1920 loobus tegevteenistusest kapteni auastmes Poliitiline tegevus 1917 valiti Tief XII Armee Eesti Sõjaväelaste Täidesaatva Komitee ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks Riigikogu liige 1927 töö- ja hoolekandeminister Otto Tiefi valitsus Otto Tiefi Valitsus Peaministri asetäitja ja siseminister Otto Tief Haridusminister ··Arnold Susi Kaubandus- ja tööstusminister ··Rudolf Penno Kohtuminister ··Johannes Klesment Põllutööminister ··Kaarel Liidak Rahaminister ··Hugo Pärtelpoeg Sotsiaalminister ··Voldemar Sumberg Teedeminister ··Johannes Pikkov Välisminister ··August Rei Otto Tief 1944-1976 10 oktoober 1944 Otto Tief vangistati Pärast vabanemist elas Kasastanis 1955 II grupi invaliidsus Naasmine Eestisse 1 juuni 1958 vallandati töölt 5 märts 1976 Otto Tief suri Otto Tief
ühendanud Eesti Vabariikliku Rahvuskomitee liikmetest. 18. septembril 1944 nimetas Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Jüri Uluots ametisse Otto Tiefi valitsuse. Moodustatud valitsuse koosseisu kuulusid: · Peaministri asetäitja ja siseminister Otto Tief · Haridusminister Arnold Susi · Kaubandus- ja tööstusminister Rudolf Penno · Kohtuminister Johannes Klesment · Põllutööminister Kaarel Liidak · Rahaminister Hugo Pärtelpoeg · Sotsiaalminister Voldemar Sumberg · Teedeminister Johannes Pikkov · Välisminister August Rei · Minister Juhan Kaarlimäe · Otto Tiefi valitsuse tähtsus seisneb riikliku järjepidevuse katkematus kandmises. · Otto Tief 1944 1976 : 10. oktoobril 1944 Tief vangistati ja 2.3. juunil 1945 mõistis NSVL Ülemkohtu sõjakolleegiumi kohtuistung talle kümneaastase vangistuse. Vangis olles
luspiltidega. Väliselt oli (Karksi-Nuia) alevik endises olukorras, lahkunud Saksa väed polnud rüüstamist ega põle- tamisi teinud. Punaväelased olid aga igati oma metsikust näidanud, purustades ja tagastades majades ja ümber- kaudsetes taludes, ja siit algab minu kannatuste rada. Oktoobri algul tuli minu juurde koolimajja mu ammune tuttav, Leeli talu peretütar Lehte Soots-Kõdar koos põllumajandustegelase prof Kaarel Liidakuga, keda ma ka va- rem tundsin. Liidak rääkis Eesti poliitikute põrandaalusest tööst Saksa okupatsiooni ajal, mille eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine. Selle ürituse nurjumise tõttu elas ta nüüd illegaalselt Karl Lepiku varjunime all. Ta palus paariks päevaks peavarju. Seda võisin talle lubada koolitöö alguseni novembris. Mul oli köögi kõrval väike tuba, kus ta võis märkamatult viibida. Vahel õhtuti käis ta ka jalutamas, 13. jaanuaril 1945. a toodi teade Liidaku surmast. [--/
saadi temalt kätte paberilipik, milles. ta oli avaldanud muret Piistaoja eliitkarja saatuse pärast. Ta palus olukorra kohe riigivõimuorganitele teatavaks teha ning aretustööd kõrgetoodangulise veisekarjaga asjatundjate juhtimisel jätkata. See sõnum sai teatavaks endise "Riigi Viljasalve" asemele reorganiseeritud teravil-jakeskuse direktorile agronoom Kaarel Liidakule, kes pöördus küll avaldusega vastava ülemuse poole, kuid sai vastuse: "Seltsimees Liidak, meil on kombeks nendes küsimustes mitte vahele segada, mis NKVD on kord oma kätte võtnud." Suured tänud Teile inimesed
klinkritolmu 500kg/ha, seega 6 aasta kohta 3t/ha. Mulla aktiivse happelisuse põhjustavad mullas vabalt olevad vesinikioonid mullalahuse reaktsioon. pH vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivne kümnendlogaritm. Nt. 10-5 st pH 5,0 tuleks lubjata. Potentsiaalse happelisuse põhjustavad H-d, mis asuvad mulla kolloididel (kolloidkompleks [H] jagatakse asendushappelisuseks H5,6 ja hüdrolüütiliseks happelisuseks H8,2. Need terminid tõi Eesti keelde Kaarel Liidak. LUBJATARBEKS MÄÄRATAVAD ELEMENDID CaCo3 t/ha määratakse. Lubjatarbe määramise võimalusi on mitmeid: 1. AKTIIVNE HAPPELISUS määratakse kas vesilahustes või kaaliumkloriidides. pH määratakse KCl enamasti vesileotises teadustarbeks pH aastaringselt sama < pH muutub suve jooksu (tulemus ei ole sama. 7 Lubjatakse pHkCl 5,5 Taimedele sobib enamasti nõrgalt happeline ja/või neutraalne muld. 2. HÜDROLÜÜTILINE HAPPESUS - H8,2
valitsus; taasiseseisvumiskatse: Vaatamata keerulise olukorrale üritasid Eesti rahvuslik juhtkond taastada Eesti iseseisvust. Jüri Uluots nimetas ametisse 18. septembril oma otsusega Vabariigi Valitsuse. Sinna kuulusid: peaministri asetäitja ja siseminister Otto Tief, kohtuminister JOhannes Klesment, välisminsiter August Rei, sõjaminister Johan Holberg, rahaminister Hugo Pärtelpoeg, kaubandus- tööstusminister Rudolf Penn, põllutööminister Kaarel Liidak, teedeminister Johannes Pikkov, sotsiaalminister, haridusminister. Esimene koosolek toimus 19. septembril Eesti Maapanga hoones. Tutvustati deklaratsiooni, milles anti teada Rahvuskomitee likvideerimisest ja valitsuse tegevusseastumisest. 20. septembril toimus Tallinna Elektrijaama lähedal valitsuse teine koosolek, millel arutati Tallinna kaitsmise võimalikkust. Määrati sõjavägede ülemjuhataja, kuid enam polnud võimalik kaitsta Tallinnat
seeläbi sõjavägede ülemjuhatajat. Eesti rahvuslaste noorem põlvkond propageeris agaralt "kolmanda tee" võimalust, mis panustas Eesti iseseisvuse taastamisel lääneriikidele. Seda nägemust toetasid ka läänes tegutsevad endised Eesti diplomaadid (näiteks August Rei ja Heinrich Laretei). 14. veebruaril 1944 moodustasid Eesti olulisemate poliitiliste erakondade esindajad Tallinnas "kolmanda tee" pooldajaist Eesti Vabariigi Rahvuskomitee, mille esimeheks valiti Kaarel Liidak. soomepoisid; Eesti kaitsmiseks otsustati Soomest Eestisse kutsuda Soome armee eestlastest vabatahtlike (soomepoiste) rügement. Reaalsete relvajõudude olemasolu tarbeks kutsuti koju tagasi Soome armeesse kuuluva eestlaste rügemendi JR 200 12. augustil 1944 sai soomepoiste ideeline juht kapten Karl Talpak Soome armee peakorterilt ka vastava loa ning 19. augustil maabus Saksa laevaga "Warthburg" Paldiskis 1752 meest, kes saadeti Tallinna.
annaabi.ee 
