Oli oma aja suurimaid luuletajaid, tema ilmalike laulude tekstid on ta enda loodud, tema olulisim luuleteos on värssromaan kirjades "Le Livre du Voir-Dit" ("Tõsilugu"). Muus.sse on komponeeritud aga vaid väike osa Machaut armastusluulest. Kõige keerukamas laadis on loodud tema motettid, milledest 23 on säilinud. Teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks kuna tema loomingus leidub hulk ühehäälseid lais'id ja virelais'id, mida varasematest eristab kunstiline lihvitus ja kirjaviisi õpetatus. Tema kuulsaim teos on esimene ühe autori loodud terviklik missatsükkel "La messe de Nostre Dame". Missa on kuueosaline, tsükli neli lühema tekstiga osa (Kyrie, Sanctus, Agnus Dei ja Ite, missa est) on loodud motetitehnikas, tenorimeloodiatena on neis kasutatud gregooriuse laulu. Pikkade tekstidega Gloria ja Credo on lihtsamas, akordilises stiilis. Vormi selline liigendamine saab edaspidi kogu uusaegse muus. vormikujunduse aluseks
Oluline autor jambizanris. Ründav ja pilkav stiil. Lüürilistes värsimõõtudes luule. Translatio imperii. Ka satiiri. Teemad: armastusluule (nõuanded armuhädade puhul, satiiriline lähenemine, koomilised olukorrad), sõprus (lähedane, meeste vahel, veinijoomisel oluline roll), Rooma poliitika ülistus, luulekunsti ülistus, religioossed hümnid jumalatele. Ideaaliks lühivormid, lihvitus, haritud ja peen, linnalikkus, lihtrahva põlgamine. 121. Horatiuse Ars Poetica (,,Luulekunst") nimeta teose peamine eeskuju ja mõningaid teemasid. Põhineb Aristotelese "Poeetikal". Siit pärit palju tuntud sententse. Pearõhk komöödial ja tragöödial. 122. Milliselt Rooma luuletajalt pärinevad väljendid carpe diem, exegi monumentum ja non omnis moriar? Mida need tähendavad? Horatius. Tähendused vastavalt "püüa/naudi päeva" (ebausu ja ennustamise vastu
4. Lisaks trohheilisele värsile (milles regilaulud) ka muid värsimõõte ennekõike muusika mõjul (jamb, kolmeosalised mõõdud) 5. Sõnavarast ja grammatikast kaovad arhaismid, mis omased regilaulule 6. Toimub murdeline ühtlustumine, lähenemine kirjakeelele 7. Tundmuste väljendamine otsesem kui regilaulus 8. Aktiivne reageerimine ümbritsevatele elunähtustele 9. Lühem eluiga, väiksem kunstiline lihvitus 10. Omas ajas täiesti kaasaegne ja lööv, erinevalt meie vaatepunktist tänapäeval 11. Muusikaline iseseisvumine 12. Seotus tollal uudse paaristantsuga, tung laulumängudesse 13. Pearõhk meelelahutusel või päevakajalisusel, pole enam niivõrd kombestikulisega seotud 14. Uus komponeerimisprintsiip erinevalt regialulust ja sellest tulenev tekstuaalne stabiilsus ja väiksem variaablus 15. Laenulisuse oluliselt suurem osakaal nii tekstis kui muusikas 16
4. Lisaks trohheilisele värsile (milles regilaulud) ka muid värsimõõte ennekõike muusika mõjul (jamb, kolmeosalised mõõdud) 5. Sõnavarast ja grammatikast kaovad arhaismid, mis omased regilaulule 6. Toimub murdeline ühtlustumine, lähenemine kirjakeelele 7. Tundmuste väljendamine otsesem kui regilaulus 8. Aktiivne reageerimine ümbritsevatele elunähtustele 9. Lühem eluiga, väiksem kunstiline lihvitus 10. Omas ajas täiesti kaasaegne ja lööv, erinevalt meie vaatepunktist tänapäeval 11. Muusikaline iseseisvumine 12. Seotus tollal uudse paaristantsuga, tung laulumängudesse 13. Pearõhk meelelahutusel või päevakajalisusel, pole enam niivõrd kombestikulisega seotud 14. Uus komponeerimisprintsiip erinevalt regialulust ja sellest tulenev tekstuaalne stabiilsus ja väiksem variaablus 15. Laenulisuse oluliselt suurem osakaal nii tekstis kui muusikas
Bibaculus, Cornificius, Gallus. · Eeskujud: kreeka hellenistlik epigramm (Kallimachos ja epigoonid), vahendaja Parthenios Nikaiast (jõudis Rooma 75 eKr). · Revolutsioonilisus Roomas: Aleksandria koolkonna põhimõtete järjekindel ja süstemaatiline järgimine (varem: sporaadiline, nt Laevius 1. saj eKr) Neoteerikute luuleideaalid · Lühiluule (väheldane raamatukene, ,,värsikesed", ,,vallatused") · Lihvitus, poleeritus · Haruldaste süzeede ja motiivide kasutamine: õpetatud (doctus), linnalik (urbanus), haritud, peen, uuenduslik · Vormi ja sisu massiivsuse vältimine · Mitme luulezanri ja meetrumi kasutamine · Teemad: · 1) armastus selle mitmepalgelisuses, armukadedus, vihkamine; · 2) pilge kõrgemalseisvate isikute aadressil; · 3) lihtrahva põlgamine. 118. Catulluse luule lühiiseloomustus: millisesse koolkonda kuulus, mida kirjutas,
See raamat ei oleks ilmselt nii oluline, kui siin ei oleks väga omapärane keelekasutus. Vormistuse poole pealt jääb silma väga palju Johannes Aaviku keeleloomingust pärit sõnu ja võtteid. Nii vähemkasutatavaid või üldse mitte Aaviku pärandist kasutatavaid uudissõnu kui grammatilisi konstruktsioone. See on stiililiselt ja keeleliselt võrdlemisi ülepakutud väljenduslaad, aga see ülepakutus on teadlik. Seega siin mingeid väga triviaalseid väljendeid ei leia, vaid lihvitus ja arvestatus ka keelelisel tasandil. Kaks aastat hiljem leiame Krulli bibliograafiast raamatu ,,Pihlakate meri". Siin kohtame hoopis teistsugust juba muutunud stiili ja laadiga Krulli. Stiililine ülepakutus on vähenenud ning keskse tunnusena on esile toodud selles kogus olev äärmuslik aistingulisus. See on äärmiselt aistingukeskne luule närviline, ülitundlik, neurasteeniline tekst. Ometigi see mina, kes ,,Mustvalges" on pihustunud erinevatesse vormidesse, on selles kogus tunduvalt
Rummo eessõna. Väikestviisi esseistilik, annab olulisi lähtekohti Alliksaare tõlgendajatele. "Olematus" annab läbilõike A loomingust, näitab erinevad võimalused, mis aja jooksul tekivad. Rummo koostatud ka "Luule". Peaaegu täielik kogu "Päikesepillaja". Loomingus eristub kaks perioodi. Poolituskoht 1960 juures, toimub järsk muutus. Kahe põhivõimaluse koht Krull kirjutanud: "Üks A on Arbuja, kelle värsistiil on lihvitud, teine on arbujate eitus, kelle seisukohalt lihvitus segab" Loomingulaad erineb silmanähtavalt. Krulli väide on enamvähem see, et ta on arbuja, rohkem arbuja kui pärisarbujad. Ta viib arbujad lõpuni 40-50ndatel. Kirjutab ka vangilaagris, see on huvitav, sest teab, et neid ei avaldata. Alliksaar ja Kross alustavad samamoodi, erijooned näha, aga pole põhimõtteliselt. Paljua rbujaid lugenud, maailmaluulet lugenud. Vene sümbolistid mängivad
annaabi.ee 
