külge selliselt, et seda saab liigutada kogu laua pikkuses ja mis liigendiga liigub vertikaalsuunas lindi harude vahel. Lihvtallal on viltpolster ning hõõrdumise vältimiseks talla ja lihvlindi vahel grafiitlint. Lihvtald on kitsam kui lint ja seega ei suru tald lindi serva jälge lihvitavale esemele. Lihvimislaud on lindist allpool ja see liigub juhikutel risti lihvlindi pöörlemissuunaga. Töölaua kõrgust reguleeritakse käsitsi või mehaaniliselt nii, et lindi ja lihvitava eseme vahe oleks 20-30 mm. Laua pikkus on 2-3 meetrit ja see on oma ehituselt avatud, et lihvimistolm saaks tööobjektilt eemalduda. Tolmuimur peab tingimata olema sisse lülitatud, kui masinal töötatakse. Lihvpingi õige kasutamise korral on see universaalne ja sobib nii tükk- kui kaplaatmaterjali lihvimiseks. Pingil töötamisel peab meeles pidama, et lihvlint on altpool avatud ja selle serv võib põhjustada õnnetusi , näiteks käte vastu puudumisel. Servalihvpink
liigutada kogu laua pikkuses ja mis liigendiga liigub vertikaalsuunas lindi harude vahel. Kitsaslintlihvpink Lihvtallal on viltpolster ning hõõrdumise vältimiseks talla ja lihvlindi vahel grafiitlint. Lihvtald on kitsam kui lint ja seega ei suru tald lindi serva jälge lihvitavale esemele. Kitsaslintlihvpink Lihvimislaud on lindist allpool ja see liigub juhikutel risti lihvlindi pöörlemissuunaga. Töölaua kõrgust reguleeritakse käsitsi või mehaaniliselt nii, et lindi ja lihvitava eseme vahe oleks 20-30 mm. Laua pikkus on 2-3 meetrit ja see on oma ehituselt avatud, et lihvimistolm saaks tööobjektilt eemalduda. Tolmuimur peab tingimata olema sisse lülitatud, kui masinal töötatakse. Kitsaslintlihvpink Pingil töötamisel peab lihvitav koht lihvimise ajal ümberpaiknema, ja selleks liigutatakse lauda põikisuunas või talda piki linti. Kui lihvitav koht lindi liikudes jääb paigale, tekib "lohk", ja pind ei jää ühetasane. Samuti peab eseme servade lihvimisel
Lihvlindi tagumine külg on tolmuga saastunud. Surveklots on kulunud. Kolmetrummelised lihvpingid 1.Lihvitud pinna karedusklass ei vasta Lihvpaberi teralisus ei vasta lihvimise ettenähtule tingimustele. 2. Lihvitud punnal on põletusjäljed Lihvpaber on kulunud Liiga suure suve lihvtumlitle. Lihvitava tooriku ajutine peatumine 3. Kindla ammuga laienelisus lihvitud pinnal. Lihvtrumlite laagrid on kulunud. Lihvtrumlite viskavad disbalanssi 4. kindla sammuta lainetus lihvitud pinnal. Surverullide puudulik surve. Lihvtrumlite ajamirihmade libisemine. 5.Kattespooni läbilihv. Lihvitavate toorikute paksuse suur erinevus.
Tehnoloogiline praak lihvpinkidel (Kolmetrumlilised lihvpingid) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Lihvitud pinna karedusklass ei vasta ·Lihvpaberi teralisus ei vasta lihvimise ettenähtule tingimustele. 2. Lihvitud pinnal on põletusjäljed ·Lihvpaber on kulunud. ·Liiga suur surve lihvtrumlitele. ·Lihvitava tooriku ajutine peatumine. 3. Kindla sammuga lainelisus lihvitud pinnal. ·Lihvtrumlite laagrid on kulunud. ·Lihvtrumlid "viskavad" (disbalanss). 4. Kindla sammuta lainelisus lihvitud pinnal ·Surverullide puudulik surve. ·Lihvtrumlite ajamirihmade libisemine. 5. Kattespooni läbilihv ·Lihvitavate toorikute paksuse suur erinevus.
(Kolmetrumlilised lihvpingid) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Lihvitud pinna karedusklass ei vasta ·Lihvpaberi teralisus ei vasta lihvimise ettenähtule tingimustele. 2. Lihvitud pinnal on põletusjäljed ·Lihvpaber on kulunud. ·Liiga suur surve lihvtrumlitele. ·Lihvitava tooriku ajutine peatumine. 3. Kindla sammuga lainelisus lihvitud pinnal. Lihvtrumlite laagrid on kulunud. · Lihvtrumlid "viskavad" (disbalanss). · 4. Kindla sammuta lainelisus lihvitud pinnal ·Surverullide puudulik surve. ·Lihvtrumlite ajamirihmade libisemine. 5
Lihvimispinkide arvu leian valemiga: Q n = p W Ak = = 0,4 tk. p tööpäevade arv aastas W vahetuste arv tööpäevas 3 Arvutan lihvmaterjali kulu 1 m vineeri lihvimiseks. · Ühe vineerplaadi lihvitav pindala 9m2 · Ühes m3 s lihvitavate plaatide arv : 11,2 tk. · Ühes m3 s lihvitav pindala: 100,8 m2 · Lihvmaterjali kulunorm lihvriidele m 2 / m 2 lihvitava pinna kohta: 0,020 · 1 m 3 - le vineerile kuluv lihvmaterjali kogus: 2,016 m2 3.5. Vineeri sorteerimine ja ladustamine Edasi toimub vineeri sorteerimine järgmistesse kvaliteediklassidesse: Kvaliteediklass B nähtavad pinnad, mis on viimistletud laki või kergpeitsiga. Kvaliteediklass S kõrgkvaliteetse pinnaviimistluse ja õhukeste pinnakatete alusena. Kvaliteediklass BB mittenähtavad pinnad, ehitistel ja sisekasutuses ülevärvituna ja pealistuse alusena
Lihvimispinkide arvu leian valemiga: Q n = p W Ak = = 0,4 tk. p – tööpäevade arv aastas W – vahetuste arv tööpäevas 3 Arvutan lihvmaterjali kulu 1 m vineeri lihvimiseks. • Ühe vineerplaadi lihvitav pindala 9m2 • Ühes m3 – s lihvitavate plaatide arv : 11,2 tk. • Ühes m3 – s lihvitav pindala: 100,8 m2 • Lihvmaterjali kulunorm lihvriidele m 2 / m 2 lihvitava pinna kohta: 0,020 • 1 m 3 - le vineerile kuluv lihvmaterjali kogus: 2,016 m2 3.5. Vineeri sorteerimine ja ladustamine Edasi toimub vineeri sorteerimine järgmistesse kvaliteediklassidesse: Kvaliteediklass B – nähtavad pinnad, mis on viimistletud laki või kergpeitsiga. Kvaliteediklass S – kõrgkvaliteetse pinnaviimistluse ja õhukeste pinnakatete alusena. Kvaliteediklass BB – mittenähtavad pinnad, ehitistel ja sisekasutuses ülevärvituna ja pealistuse alusena
annaabi.ee 
