Lõikeriistade teritamiseks kasutatakse masinaid, aga vahel teritatakse ka käsitsi. Teritusmaterjalid, vahendid ja seadmed http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/5_likeriistade_teritamine.html Joonis 5.1 Teritamise viis (http://www.youtube.com/watch? v=XIe9tbTngCI&feature=results_main&playnext=1&list=PLCAFBF5E282080836) Tööriistade teritatamiseks kasutatakse lihvimismeetodit. Lihvpinke kasutatakse enamasti detailide pindade lõpptöötlemiseks nende pinnalt õhukese metallikihi eemaldamise teel lihvketastega, samuti toorikute koorimiseks ilma nende eelneva töötlemiseta teistes pinkides, lõikeriistade teritamisel jm. Lihvimiseks nimetatakse pindade töötlemist abrasiivmaterjalidega. Abrasiivmaterjale (kõvad, teravate servadega terad) kasutatakse sidumata kujul - pulbrina või seotud (tsementeeritud) kujul - luiskude, käiade, segmentidena jt.
Liivakärna toodeti liivast ja vaigust, mida paagutatakse et saada liivakärna. Liivakärna kasutatakse detailide vormimiseks, liivakärn laguneb 450C kraadi juures. Tehases olles oli tunda spetsiifilist lõhna, mis samuti jäi hästi ka riitele külge – tegemist pidi olema liivakärna töötlemisel tekkiva lõhnaga, aineks on ammoonium. See järel liikusid detailid järeltöötlemisse, kus anti vajadusel detaili õige kuju. Järel töötlemises nägin erinevad lihvpinke, puurpinke. Detailid termotöödeldakse ning asetatakse peale seda vanandus masinasse, kus detailid 525 kraadi juurde kuumutati – vanandamine. Tulemuseks oli kõvaduse tõus ja voolavuse vähendamine. Kuumutamisel oli ka üks miinus, et detailid tõmbuvad kokku kuna poorsus väheneb. Tootmise poole pealt jäi veel meelde, et detailidele rullitakse keermeid, mitte ei lõigata, kuna kiiruse vahe tootmises pidi olema märgatav.
Väiksemaid detaile valmistati survevalumasinaga. Seal oli vaja töötajal pressitud alumiinium detail lihtsalt masinast eemaldada ja vorm suruõhuga puhastada, jupid valmisid umber 30sek intervallidena. Sellele lisaks on veel liivakärnide valmistamise seade. Seal segatakse spetsiaalne liiv ja vaheaine, mis peale ahjus käiku lagunevad. Hetkel kui meie grupp seal oli valmistati mingisugust torudetaili. Järeltöötluses on kasutusel erinevaid lintsaage, mis on kõik erinevate mõõtmetega, lihvpinke, puurpinke, ekstsentrikpresse sobivate stantsidega. Siis on neil veel vibroseade vanni ja kuivatuslauaga. Termilises töötlemises kasutatakse suurt karastusseadet, kus ahju ees on põhimõtteliselt väike passein kuhu detailid lastakse ja vanandusseadet. Kõikidel valujääkide kastidel peab olema silt materjali markeeringu kohta. Valamisahjudes kasutatavas materjalis tohb olla valujääke ning praakdetaile kuni 50%. Sulatusahjudes võib valujääkide kogus varjeeruda 0-100%.
Lihvpingid Lembi Palgi 2009/2010 Puidu masintöötlemise tehnoloogia T Lihvpinkide klassifikatsioon Lihvpinke kasutatakse freesitud detailide puhastamiseks enne viimistlust, detailide kalibreerimiseks (ühesugusele paksusele töötlemine) ja kantide pehmendamiseks. Lihvpingid jagunevad järgmistesse gruppidesse: 1. kitsalindilised lihvpingid - edasi- tagasi liikuva töölauaga (detailide puhtakslihvimine), - liikumatu töölauaga (sahtlite, raamide prussdetailide lihvimiseks), - lindi servse asetusega (kilbiservade lihvimiseks),
Võrumaa Kutsehariduskeskus Pille Pille Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid. Referaat Väimele 2007 2 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Saagpingid 4 2. Höövelpingid 7 3. Lihvpingid 10 4. Puurpingid 12 Kokkuvõte 14 Kasutatud allikad 15 3 Sissejuhatus Referaadis uurisin: · saagpinke · höövelpinke · lihvpinke · puurpinke Samuti uurisin, millest pingid koosnevad . Referaadi materjali hankisin: · E. Rihvk ,,Puitehistöö koolis" · A.Gurvits ,,Laudsepatööd" · A. Jackson, David Day ,,Puutöömmeistri käsiraamat" 4 1.Saagpingid. Tavalise saagpingi põhiosa moodustab tasapinnalisest töölauast välja ulatuv seaketas. Juhtlati ja lükkelatiga varustatud saagpink on eelkõige puidu ja puitplaatide mõõtu
Võrumaa Kutsehariduskeskus Pille Pille Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid. Referaat Väimele 2007 2 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Saagpingid 4 2. Höövelpingid 7 3. Lihvpingid 10 4. Puurpingid 12 Kokkuvõte 14 Kasutatud allikad 15 3 Sissejuhatus Referaadis uurisin: • saagpinke • höövelpinke • lihvpinke • puurpinke Samuti uurisin, millest pingid koosnevad . Referaadi materjali hankisin: • E. Rihvk „Puitehistöö koolis“ • A.Gurvitš „Laudsepatööd“ • A. Jackson, David Day „Puutöömmeistri käsiraamat“ 4 1.Saagpingid. Tavalise saagpingi põhiosa moodustab tasapinnalisest töölauast välja ulatuv seaketas.
Avade sisepindu lihvitakse siseümarlihvi- kontaktikohtade purunemisnähul, mille põhjus on takse siselihvpinkidel. Tasalihvitakse tasapindu kontaktidevaheline sädelahendus. Meetod on raken- kasutades selleks horisontaal- (a) või vertikaaltasa- datav vaid elektrit juhtivate materjalide töötlemisel. lihvpinke (sele 2.50). Üks elektroodidest on tööriist, teine töödeldav ese (sele 2.51). Nende vahel on dielektriline vedelik. Vooluimpulsside toimel elektroodide materjal sulab ja aurustub. Kraatrist eemaldunud metall jahtub
annaabi.ee 
