Engelbart: Arvuti hiir Unix: 1969, AT&T UNIX op systeem Esimene mikroprotsessor: 1971, 4004 microprocessor, esimene protsessor xTee: riigi andmevahetus süsteem, keskus, riigi info süsteem 4. Nädal. Eksamiks:sql, arpanet, atari, cp/m, winchester, altair, alto, unix ja C, microsofti algus, apple algus, 1977 koduarvutid, visicalc, apple II, symbolics, ibm pc, sun, oracle, macintosh, apple ja microsofti tooteliinid. Tekstitöötlus: lihttekst, WYSIWYG, kooditabel, ascii, unicode, utf-8, mis on latex, markdown. Sql: 1970, andmebaasi proge keel Arpanet: 1970, interneti eelkäija Atari: 1972, mängukonsool cp/m: 1973, op systeem ( control program monitor) Winchester: 1973, 70MB kõvaketas Altaïr: 1974, esimene personaalne arvuti, ise saab asju juurde lisada Alto: 1974, esimene PC sarnane arvuti hiire ja klaviatuuriga
Enamasti mõeldakse sõna "tekst" all sellist teksti, mis on salvestatud ASCII koodis, st. ilma igasuguse vorminduseta. Lisaks tekstile kasutatakse arvutites veel selliseid objekte nagu graafika, numbrid (kui nad pole esitatud ASCII koodis) ja programmikood. Kõige lihtsam tekstifail on TXT vormingus fail, mis sisaldab puhast teksti, ilma kujunduseta, ilma tabeliteta, ilma erinevate kirjastiilideta teksti, ei sisalda graafikat, video ega heli. TXT formaadis tekst on vormindamata lihttekst, mis koostatakse ASCII/ANSI kooditabeli alusel. TXT formaat põhineb ASCII-täheregistril, mis lubab kasutajal kirjutada teksti klaviatuuri abil. Tavalise TXT-formaadi abil ei ole võimalik luua dokumenti, millel on erisuurusega pealkiri ja muu kontor-tekstiredaktori põhiseid funktsioone. TXT-formaate on mitmeid, ning kuulsaim ongi TXT ehk "Text Terminit" ``tekstifail`` kasutatakse sageli ASCII faili sünonüümina (Vikipeedia). 11 JOONISED
HTML – kujunduskeel, text layout JSON – data representation tekstilisel kujul, nt dictionary: {name: john, age: 35} Keelte äratundmine: http://lambda.ee/w/images/e/e6/Itsissejuhatus7.pdf Pythoni näide oli ka. Data warehouse – andmepank? 7. nädal • Eksamiks: opsüsteemi roll, mis on distro, mis on Linux, mis on mac OS X, Android, protsessid, multitasking, paralleeltöö, wait/run, mis on interrupt, mis on virtuaalmälu. Tekstitöötlus: lihttekst, WYSIWYG, kooditabel, ascii, unicode, utf-8, mis on latex, markdown. Opsüsteemi roll - Pakkuda programmeerijale valmistehtud standardtükke, võimaldada kasutajal arvutis ühtemoodi ja harjumuspäraselt tegutseda, sõltumatult sellest, mis programmid tal arvutis on. Mida opsüsteem nt teeb: oskab kettalt programme lugeda, neid käima panna ja seisma panna, oskab anda programmidele parasjagu aega ja mälu,
interrupt Eksam– EksamCPU vastus, et vajab tarkvara tähelepanu. Tehakse kiire koopia program counterist ja registritest. OS üritab peita interrupte kasutajate eest virtuaalmälu Eksam– EksamOS mapib protsessikaupa reaalse mälu “näilikuks”, vabadesse mäluallikatesse ja aadressidele Tekstitöötlus: lihttekst Eksam– Eksamkogu Eksaminfo Eksamainult Eksamtekstina, võib sisaldada kujundusmärgendeid, lõppvarianti kubab mõni teine rakendus või seade. Nt: Eksamhtml, EksamMarkdown, EksamLaTeX, EksamPostScript, rõhk sisul mitte vormil WYSIWYG Eksam– Eksamwhat you see is what you get (lõplik vormindus kohe redigeerimistarkvaras näha) kooditabel Eksam– Eksammäärab kuidas faili salvestatud sümbolit näidata
vormingupintsli abil. Selleks: 1) Märgistada tekst või lõik, mille vormingut soovitakse kopeerida; 2) Valida avalehelt vormingupintsel ; 3) Märgistada (plokkida) tekst või lõik, millele vormingut edasi kanda soovitakse. Kui vormingupintslit valida topeltklõpsuga, siis saab kopeeritud vormingut rakendada dokumendis mitmes kohas. VORMINGU EEMALDAMINE Dokumendist kogu tekstivormingu (font, laadid, tekstiefektid jm peale esiletõstuvärvi), st alles jääb vaid lihttekst, saab eemaldada nupuga . LÕIGU VORMINDAMINE (AVALEHT (HOME)) Kui soovitakse rohkem kui ühte lõiku vormindada, siis tuleb igast lõigust vä- hemalt midagi märgistada. Reavahe Vasakule, keskele, paremale, rööpselt
Revised Draft. Nürnberg, Saksamaa, 8.10. september 1997 http://www.archimuse.com/papers/cidoc/cidoc.mmwg.eval.crit.html DESIRE Information Gateways Handbook. Guide to creating high quality portals on the Internet. http://www.desire.org/handbook/ 131 Veebiainese käideldavustesti 1.0 kontrollküsimuste nimekiri See versioon: http://www.w3.org/TR/1999/WAI-WEBCONTENT-19990505/full-checklist (lihttekst, PostScript, pdf) See dokument on järgmise dokumendi lisa: http://www.w3.org/TR/1999/WAI-WEBCONTENT-19990505 Veebiainese käideldavustesti 1.0 viimane versioon: http://www.w3.org/TR/WAI-WEBCONTENT Toimetajad: Wendy Chisholm, Trace'i teadus- ja arenduskeskus, Wisconsini Ülikool Madisonis Gregg Vanderheiden, Trace'i teadus- ja arenduskeskus, Wisconsini Ülikool Madisonis Ian Jacobs, W3C Autoriõigused: © 1999 W3C (MIT, INRIA, Keio). Kõik õigused tagatud
annaabi.ee 
