Kiilnuga – saeketta taga paiknev detail, mis suunab saetud detailid saekettast eemale Hoiab ära detailide tagasipiskumise . Järkamine on pika saematerjali tükeldamine tooriku pikkusesse Järkamise eesmärgiks on : Saada vajalik arv vajaliku pikkusega ja kvaliteediga toorikuid Tagada materjali parim võimalik ärakasutamine . Šarniirsaag – saeketas asub töölaua kohal ja liigub liigenditel Saeketta etteandeliikumine materjali suunas toimub käsitsi . Pendelsaag – saekaetas asub töölaua all ja kinnitatud šarniirselt Hüdrosilinder liigutab saeketast üles-alla Järkamise töökoht Etteande töölaud ( rulltee) Järkamissaag Töölaud piirajatega, mis määravad tooriku pikkuse Järgatud materjali virnastamine . Saematerjali lahkamine .
Et laagrid asuvad veosilla karteri võllikattel, töötab võll ainult väändele. Poolkoormatud rattavõlle kasutatakse sõiduautodel.Veerandkoormatud rattavõllid on mõnedel sõiduautodel ja väikeveoautodel. Koormamata rattavõlle kasutatakse enamikul veoautodel. Küsimuste vastused: 1)Mis tüüpi liigendeid kasutatakse veovõllidel? Püsikiirusliigendeid kasutatakse autode eesmistes ja sõltumatu vedrustusega veosildades. 2) Mis ülesanne on nendel liigenditel? Lühike püsikiirusliigend mis kannab pöördemomenti üle kuni 38° nurga all. Spetsiaalne variant isegi 47°-se nurga all. Pikkpüsikiirusliigend: Neid on kahe ehitusega. Mõlemad kannavad pöördemomenti üle kuni 20°-se nurga all ja aksialne käik on kuni 30mm 3) Mis vahe on veovõllil ja rattavõllil? Rattavõll kannab pöördemomendi auto diferentsiaalilt veorattale. Auto rattavõll ühendab ratast diferentsiaaliga (teda on nimetatud ka poolteljeks)
Et laagrid asuvad veosilla karteri võllikattel, töötab võll ainult väändele. Poolkoormatud rattavõlle kasutatakse sõiduautodel.Veerandkoormatud rattavõllid on mõnedel sõiduautodel ja väikeveoautodel. Koormamata rattavõlle kasutatakse enamikul veoautodel. Küsimuste vastused: 1)Mis tüüpi liigendeid kasutatakse veovõllidel? Püsikiirusliigendeid kasutatakse autode eesmistes ja sõltumatu vedrustusega veosildades. 2) Mis ülesanne on nendel liigenditel? Lühike püsikiirusliigend mis kannab pöördemomenti üle kuni 38° nurga all. Spetsiaalne variant isegi 47°-se nurga all. Pikkpüsikiirusliigend: Neid on kahe ehitusega. Mõlemad kannavad pöördemomenti üle kuni 20°-se nurga all ja aksialne käik on kuni 30mm 3) Mis vahe on veovõllil ja rattavõllil? Rattavõll kannab pöördemomendi auto diferentsiaalilt veorattale. Auto rattavõll ühendab ratast diferentsiaaliga (teda on nimetatud ka poolteljeks)
Sõiduki liikumine omal jõul on keelatud, kui: · Rooli keeramine on takistatud või rool kiilub kinni · Roolikarp on lahti või purunenud · Rooliseadme ühendustes on suur lõtk ja esineb lahtioleku oht · Roolihoovastikus esineb pragusid või on murdumise oht · Rooliratas on purunenud Sõiduki erakorraline tehnoülevaatus on kohustuslik, kui: · Esinevad takistused või löögid rooli pööramisel · Rooliratta vabakäik on lubatust suurem, roolihoovastiku või varratse liigenditel on lubatust suuremad lõtkud · Roolihoovastikku on remonditud nõuetele mittevastavalt (kuumutamine, keevitamine) Pidurid, aeglusid Pidurid on autol kiiruse vähendamiseks ja peatamiskes ning auto paigalhoidmiseks seisu ajal. Suruõhk on õhkpidurite ja õhkpidurite toimise aluseks. Selleks, et autotootjate vajadusi rahuldada, toodab Knorr-Bremse erinevaid kompressoreid. Kompressorite töömahud jäävad vahemikku 20...720cm2, tootlikused 20...1000l/min ja tarbitav võimsus 50W...10W. Knorr-
Mootori ehitus ja tööpõhimõte Kolbmootoris muundab soojusenergia mehhaaniliseks tööks väntmehhanism, mis koosneb silindrist koos silindripeaga, kolvist koos kolvirõngastega, kepsust koos kepsulaagritega selle mõlemas otsas, väntvõllist koos hoorattaga ja siduriga ning karterist. Silinder ja väntvõll toetuvad kahest poolest koosnevale karterile, mis moodustab mootori aluse. Kolb liigub silindris edasi-tagasi ja on ühendatud väntvõlliga liigenditel kepsu kaudu. Mootori töö selgitamiseks oletame, et kolb asub silindri ülemises piirasendis ja kolvipealne ruum on täidetud kokkusurutud kütteseguga so bensiini-õlisegust ja õhust koosnev segu. Kui nüüd küttesegu süüdata, tekib põlemisel kõrge temperatuur ja põlemisgaas paisub, tekitades rõhu, mis surub kolvi silindris allapoole. Kolvi liikumine kandub kepsu kaudu väntvõllile ja see hakkab pöörlema. Nii muutub küttesegu põlemisel silindris vabanev energia
Vähetootlikud on skreeperid kuivadel sõredatel pinnastel, kus veojõud väheneb ja suureneb pinnase leke kopast, ning kleepuvatel pinnastel. Kopp on kahest külglehest keevistarind, mille väliskülgde1 on tugevduseks kahe põiksidemega karprauad. Kopa alaosas asub vahetatavate lõiketeradega terade alusplaat. Kopa tagapoolel on kinnituskohad käiguosa kahele poolteljele. Kopapõhi ja tagasein on liikuvalt ühendatud külgseintega. Kopa ees liigenditel paigaldub siiber. Kopp on ühendatud veoraamiga kahe veoliigendi abil. Raam koosneb kahest karpristlõikega pikitalast, põiktorust ja toetub telgpoldiga esiteljele, mis on T-kujuline ja kaldtugedega ning ühendatud veotiisliga. Veoraami põiktorule on paigaldatud kopatõste plüspasti plokid ja siibri tõstemehhanism. Kopa allalaskmisel pingutub abitross ja siiber avaneb automaatselt. Mida enam kopp pinnasesse süvistub, seda rohkem siiber avaneb.
lõige C: C B 0 0,009 rad; GI 0 1782 T1 l 3 240 0,4 lõige D: D C 0,009 0,045 rad; GI 0 1782 0 l4 lõige E: E D D 0,045 rad. GI 0 9. PAINE Vaatleme liigenditel paiknevat tala, mille välispinnale on kantud horisontaalsed ja vertikaalsed jooned. Peale põikjõuga koormamist horisontaalsed jooned ja varda telg kõverduvad, vertikaalsed jooned aga pöörduvad. Maksimaalse läbipainde kohas vertikaalne joon ei pöörle ning jääb vertikaalseks. Ülemiste kiudude pikkus lüheneb, alumiste – suureneb. Varda teljel asuv kiht säilitab oma pikkuse, ehk ei deformeeru. F1 F2
annaabi.ee 
