teoseid ei ole säilinud. Küll leidub Diogenes Laertiose (III sajand p. Kr.) raamatus Kuulsate filosoofide elu ja arvamused kolm Epikurosele omistatud kirja, milles esitatakse tema filosoofiliste arusaamade ülevaade. Oluliseks allikaks Epikurose vaadete kohta on ka rooma luuletaja Lucretiuse (I sajand e. Kr.) poeem De rerum natura (Asjade loomusest), mis annab üksikasjaliku, eeldatavasti Epikurose enda tekstidele toetuva ülevaate tema füüsikast. Diogenes Laertiose järgi olevat Epikuros liigendanud filosoofia kolme distsipliini: kanoonika, füüsika ja eetika. Epikuurlaste kanoonika. See termin tulenevat Epikurose teosest Kanon (mõõdupuu, mastaap), milles Epikuros esitab oma epistemoloogilisi arusaamu. Ta kõneleb seal kolmest “tõe kaanonist”, niisiis, tõe “mõõdupuust” või kriteeriumist. Nendeks on tajud ( aistheseis), “ettehaaramised” (prolepseis) ja afektid (pathe). Kaanon on instrument millega saab kontrollida arvamuste tõesust või väärust, nii nagu
.. Neoliitiline paradoks. Neoliitikumis hakkab inimene valdama tsiv suuri kunste (põllupidamine, pottsepatöö...) tänapäeval ei pea keegi nende avastamist mingisuguseks juhuseks. Järeldab, et neoliitline inimene on tegelikult pika teadusliku traditsiooni pärija. Teaduslik lähenemine ümbritsevale maailma on kultuurile juba algselt omane. Müüdid ja riitused pole osaks mingisugusest eelloogilisest mõtlemisest. Pakutakse välja skeem, kuidas müütiline mõtlemine on maailma liigendanud, teadmist liigendanud. Sarnanevat sellega, mida tänapäeval nimetatakse meisterdamiseks. Selline inseneritehnoloogiast erinev lähenemine mingite ülesannete lahendamiseks, mis lähtub olemasolevatest materjalidest. Müütiline mõtlemine on nagu meisterdamine. Kõik mis on juba olemas, juba olnud on minginl viisil omavahel ühildatav. Müütide loomisel, et midagi väljendada kasutatakse kõike mis selle meisterdaja käeulatuses on, (sündmused, teadmised, lood, struktuurid) ja sobitatakse
Alguses räägime looduse ja füüsika vahekorrast ning füüsika uurimismeetoditest (jaotised 1 ja 2). Edasi käsitleme konkreetset materjali, mis peaks aitama kujundada füüsikalist maailmapilti. Ülevaade füüsikalistest nähtustest ja nende seletusest erineb oluliselt traditsioonilisest käsitlusest, kus käsitlus on liigendatud nähtuste järgi ning on jaotatud valdkondadesse nagu Mehaanika, Molekulaarfüüsika, Elekter ja magnetism, Optika jne. Meie oleme nähtused liigendanud mateeriavormide liikumisviiside järgi. Liikumisviise on meie liigituses neli: kulgemine, tiirlemine ja pöörlemine, võnkumine ning lainetamine. Eraldi käsitleme paigalseisu kui liikumise erijuhtu ning mikromaalimas esinevaid liikumisi, kus pole selget vahet eeltoodud liikumiste vahel. Ülevaadet alustame nelja vastastikmõju kirjeldamisega. Siis anname ülevaate jäävusseadustest ja printsiipidest, mis on edasiste seletuste aluseks. Seejärel tutvume
Kivisildnik loob oma luule keelest, mida räägivad inimesed. See on tänase päeva eesti keel, millele on oma mõju avaldanud erinevad protsessid majanduses ja poliitikas. See ei ole intellektuaalitsev ega ilutsev keel. ,,Valitud teosed" I. Tavaliselt on valitud teosed ikkagi mingite teoste ümbertrükid, aga Kivisildnik on selle meeletu tekstimassiivi taaskord läbitöötanud, asetanud mingitesse blokkidesse ja temaatiliselt liigendanud. See on sellest raamatust mingi terviku teinud. Siin on ilukirjanduslikke tekste, raamatuarvustusi, tekste ajast, kui ta töötab eesti esimeses tabloidväljaandes ,,Post" jm. Siin on juttu poliitikast, majandusest, kultuurist jm. See väga lai skaala erinevaid teemasid teeb sellest raamatust justkui alternatiivse 90ndate kroonika. Need Eesti nüüdiskirjandus
................................................................... 105 13. Kosmoloogia..........................................................................................................107 Sissejuhatus Järgnev ülevaade füüsikalistest nähtustest ja nende seletusest erineb oluliselt traditsioonilisest käsitlusest, kus käsitlus on liigendatud nähtuste järgi ja on jaotatud valdkondadesse nagu Mehaanika, Molekulaarfüüsika, Elekter ja magnetism, Optika jne. Meie oleme nähtused liigendanud mateeriavormide liikumisviiside järgi. Liikumisviise on meie liigituses neli: kulgemine, tiirlemine ja pöörlemine, võnkumine ning lainetamine. Eraldi käsitleme paigalseisu kui liikumise erijuhtu ning mikromaalimas esinevaid liikumisi, kus pole selget vahet eeltoodud liikumiste vahel. Ülevaadet alustame nelja vastastikmõju kirjeldamisega. Siis anname ülevaate jäävusseadustest ja printsiipidest, mis on edasiste seletuste aluseks. Seejärel tutvume
Ta koostas Eesti Koidu jaoks üksikasjalise programmi, mis koos väljaandmisloa taotlusega 1867. aasta kevadel Peterburi Trükiasjade Peavalitsusse saadeti. Hurt seadis ajakirja jaoks sisse mahuka vihiku, kuhu märkis teemasid, mida Eesti Koidus tuleks käsitleda. Ajakiri pidi olema puhtkultuuriline rahvavalgustuslik väljaanne, mis poliitika teemasid ei käsitle. Muus osas pidi ajakirja sisu hõlmama peaaegu kõiki teadus- ja eluvaldkondi. Programmis oli Hurt Eesti Koidu sisu liigendanud nelja suurde ossa, mis omakorda sisaldasid üksikasjalikke alajaotusi. Esimene osa oli kõige ulatuslikum pealkirjaga Õpetliku sisuga rahvavalgustuslikud kirjutised. Siin kavatseti tuua artikleid 7 valdkonnast: loodusteadused, arstiteadus (põhiliselt rahva tervishoid), põllumajandus ja tehnoloogia, geograafia ja etnograafia, ajalugu (eriti kuulsate inimeste biograafiad), pedagoogika (artiklid nii laste kasvatamisest kui kõlblusõpetusest) ja viimaks
annaabi.ee 
