Valitsuse ülesannete, vahendite ja personali laienemine. Kabinettide hüppeline suurenemine. Valitsuse tugistruktuuride, eriti valitsuskomisjonide paisumine. Valitsuse domineerimine parlamendi üle (kiire ja spetsialiseeritud otsustusprotsess). Valitsuse ja parlamendi vastastikused kontrollimehhanismid pole paigas. Valitsusjuhi esiletõus ja valitsussisene hierarhia süvenemine. Suured nõudmised ministrile; generalist ja spetsialist. Valitsuskabinettide tüübid Hierarhiline (liidrikeskne) vs egalitaarne (võrdsus) Kollegiaalne (ühised eesmärgid) vs segmenteeritud (sektoraalsed strateegiad) Hierarhiline: valitsusjuht määrab ainuisikuliselt cabinet ka kontrollib seda täielikult. Liidrikeskne: ministritel piiratud mõju poliitika kujundamisele, koordinatsioon liidri oärusmaa, samas kollegiaalne. Killustunud: on jagunenud kaheks või rohkemaks poolautonoomseks üksuseks.
peaministri või erakondade peakontori ülekaal. Valitsuse dilemmad poliitika elluviijana:kas keskenduda suurtele ja keerukatele või väikestele ja poliitiliselt tundlikele küsimustele?Kas vastutada kõige eest või selle eest, mida reaalselt saab mõjutada?Kas keskenduda uutele või vanadele probleemidele? JNE.. Valitsuse töökultuur: 1. Hierarhiline: valitsusjuht määrab ainuisikuliselt kabineti ja kontrollib seda täielikult. 2. Liidrikeskne: ministritel piiratud mõju, koordinatsioon juhi pärusmaa, samas kollegiaalne 3. Segameneteeritud: on jagunenud kaheks või enamaks üksuseks(NSVL) 4. Meeskonnavalitsus: valitsusjuhi ja ministrite vastastikune sõltuvus ja koostöö 5. Assambleevalitsus:eri rühmade kompromiss. RIIGIPEA Otseselt või kaudselt valitud riigipea: Isikuline:president, riigivanem,kuningas Kollektiivne:presidentuur Piiratud ajaks või eluaegselt
ülesandekesksus, ülesandekesksus, ülesande ja ülesande, madal juht delegeerib jagab ideid, inimkesksus- juht inimkesksus, otsustuse ja kaasab selgitab annab täpsed vastutuse otsustamisse juhised, kontrollib alluvatele täitmist Järgijakeskne juhtimine Liidrikeskne juhtimine Kuna erinevad inimesed on erineva valmidusega ja sama inimene võib olla erinevate ülesannete puhul erineva valmidusega, peab juht olema paindlik. 24. Millest sõltub motivatsioon ja töörahulolu F. Hertzbergi 2 mudeli teooria järgi? Seotud töökeskonnaga, vajalik aruka motivatsioonitaseme leidmiseks. Hügeeni faktorid: palk, kindlustunne, töötingimused, kontrolli ulatus, inimestevahelised suhted, töökultuur, juhtimise kvaliteet
muudel erialadel Ajakirjandus Range tsensuur (trükiajakirjanduseeltsensuur; raadio ja televisioon- eel- ja järeltsensuur) Meedia ideoloogilise järelevalve all ja ideoloogilise mõjutajana Propaganda ja desinformatsioon Raadio ja televisioon meelelahutuskanalitena Ajalehed suuretiraažilised Kokkuvõte: Kommunistliku režiimi olulisemad tunnused Ametlik (kõikehõlmav) ideoloogia Liidrikeskne ühe partei süsteem Tsentraliseeritud ja rangelt hierarhiline parteija riigibürokraatia Julgeolekuorganite kontroll ühiskonna üle Käsumajandus Massimeedia monopol ja tsensuur Kodutööd ESIMENE TÖÖ TEKST 3: Toomas Hiio „Seitse mõtet 20. sajandi Eesti ajaloost“ Vastused 1 Autor on Toomas Hiio. Toomas Hiio on uurinud Tartu Ülikooli üliõpilaskonda, sõjaväe
eriti valitsuskomisjonide paisumine n Valitsuse domineerimine parlamendi üle (kiire ja spetsialiseeritud otsustusprotsess). Valitsuse ja parlamendi vastastikused kontrollimehhanismid pole paigas n Valitsusjuhi esiletõus ja valitsusesisese hierarhia süvenemine. Suured nõudmised ministrile: generalist ja spetsialist Valitsuste sisu n Hierarhiline: valitsusjuht määrab ainuisi-kuliselt kabineti ja kontrollib seda täielikult n Liidrikeskne: ministritel piiratud mõju poliitika kujundamisele, koordinatsioon liidri pärusmaa, samas kollegiaalne n Segmenteeritud: on jagunenud kaheks või rohkemaks poolautonoomseks üksuseks (USA: kabinet ja presidendi kantselei, NSVL) n Meeskonnavalitsus: valitsusjuhi ja ministrite vastastikune sõltuvus ja koostöö n Assambleevalitsus: eri rühmade kompromiss Tõhus valitsus suudab n Ühitada konfliktsed eesmärgid tervikstrateegiate raames. Järgida
· Müümine ehk selgitamine · Osalev juhtimine · Delegeeriv juhtimine Madal ülesandele ja kõrge suhetele Kõrge ülesandele ja kõrge suhetele orient. orienteeritus S2 Müümine S3 Osalemine S4 Delegeerimine S1 Käskimine Madal suhetele ja madal ülesandele orient Kõrge ülesandele, madal suhetele orient. Järgijakeskne juhtimine Liidrikeskne juhtimine 14. Situatiivsed eestvedamise teooriad: Vroomi ootuste teooria V. Vroomi ootuste teooria puhul läheneb liider isikutele individuaalselt, keda vaadeldakse Y teooria seisukohalt lähtuvalt kui võimekaid indiviide. Vroom-Yetton-_Jago nn. otsustuspuu teooria annab liidrile aga konkreetsed soovitused eri juhtimisstiilide rakendamiseksInimesed on ratsionaalsed (eeldus); arvestavad töötamisel 3 teguriga: · Töösoorituse tõenäosus (E) · Tasu saamise tõenäosus (I)
annaabi.ee 
