järel. Töötavaks süsteemiks on lattraudadest silmus ümber posti, püstrauda on vaja üleminekujätku tegemiseks ja põikraudade asendi fikseerimiseks. Väga tähtis on, et pärast põikraudade keevitamist krohvitakse püstraudade alune täis, sellega luuakse toetuspind tekkiva külgdeformatsiooni takistamiseks. Raudbetoonsärk on üldiselt efektiivsem kui metallsärk kuna betooni valamine ümber konstruktsiooni kindlustab tema tiheda liibumise. Kivimüüritisest laotud keldriseinale mõjuvad koormused ja nende vastuvõtmine. Keldriseinale mõjuvad nii vertikaalsed kui ka horisontaalsed koormused, mis põhjustavad momendi teket seinas. Koormustest tekitatud pingete vastuvõtmiseks on müüritises kasutatud armeeringut (horisontaal ja vertikaal). Vertikaalselt mõjuvad koormused keldridseinale on: keldrilaest ülekantav koormus; seinalt ja ülemiste korruste vahekagedelt tulev koormus;
plaat 4, millele on kantud jaotused kuni 90°. Plaadile 4 kinnitatud teljel liigub vabalt hoob 5, mille alumine osa kujutab endast kahe 90° nurga all asetseva tahuga nurgamõõtjat. Hoova ülemine ots, millele on kantud märkjoon, libiseb piki plaadi 4 jaotusi. Kontrollitav treitera asetatakse põhitasapinnaga plaadile ning lõiketasapinnaga risti hoova 5 pinnale. Esinurga mõõtmisel liibub tahk 6 vastu treitera esitahku, taganurga mõõtmisel aga tahk 7 vastu treitera tagatahku. Liibumise õigsust kontrollitakse läbipaistega. Hooval 5 olev märkjoon näitab plaadi 4 skaalal mõõdetava nurga suurust. Kirjeldatud nurgamõõtjat kasutatakse samuti esinurga ja taganurga mõõtmiseks treitera taasteritamisel. Lõikeserva terituse ja lihvimise kvaliteeti kontrollitakse tavaliselt 10-20-kordse suurendusega luubi abil. Pärast teritust ja lihvimist peab lõikeserv olema terav ning tal ei tohi olin ümardusi, pragusid ega kriimustusi.
Trummellihvpingid Veomehhanismil peab olema liikuv kaitsevari, mis takistab töölise käsi ja riideid pinki sattumast. Lihvlint tuleb trumlile kinnitada tugevalt, ilma voltideta ja väljaulatuvate otsteta. Spiraalselt peale tõmmatud lihvlint peab olema terve, lindi pealmine, kattev ots asetsema trumli pöörlemissuunale vastupidi. Lihvlindi kinnitusseadmete pingutid olgu kindlad ja korras ning tagagu lihvlindi tiheda liibumise vastu trumlit kogu selle pealispinnal. Eendurvaltsid ei tohi olla vildakad ega omada defekte pealispinnal. Ketaslihvpingid Ketta töövaba osa peab olema kaetud. Pingi tugisundlatt ja laud peavad olema jäigalt kinnitatud nii, et nad ei kõiguks ega vibreeriks. Laua ja ketta tasapindade vahelise pilu laius ei tohi olla üle 5 mm. Väikeste detailide töötlemisel tuleb kasutada hoiderakiseid, mis väldivad pingijuhi käte tõmbamise lihvkettale.
Valmistatakse plastsest materjalist (süsinikvaene teras, vase- ja alumiiniumsulamid), selleks et oleks võimalik moodustada lõpp-pea. Viimase moodustamine võib toimuda pressides või tagudes, nn. pimeneetide korral. Terasneete läbimõõduga alla 10 mm võib neetida külmalt, üle 10 mm - varva otsa ettekuumutamisega ca 1000 oC. Lisaks sellele, et needi materjali deformeeritavus paraneb, tagab kuumneetimine tänu varva kokkutõmbumisele jahtumisel veel ka detailide parema liibumise, mis on oluline tiheduse saamiseks. Tihvtliited: tõkestavad pöörlemise ning fikseerivad detaili ettenähtud asendi. Liimliide: Nende liidete oluline eelis on võimalus ühendada eritüüpi materjalist detaile (metall kummi või plastikuga, puit plastikuga jne.). Ka on liide reeglina hermeetiline, puuduvad jääkpinged ja -deformatsioonid. Puuduseks on liidete väike eritugevus, mistõttu ühendatavad pinnad peavad olema piisavalt suured
moodustaks kinnise kontuuri, vajadusel tuleb moodustada ühes tugevdatavas ristlõikes mitu kinnist kontuuri tugevdusraudadega. Korrosiooni kaitseks krohvitakse metallsärk tavaliselt tsementkrohviga, rõhutame veel kord, et püstraudade aluse täitmine tsementmördiga tuleb teha eraldi. Põikraudade maksimaalne samm ei tohiks olla üle 50 cm. Raudbetoonsärk on üldiselt efektiivsem kui metallsärk kuna betooni valamine ümber konstruktsiooni kindlustab tema tiheda liibumise. Tugevdus võrgule krohvimisega tehakse vähekoormatud elementide puhul. Tugevdatav konstruktsioon mähitakse metallvõrgu sisse ja krohvitakse tsementkrohviga. Metallvõrk peab olema tehtud ristvarrastest (traadist). 16. Pingejaotus müüris (skeemid), konstruktsiooni arvutuslik skeem koondatud jõu puhul Üldsätted Pingejaotus elastses poolruumis koondatud koormuse all on lahendatud I.Boussinesq'i poolt möödunud sajandil. Vaatleme situatsiooni, kui jõud on rakendatud poolruumile
üldiselt efektiivsem kui skeem koondatud jõu lõigatakse tinglikult metallsärk kuna betooni puhul. Vaatleme tasapinnalisteks ribadeks). valamine ümber situatsiooni, kui jõud on Selllise skeemi elementideks konstruktsiooni kindlustab rakendatud poolruumile. võivad olla hoone seinad, tema tiheda liibumise. Skeem 7.1 Lõikame sellest vahelaed, põikseinad. Elastse Skeem 5.8 Ristlõike poolruumist välja õhukese skeemiga hoones tugevdus on kõige seibi (seina) Joonis põhjustavad ühele efektiivsem külgede suhte Pingejaots poolruumis ja elemendile mõjuvad puhul 1 : 1 ja langeb mitte seinas.7.2 Pingejaotus nurk koormused sisejõude kõigis
Tänapäeva mootorite silindrikaas on valatud alumiiniumi- sulamist. Ta kinnitatakse silindri külge tavaliste või tikk- poltidega. Vajalik tihedus silindri ja kaane vahel tagatakse metall-asbesttihendiga. Liibumise parendamiseks kaetakse tihendi mõlemad küljed grafiidiga. Samal ajal 1 väldib gra- fiit ka tihendi kinnikleepumist, mis raskendaksid demontaazi. Mõnedel mootoritel (näiteks «PannonT5»;). võib kaane tihend' ka puududa.
annaabi.ee 
