L.B.Johnson-suur ühiskond, võrdõiguslikkus,marss Washingtoni, avardus õppimisvõimalus Eisenhoweri dokriin:1957a ,ameeriklased pidid aitama Aasia rahvaid, kommunismi kehtestamise eest. Nõukogude Liit-Liider Hrustsov- sulaaeg, püüdis uuendada välissuhteid, vangid koju, 1957-1969- Kosmonautika kuldajastu(1961 Gagarini kosmoselend)1959-1965- kuulutati välja seitseaastak- Rikkaim maa, kommunism, 1961-Berliinimüür L.Breznev-neostalinist,liiduriikide õigused vähenesid, sõjakas Kuuba kriis-1956- Kuubas-partisanisõda- Fidel Castro(1959)-kehtestas oma diktatuuri-Suhted USA-ga halvenesid-Kuubas sotsialistlik revolutsioon-Raketid Kuubal-1962 kontrolljoon merel, K nõudis likvideerimist-Moskva andis järele Vietnami sõda- 1954- NSV: Põhja-Vietnam, USA:Lõuna-Vietnam(ebademokraatlik) Ametlik sõda vietkongide vastu 1964.- Pikk, julm sõda, 1973-Pariisi rahuleping
teostajateks olid Al qaeda rühmituse liikmed. Õnneks Eestis pole veel sääraseid juhtumeid toimunud.KOKKUVÕTE Eesti Vabariik kulutab 2% oma sisemajanduse koguproduktist sellele, et tunneksime ennast tänaval kõndides või õhtul peale tööd või kooli kodus telekaees istudes turvaliselt. Kuna Eesti on niivõrd väike riik, siis läheb meil enda kaitsmisega raskeks. Sellejaoks oleme me liitunud NATO ja Euroopa Liiduga, kelle kaitse all on meie ja ka teiste liiduriikide ellujäämise võimalus tunduvalt suurem. Küberrünnakute kaitseks on Eestisse rajatud NATO küberkaitsekeskus. Üks võimalus inimesi kaitsta on korraldada seminare ja tunde, kus räägitakse vastaval teemal ja ehk ka katsetatakse praktiliselt. KOKKUVÕTE Muidugi on ka teisi ohte, mis meid varitsevad selles enamjaolt omakasupüüdlikus maailmas. Viimasel aastakümnel on suuremat rolli hakanud mängima küberkuritegevus, mis ei nõua isegi inimese füüsilist kohalviibimist. Terrorism on
noortegrupid); 60-70ndate vastupanuliikujad seisid demokraatlike väärtuste eest. -1979 Balti apell -1980 „40 kiri“ Taasiseseisvumine: -Poliitilised suunad- 1)Rahvusliku Sõltumatuse Partei-> taotles omariikluse taastamist 2)Eesti NSV Töötajate Internatsionalse Liikumise ja Töökollektiivide Ühendnõukogu->taotlesid Eesti jäämist Nõukogude impeeriumi 3)Eestimaa Rahvarinne->taotles poolehoidu NSV Perestroika poliitikale ja soovisid liiduriikide demokratiseerimist (rohkem õigusi) -Eeldused iseseisvumiseks- *Eesti tasandil- 1)Demokraatlike ühenduste loomine. Demokraatlike parteide esile kerkimine. Kommunistliku partei keelamine. 2)Kodanikuühiskonna aktiivsuse tõus Eestis 3)Iseseisvureferendum, kus rahvas soovis iseseisvuse taastamist. *Nõukogude Liidu tasandil: 1)Augustiputš 2)Vene NSFV esiletõus-> toetus Baltiriikidele 3)Teiste liiduriikide iseseisvumise katsed-> Liidu lagunemine *Rahvusvahelisel tasandil-
Nii pidi Eesti jääma lõpuks neutraalseks. 20. Milles seisnes Balti Liidu loomise idee? Miks plaan ei teostunud? Selles, et viis Balti riiki Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola pidid tegema tihedat sõjalis-poliitilist koostööd ning oli mõeldud Venemaa võimaliku rünnaku vältimiseks ja tagasilöömiseks. See eeldas seda, et pidi andma vajadusel nii sõjalist kui majanduslikku abi. See ei teostunud aga tulevaste liiduriikide vastuolude tõttu Leedul ja Poolal olid piiritülid, Soome soovis üleüldse läheneda Skandinaaviamaadega ning Venemaa vastuseis selle liidu loomisele. 21. Milline oli Eesti Vabariigi välispoliitiline orientatsioon 1930ndate algul ja teisel poolel? Miks? Mis on orientatsioon? Kahetimõistetav, orientatsioon selles mõttes, et mis tegevusi pooldati või mis riike pooldati. 1. Tegevuseks oli suhete hoidmine välisriikidega. 2
Balti riikides on ka säilinud palju vene rahvusest kodanike aga oleme suutnud võimule valida siiski uuemeelsed valitsused ja sellega tagada demokraatia edu. Teiseks probleemiks demokraatiale üleminekul oli kindlasti majanduse elustamine ja jalule aitamine. Riigid olid vaesed ja inimeste toetamine oli raske. NSV Liidu majandus oli heal järjel. Tegeldi paljude tootmisharudega nagu piimatööstus, põllumajandus ja kaupa eksporditi aga praeguse venemaa enda toitmiseks kasutati liiduriikide toodangut. Enne lagunemist hakkasid kolhoosid just tõusma ja maaelu elavnes. Meie kolhoosid lagundati seadustega peale NSV Liidu lagunemist. Eesti riigi suurimaks ekspordi artikliks sai mets mis oli hädavajalik maarahva eluspüsimiseks, mis muidugi oli kurb kuna eksporditi töötlemata puitu, mitte valmistoodangut. Praegusel ajal on demokratiseerida lihtsam tänu EL-ile kes aitab majandusraskuset üle ja toetab ka muudes asjades. Riigid kes on vastu võetud teevad suuri
1. territoriaalsed muutused Saksamaa idapoolsed alad ja osa IdaPreisimaast läksid Poolale ja NSV Liidule, Itaalia pidi loobuma Aafrika kolooniatest, Albaania taasiseseisvus, Ungari ja Bulgaaria suruit tagasi 1938. aasta piiridesse, Rumeena loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades aga alasid juurde Ungarilt, NSV Liit võttis Soomelt olulisi piirkondi, inimesed pidid uute piiride tõttu ümber asuma. 2. raudne eesriie NSV Liidu tegevus liiduriikide poliitiliseks eraldamiseks võõrvõimude eest nt tsensuuri, teabevoolu takistamise jms, külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiku eluvaldkondi; otsest sõjategevuse asemel üritati kehtestada ülemvõimu majanduses, poliitikas jne, Trumani doktriin USA välispoliitika eesmärk vabade rahvaste toetamisega nii sise- kui ka välissurve vastu, Marshalli plaan USA majanduslik ja tehniline abi 17 EU riigile 13mlrd USD väärtuses,
* reparatsioon-sõjakahjude hüvitamine; * pos. sõda-I MS läänerindel toimunud sõja olemus, sõda toimus kaevikutes, kaitse>rünne; * kadunud sugupõlv-mehed, kes naas. I MS-ist ega suutnud enam tavaeluga kohaneda; * enamlased-venemaal esilekerkinud jõud 1917. a, juhiks oli Lenin, pooldasid tööliste revolutsiooni, panid aluse kommunismile; * Bresti rahu-lõpetas sõja idarindel,Saksa-Vene vahel; * Compiegne’i rahu-Saksa ja liiduriikide vahel, läänerindel sõja lõpetamine; * Versailles’i rahu-saksamaa süüdlaseks, määrati reparatsioonid 9. 1919. – 1920. Töötada välja sõjajärgne kord Euroopas (lepingud kaotajariikidega, nõrgestada neid). 10.* sõjavägi kuni 100k meest; * loovutama osa territooriumitest; * tasuma reparatsioone; 11. 12.Rahvasteliit osutus ebapüsivaks 13.24. veeb 1918 (Vene oli nõrk, Saksa polnud kohale jõudnud okupeerimisega). LK 68 kraam.
annaabi.ee 
