l - lihtliigendite arv k - tala osade arv (nii põhiosad kui ka lisaosad) w - vabadusastmete arv Mitmesildelise tala staatikaga määratavuse vajaliku tingimuse võib kirjutada kujule t + l =2k w, kus w=0 Liigendite asetus peab olema niisugune, mis tagab mitmesildelise tala geomeetrilise muutumatuse. Geomeetriliselt muutumatus staatikaga määratavas mitmesildelises talas ei ole ühes sildes rohkem kui kaks ja kahes naabersildes rohkem kui kolm liigendit. Kahes naabersildes peab olema vähemalt üks liigend. Staatikaga määratud mitmesildelist tala nimetatakse Gerberi talaks. Põhiosad ja lisaosad: Staatikaga määratavad mitmesildelised talad koosnevad põhi- ja lisaosadest. Põhiosa on geomeetriliselt muutumatu ka siis, kui naaberosad on eemaldatud. Lisaosad muutuvad naaberosade eemaldamisel mehhanismideks. Joonisel on põhiosad a-f1 ja f3-d. Lisaosadeks on f1-f2 ja f2-f3. Põhiosade
ka kardaan seda tegema ja selleks on kardaanil mõlemas otsas universaalsed kardaaniristid, et kardaan saaks pöörlemise ajal ka vertikaalselt liikuda. Kardaanirist · Selle nõellaagritega võlliliigendi osad on hargid 2 ja 4, ristmik 3, nõellaagrid 8, tihendid. · Nõellaagritega kausid 1 lähevad ristmiku tappide otsa ja neid tihendavad rõngastihendid. · Kausse hoiavad harkides lukustusrõngad 7 või poltidega harkide külge kinnitatud kaaned. · Mõnda liigendit on võimalik määrida määrdenipli kaudu. · Ristmiku sees on siis määrdekanalid mis juhivad määrde nõellaagritele. · Kui vedav hark pöörleb ühtlaselt, siis veetav hark pöörleb ebaühtlase kiirusega: ühe pöörde jooksul jõuab veetav vedavast kaks korda ette ja jääb kaks korda maha. · Et pöörlemise ebaühtlusest lahti saada ja inertskoormusi vähendada, kasutatakse kaht ristliigendit. · Seejuures peavad võlli mõlemad hargid asuma ühes tasapinnas.
Sel le nõellaagritega võlliliigendi osad on hargid (2) ja (4), ristmik (3), nõellaagrid (8), tihendid. Nõellaagritega kausid (1) lähevad ristmiku tappide otsa ja neid tihendavad rõngastihendid. Kausse hoiavad harkides lukustusrõngad (7) või poltidega harkide külge kinnitatud kaaned. Liigendit on võimalik määrida määrdenipli kaudu. Ristmiku sees on määrdekanalid. Rattavõllid: a)Poolkoormatud b)Veerandkoormatud c)Koormamata 1)Veoratas 2)Laager 3)Rattavõll 4)Võllikate 5)Veoratta rumm 6)Rattavõlli äärik Rattavõll kannab pöördemomendi auto diferentsiaalilt veorattale. Auto rattavõll ühendab ratast diferentsiaaliga (teda on nimetatud ka poolteljeks). Auto
Sel le nõellaagritega võlliliigendi osad on hargid (2) ja (4), ristmik (3), nõellaagrid (8), tihendid. Nõellaagritega kausid (1) lähevad ristmiku tappide otsa ja neid tihendavad rõngastihendid. Kausse hoiavad harkides lukustusrõngad (7) või poltidega harkide külge kinnitatud kaaned. Liigendit on võimalik määrida määrdenipli kaudu. Ristmiku sees on määrdekanalid. Rattavõllid: a)Poolkoormatud b)Veerandkoormatud c)Koormamata 1)Veoratas 2)Laager 3)Rattavõll 4)Võllikate 5)Veoratta rumm 6)Rattavõlli äärik Rattavõll kannab pöördemomendi auto diferentsiaalilt veorattale. Auto rattavõll ühendab ratast diferentsiaaliga (teda on nimetatud ka poolteljeks). Auto
mõlemas otsas). 3.3 Ristliigend Muutkiirusliigend (ristliigend) 1. Nõellaagrikaus, 2. ja 4. Kahvel, 3.Ristmik, 5. Flants, 6. Stopperi soon, 7. Stopper, 8. Nõellaager. Selle nõellaagritega võlliliigendi osad on hargid 2 ja 4, ristmik 3, nõellaagrid 8, tihendid. Nõellaagritega kausid 1 lähevad ristmiku tappide otsa ja neid tihendavad rõngastihendid. Kausse hoiavad harkides lukustusrõngad 7 või poltidega harkide külge kinnitatud kaaned. Mõnda liigendit on võimalik määrida määrdenipli kaudu. Ristmiku sees on siis määrdekanalid mis juhivad määrde nõellaagritele. Kui vedav hark pöörleb ühtlaselt, siis veetav hark pöörleb ebaühtlase kiirusega: ühe pöörde jooksul jõuab veetav vedavast kaks korda ette ja jääb kaks korda maha. Et pöörlemise ebaühtlusest lahti saada ja inertskoormusi vähendada, kasutatakse kaht ristliigendit. Seejuures peavad võlli mõlemad hargid asuma ühes tasapinnas. Vältimaks vibratsiooni teket tuleb
Flants, 6. Stopperi soon, 7. Stopper, 8. Nõellaager. 40 Selle nõellaagritega võlliliigendi osad on hargid 2 ja 4, ristmik 3, nõellaagrid 8, tihendid. Nõellaagritega kausid 1 lähevad ristmiku tappide otsa ja neid tihendavad rõngastihendid. Kausse hoiavad harkides lukustusrõngad 7 või poltidega harkide külge kinnitatud kaaned. Mõnda liigendit on võimalik määrida määrdenipli kaudu. Ristmiku sees on siis määrdekanalid mis juhivad määrde nõellaagritele. Kui vedav hark pöörleb ühtlaselt, siis veetav hark pöörleb ebaühtlase kiirusega: ühe pöörde jooksul jõuab veetav vedavast kaks korda ette ja jääb kaks korda maha. Et pöörlemise ebaühtlusest lahti saada ja inertskoormusi vähendada, kasutatakse kaht ristliigendit. Seejuures peavad võlli mõlemad hargid asuma ühes tasapinnas. Vältimaks
(joon.3) Joon. 3. Kin. paarid liigitatakse klassidesse seondite arvu järgi (vt. tabel 1) Tasandilistes mehhanismides st mehhanismides, kus kõik lülid liiguvad mingi pinnaga paralleelsetes pindades, esinevad ainult translatsiooni- ja rotatsioonipaarid ning kõrgpaarid.Konstruktiivsetel kaalutlustel asendatakse mõned kinemaatilised paarid liitpaaridega. Näiteks sõrmega kerapaari asemel kasutatakse kardaanliigendit (Hooke'i liigendit). 8 1.1.3. Lülid, kinemaatilised ahelad Kehi, millest moodustub mehhanism, nim lülideks. Lülisid liigitatakse 1. tahked, 2. vedelad, 3. gaasilised. Tahked lülid loetakse absoluutselt jäikadeks. Sõltuvalt kin.elementide arvust esinevad 1. lihtlüli (kin.elementide arv 1), 2. kaksiklüli (2 kin.elementi, vt. joon. 4), 3. kolmiklüli (3 kin.elementi). Joon. 4 Kin
annaabi.ee 
