemele tagasi pürgida. Põlvekedra kõhre kahjustused. Põlvevigastused on jooksjate seas kõige arvukamalt esinevad vigastused. Kuigi tegu on keha ühe olulisema liigesega, on ta suhteliselt haavatav, kuna tema koospüsimise eest kannavad hoolt vaid üksikud kõõlused ja sidemed. Põlvekedra kõhre kahjustused , mida rahva keeles kutsutakse "jooksja põlveks" ning meditsiinis tuntakse kui chondromalacia patella kätkevad endas valusid põlve eesosas või põlvekapsli taga ja anatoomiliste iseärasuste tõttu kimbutab see vigastus rohkem naisi kui mehi. Nimetus chondromalacia patella viitab põlvekapsli kõhrepinnaga toimunud struktuurilistele muutustele
placement) vaid vertikaalselt. Artrogeenne kõnd (kange puus, põlv) (artrogeenne lad.k. liigestekkene) Artrogeenne kõnd võib tekkida liigese jäikusest, lõtvusest või deformatsioonist ning see võib olla valulik või valuvaba. Kui puusa- või põlveliiges on kulunud, või kui põlv on hiljuti eemaldatud lahasest, tõstetakse vaagent vastasjala üleliigse hüppeliigese plantaarfleksiooni abil ning kange liigesega jalg viiakse ette koonusliikumisega (circumduction). Tänu jäigale puusale või põlvele tõstab patsient tervet jalga põrandast kõrgemale. Vastav liigutuse kaar (koonusliigutus) aitab haige jala ülestõstmist vähendada. Tänu puusa, põlve või mõlema liigese vähesele painduvusele erineb mõlema jala kõnnipikkus. Toeperioodis, kui jalg kannab keharaskust, on kange liigesega jala sammu pikkus lühem.
Osaline kõõluse purunemine on sage noorte hulgas, täielik aga üle 30 aasta va- nustel. Vigastuse üldised põhjused on traumad, ülekoormus ja nõrgad ning jäigad õlavöötmelihased. ÕLALIIGESE NIHESTUS Ülajäse on kehatüvega seotud õlavarre ja abaluu vahel asuva liigesega ehk õla- liigesega. Liigest ümbritsevad liigesekapsel ja sidemed. Esmakordse õlaliigese nihestuse põhjuseks on trauma, kukkumine õlaliigesele või väänamine. Kordu- vate nihestuste korral pole vajagi konkreetset vigastust, piisab kahjuks juba käe Nihestusi esineb lii- ebasoodsast asendist. Tavaline tekkemehhanism on käe jõuline eemaldamine gestest kõige enam koos välisrotatsiooniga, millega rebestatakse liigesekapsli eesmine osa. Kõikidest
12 roidepaarist on ainult seitse otseselt rinnakuga seotud. Ülejäänud viis paari on seotud rinnakuga vaid kaudselt või pole üldse seotud. 30 Joonis 3.5. Rinnakorv Märkus. Katsudes on tunda alles teine roie, sest esimest katab rangluu (clavicula). Selle järgi leitakse koht EKG elektroodide paigutamiseks (→ ptk „Elektrokardiogamm ja EKG- monitooring“). Roiete ja rinnaku vaheline ühendus on liigesega, ainult esimene roie on ühendatud kõhrega. Inimese vananemisega selle liigese liikuvus väheneb. Rinnak kujutab endast lamedat luud, mis koosneb luukehast, käepidemest ja mõõkjätkest. Tal on liigesepinnad roiete ja rangluuga. Rinnakul on oluline osa südamemassaažis. Vaagen Vaagen koosneb kahest puusaluust, mis omakorda jagunevad nimmeluuks, istmikuluuks ja häbemeluuks, ning ristluust. Mõtteliselt jaotab linea terminalis vaagna suureks ja väikeseks vaagnaks
annaabi.ee 
