vasakule või keskele joondamisest. Notepad ei kuva õigesti Maci ja UNIXi stiilis tekstidokumentide reavahetust. Notepadis kirjutatud faile saab salvestada Unicode, ANSI, UTF-8 ja Unicode big endian vormingus. Notepad võimaldab sisestada automaatselt süsteemiaega ("kellaaeg kuupäev") kujul hh:mm dd:MM:YYYY, kus hh tähistab tunde, mm minuteid, dd kuupäeva, MM kuud ja YYYY aastat. Notepad toetab lihtsamaid lihttekstiga tehavaid tegevusi nagu lõikamine, kopeerimine, kleepimine, kustutamine, otsimine, asendamine, tekstis teatud kohani liikumine ja kogu teksti aktiivseks tegemine. Samuti on võimalik viimase tegevuse tagasivõtmine (undo), kuid puuduseks on see, et tagasi saab võtta ainult kõige viimase tegevuse ja mitte rohkem 6 Notepad++ "Notepad + + on tasuta (nagu "sõnavabadust", samuti nagu "õlu") lähtekoodi
Salvestatava faili nimelaiend .txt. Kuna Notepad toetab ainult lihtteksti, siis saab Notepadi kasutades kirjutada ka HTML-, XML- või mistahes muid faile. Notepad ei lisa omalt poolt segavaid mittekuvatavaid märgiseid. Notepad ei võimalda kasutada erinevaid kirjastiile, tekstivärve, vormindust ja muud taolist. Isegi paks, kursiivis ja allajoonitud kiri on Notepadis võimatu, rääkimata teksti paremale, vasakule või keskele joondamisest. Notepad toetab lihtsamaid lihttekstiga tehtavaid tegevusi nagu lõikamine, kopeerimine, kleepimine, kustutamine, otsimine, asendamine, tekstis teatud kohani liikumine ja kogu teksti aktiivseks tegemine. Samuti on võimalik viimase tegevuse tagasivõtmine, kuid puuduseks on see, et tagasi saab võtta ainult kõige viimase tegevuse ja mitte rohkem. Notepad võimaldab valida lehekülje suurust (näiteks A4, A3, B1, B2), seada lehekülge kas
vasakule või keskele joondamisest. Notepad ei kuva õigesti Maci ja UNIXi stiilis tekstidokumentide reavahetust. Notepadis kirjutatud faile saab salvestada Unicode, ANSI, UTF-8 ja Unicode big endian vormingus. [2] Notepad võimaldab sisestada automaatselt süsteemiaega ("kellaaeg kuupäev") kujul hh:mm dd:MM:YYYY, kus hh tähistab tunde, mm minuteid, dd kuupäeva, MM kuud ja YYYY aastat. Notepad toetab lihtsamaid lihttekstiga tehavaid tegevusi nagu lõikamine, kopeerimine, kleepimine, kustutamine, otsimine, asendamine, tekstis teatud kohani liikumine ja kogu teksti aktiivseks tegemine. Samuti on võimalik viimase tegevuse tagasivõtmine (undo), kuid puuduseks on see, et tagasi saab võtta ainult kõige viimase tegevuse ja mitte rohkem.[3] 10 Notepadi käivitamine
omaga. Juga-, laser- ja LED-printerite puhul esitatakse lahutusvõime samuti nii rõht- kui ka püstsuunas väärtuste korrutisena. TÖÖKIIRUS Printeri töökiirust mõõdetakse prinditavate märkide arvuga sekundis või lehekülgede arvuga minutis. Töökiirus sõltub nii kasutatavast printeri tööviisist kui ka prinditavast materjalist. Näiteks keeruka graafikaga lehepoognad nõuavad palju rohkem aega kui lihttekstiga leheküljed. Palju aeganõudvam on ka värviprint. Harilikult esitatakse printeri maksimaalse töökiiruse näitajad mitme tööviisi kohta. Lisaparameetrks teksti printimisel om märkide printimistihedus. Seda iseloomustatakse enamasti märgitiheduste 10, 12 või 15 cpi (märki tolli kohta) korral. Kuna graafika printimiskiirus on tunduvalt väiksem, siis lisaparameetriks töökiiruse hindamisel on graafikafaili konkreetne iseloom. Printeri efektiivsus graafika väljastamisel
tähemärkidega kaetud prindilehekülgede väljastamisele. Tegelikkuses võtab iga prinditöö tunduvalt rohkem aega kui passi lugedes lubatud oli. Iga uus šrift, erinev kirjasuurus ja lisa-atribuut suurendab printimiseks kuluvat aega. Eriti aeglane on pilte sisaldavate lehekülgede printimine. Töökiirus sõltub nii kasutatavast printeri tööviisist kui ka prinditavast materjalist. Keeruka graafikaga lehepoognad nõuavad kümneid kordi enam aega kui lihttekstiga leheküljed. Palju aeganõudvam on ka värviprint. Harilikult esitatakse printeri maksimaalse töökiiruse näitajad mitme tööviisi kohta. Lisaparameetriteks teksti printimisel on märkide printimistihedus. Seda iseloomustatakse enamasti märgitiheduse 10, 12 või 15 cpi (characters per inch- märki tolli kohta) korral. Olgu öeldud, et tavalise kirjutusmasina märgitihedus on 10 cpi. Kuna graafika printimiskiirus on tunduvalt väiksem, siis lisaparameetriks töökiiruse
Nii üks kui teine on printeri passis harilikult antud maksimaalselt suur, mis vastab lihtsaimate tähemärkidega kaetud prindilehekülgede väljastamisele. Tegelikkuses võtab iga prinditöö tunduvalt rohkem aega kui passi lugedes lubatud oli. Eriti aeglane on pilte sisaldavate lehekülgede printimine. Töökiirus sõltub nii kasutatavast printeri tööviisist kui ka prinditavast materjalist. Keeruka graafikaga lehepoognad nõuavad kümneid kordi enam aega kui lihttekstiga leheküljed. Palju aeganõudvam on ka värviprint. Vanemad laserprinterid võimaldavad maksimaalset tekstiväljastuse kiirust 4 lk/min, uuemad 6-8, kallimad profitööks mõeldud mudelid kuni 24 lk/min. Jugaprintereilt võib oodata kiirust 1-6 Ik/min (värviline print on palju aeglasem). Nõelprinterid väljastavad mustandreziimis 160-300 cps, normaal- või kvaliteetreziimis aga jõutakse printida tunduvalt vähem märke sekundis.
Reaalselt võtab, aga iga protsess märkimisväärselt rohkem aega kui passis. Iga uus srift, erinev kirjasuurus ja lisaatribuut suurendab printimiseks kuluvat aega. Kõige aeganõudvam on siiski pilte sisaldavate lehekülgede väljaprint. Töökiirus sõltub nii kasutatavast printeri tööviisist kui ka prinditavast materjalist. Keeruka graafikaga lehepoognad nõuavad kümneid kordi enam aega kui lihttekstiga leheküljed. Palju aeganõudvam on ka värviprint. Erinevaid näitajaid printeri maksimaalse töökiiruse määramisel on mitmeid. Jagunevad need enamasti tööviiside kaupa. Lisaparameetriteks teksti printimisel on märkide printimistihedus, mida iseloomustatakse märgitihedusega 10, 12 või 15 cpi (characters per inch märki tolli kohta). Võrdluse võib teha tavalise kirjutusmasinaga mille märgitihedus on 10 cpi.
lihtsaimate tähemärkidega kaetud lehekülgede väljastamisele. Tegelikkuses võtab iga trükitöö tunduvalt rohkem aega kui passi lugedes lubatud oli. Iga uus šrift, erinev kirjasuurus ja lisa- atribuut suurendab printimiseks kuluvat aega. Eriti aeglane on pilte sisaldavate lehekülgede printimine. Töökiirus sõltub nii kasutatavast printeri tööviisist kui ka prinditavast materjalist. Keeruka graafikaga lehepoognad nõuavad kümneid kordi enam aega kui lihttekstiga leheküljed. Palju aeganõudvam on ka värvitrükk. Harilikult esitatakse printeri maksimaalse töökiiruse näitajad mitme tööviisi kohta. Lisaparameetriteks teksti printimisel on märkide printimistihedus. Seda iseloomustatakse enamasti märgitiheduse 10, 12 või 15 cpi (characters per inch- märki tolli kohta) korral. Olgu öeldud, et tavalise kirjutusmasina märgitihedus on 10 cpi. Kuna graafika printimiskiirus on tunduvalt väiksem, siis lisaparameetriks töökiiruse