Assimilatsiooni puhul muutub häälik lähedal asuva hääliku sarnaseks. Vokaalharmoonia, kus esimese silbi vokaal määrab ära kõigi järgnevate silpide vokaalide laadi. Nt võro keeles hõbõhõnõ. Palatalisatsioon ehk pehmendus, mis märgib tähendust. Nt palk vs palk. Mis kirjeldab dissimilatsiooni? Dissimilatsiooni puhul sunnib samasugune või sarnane häälik teise hääliku endast erinevaks. Haploloogia ehk kahest kõrvutiolevast silbist või häälikust ühe ärajätmine. Nt lihulane mitte lihulalane. Kuidas jagunevad vokaalid? Vokaalid jagunevad kõrguse alusel kõrgeteks (ü, i ja u), keskkõrgeteks (ö, e, õ ja o) ning madalateks vokaalideks (ä ja a). Moodustuskoha alusel võib eristada eesvokaale (ü, i, ö, e ja ä) ning tagavokaale (u, õ, o ja a). Labialiseeritud vokaalid on ü, ö, u ja o. Kuidas jagunevad konsonandid? Konsonandid jagunevad helilisteks (l, m, n, r, v, j) ja helituteks (k, p, t, h, s, s, f).
kõneelundid asendiga, kuhu nad peavad liikuma järgmise hääliku artikuleerimiseks- see ongi koartikultasioon. Koartikulatsiooni puhul eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. -Assimilatsioon- häälik muutub vastavalt esinemisümbrusele lähedaloleva hääliku sarnaseks. Nt palatalisatsioon, vokaalharmoonia. -Dissimilatsioon- samasugune või sarnane häälik sunnib muutuma tema kõrval asuva hääliku, Nt haploloogia (kahest silbist üks nt lihulalane = lihulane). Kvantiteet=pikkus- hääldamisel tekkiva õhu väljahingamise aeg sekundites. (Eesti keel on kvantiteetkeel (3 vädet)). Kategooriline taju- eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid (lühikese-pika hääliku vastandus, erinev foneemide hulk (nt vokaalid). 30. IPA , SUT; maailma keelte häälikud IPA= International Phonetic Alphabet- kõigi keelte foneetilise pidi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem
kõneelundid asendiga, kuhu nad peavad liikuma järgmise hääliku artikuleerimiseks- see ongi koartikultasioon. Koartikulatsiooni puhul eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. -Assimilatsioon- häälik muutub vastavalt esinemisümbrusele lähedaloleva hääliku sarnaseks. Nt palatalisatsioon, vokaalharmoonia. -Dissimilatsioon- samasugune või sarnane häälik sunnib muutuma tema kõrval asuva hääliku, Nt haploloogia (kahest silbist üks nt lihulalane = lihulane). Kvantiteet=pikkus- hääldamisel tekkiva õhu väljahingamise aeg sekundites. (Eesti keel on kvantiteetkeel (3 vädet)). Kategooriline taju- eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid (lühikese-pika hääliku vastandus, erinev foneemide hulk (nt vokaalid). 30. IPA , SUT; maailma keelte häälikud IPA= International Phonetic Alphabet- kõigi keelte foneetilise pidi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem
kõneelundid asendiga, kuhu nad peavad liikuma järgmise hääliku artikuleerimiseks- see ongi koartikultasioon. Koartikulatsiooni puhul eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. -Assimilatsioon- häälik muutub vastavalt esinemisümbrusele lähedaloleva hääliku sarnaseks. Nt palatalisatsioon, vokaalharmoonia. -Dissimilatsioon- samasugune või sarnane häälik sunnib muutuma tema kõrval asuva hääliku, Nt haploloogia (kahest silbist üks nt lihulalane = lihulane). Kvantiteet=pikkus- hääldamisel tekkiva õhu väljahingamise aeg sekundites. (Eesti keel on kvantiteetkeel (3 vädet)). Kategooriline taju- eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid (lühikese-pika hääliku vastandus, erinev foneemide hulk (nt vokaalid). IPA , SUT; maailma keelte häälikud IPA= International Phonetic Alphabet- kõigi keelte foneetilise pidi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem
> kolidor) Haploloogia on nähtus, kui sõnast visatakse välja mõni silp, sest kaht samasugust silpi on halb hääldada.Dissimilatoorne kadu, kus dissimilatsiooni tõttu jääb hääldamata kahe või enama teineteisele sarnase hääliku järjend või silp mineraloloogia > mineraloogia *para aegu > praegu, *tuhandendik > tuhandik kirjutatakse > kirjutakse, istutatud > istutud (lääne pool murretes) lihulalane > lihulane, haljalalane > haljalane Nt. Haljalalane haljalane, haapsalulane haapsallane., raskusesse raskusse, inimesse- inimesse, - ühe silbi hääldamata jätmine. Häälikud vahetavad sõnas kohad metatees,Termin tuleneb kreeka sõnast metathesis `ümberpaigutus'. Häälikute järjekorra muutumine sõnas või sõnaühendis praegu > paergu, kellelegi > kellegile keeleajaloos, nt *rauha > rahu, *jauha- > jahu, *laiha > lahja ilusaimaks üllatuseks > ilusamaiks üllatuseks
selles keeles olemas ka Y". Selliseid universaale nimetatakse implikatiivseteks. 26. Koartikulatsiooninähtused: assimilatsioon ja dissimilatsioon- Assimilatsioon (lad. ad+similis) häälik muutub vastavalt esinemisümbrusele lähedaloleva hääliku sarnaseks. Nt vokaalharmoonia, palatalisatsioon. Dissimilatsioon saamasugune või sarnane häälik sunnib muutuma teise hääliku temast erinevaks. Nt haploloogia (kahest silbist üks nt lihulalane = lihulane) 27. Tajufoneetika - Pertseptiivne e. tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme. Tajufoneetika eesmärgiks on eri kõneüksuste tajumiseks oluliste tunnuste väljaselgitamine ning kõnetaju iseärasusi arvestavate mudelite loomine kõne- ja kõnelejatuvastuseks. 28. Kõrv -selgroogsete elund, mille ülesandeks on registreerida keskkonna lainelisi võnkumisi kuulmise
murre.ut.ee/EMK.PDF lk 7-8 Maailma keelte häälikusüsteemid, vt WALS (link Moodle'is) + hääldusnäited (link Moodle'is) Koartikulatsioon ehk kaasahääldus Assimilatsioon (lad. ad+similis) häälik muutub vastavalt esinemisümbrusele lähedaloleva hääliku sarnaseks. Nt vokaalharmoonia, palatalisatsioon. Dissimilatsioon saamasugune või sarnane häälik sunnib muutuma teise hääliku temast erinevaks. Nt haploloogia (kahest silbist üks nt lihulalane = lihulane) Pertseptiivne e. tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme. Tajufoneetika eesmärgiks on eri kõneüksuste tajumiseks oluliste tunnuste väljaselgitamine ning kõnetaju iseärasusi arvestavate mudelite loomine kõne- ja kõnelejatuvastuseks. Kõrva ehitus, vt http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf lk 7 Prosoodia (suprasegmentaalid) Pikkus ehk kvantiteet on väljahääldamise aeg (milli)sekundites
Koartikulatsioon ehk kaasahääldus Assimilatsioon (lad. ad+similis) häälik muutub vastavalt esinemisümbrusele lähedaloleva hääliku sarnaseks. Nt vokaalharmoonia, palatalisatsioon. Hääliku kvaliteet sõltub sellest, mis on tema ümber. Häälikud muutuvad lähedal oleva hääliku satnaseks. Dissimilatsioon saamasugune või sarnane häälik sunnib muutuma teise hääliku temast erinevaks. Nt haploloogia (kahest silbist üks nt lihulalane = lihulane). Pertseptiivne e. tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme. Tajufoneetika eesmärgiks on eri kõneüksuste tajumiseks oluliste tunnuste väljaselgitamine ning kõnetaju iseärasusi arvestavate mudelite loomine kõne- ja kõnelejatuvastuseks. Kõrva ehitus vt nt http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf lk 7 Prosoodia (suprasegmentaalid)
annaabi.ee 
