Väljaspool suuremaid keskusi on kvalifitseeritud tööjõudu peaaegu võimatu leida. Ettevalmistatud inimeste nappus on kaasa toonud palkade kiire kasvu peaaegu kõigis majandusvaldkondades. Eestil oleks viimane aeg probleemiga aktiivselt tegeleda. Paraku toimuvad siin lahendused väga vaevaliselt. Tööjõupuudusele soovitatakse otsida leevendust küll haridussüsteemist, olemasolevate võimaluste paremast ärakasutamisest või võõrtööjõu riiki toomise lihtsustamisest, kuid ühtne tegevusplaan riigil puudub. Näha on kahte vajalikku tegevussuunda. Esiteks, üldharidussüsteem, noorte kutsenõustamine ja riikliku koolitustellimuse süsteem peaks tagama riigile eluliselt tähtsate tootmisvaldkondade personaliga kindlustamise. Teiseks, vajalikud välisspetsialistid peaks Eesti tööandjad vajadusel saama rahvusvaheliselt tööturult värvata kiiresti ja ilma erilise bürokraatiata.
Monopoolselt konkureeriva firma pika perioodi lõpu olukorda kirjeldavad keskmine kulukõver ATC = aq2 bq + c ja nõudluskõver p = -dq + e. Lahendus aq2 bq + c = -dq + e. MONOPOLI KOGUKULU, KOGUTULU JA KASUMI LEIDMINE: Monopolistlikule konkurentsile on iseloomulik: a) hinnaväline konkurents; b) suhteliselt suur arv firmasid; c) diferentseeritud toodang KESKMINE KOGUKULUKÕVER Oligopoolsed firmad, mis toodavad laia sortimenti ja on huvitatud hinnakujunduse lihtsustamisest, kasutavad järgmist hinnastrateegiat: kulupõhist hinnakalkulatsiooni Oligopoolsed firmad on oma tootmis- ja hinnapoliitika koordineerimisest (kartellist) huvitatud seepärast, et see võimaldab neil: a) suurendada oma kasumit; b) vähendada oma ebakindlust konkurentide tegevuse suhtes; c) takistada uute firmade juurdepääsu antud alale
LOENG 1 Majandusõpetus jaguneb: Mikroökonoomika ja Makroökonoomika. Mikroökonoomika baseerub üksikute majapidamiste tegevuse analüüsil, uurib tingimusi, mille korral majanduse üksikud turud saavutavad tasakaalu ja kogu rahvamajandus tegutseb efektiivselt. Makroökonoomika roll piirdub globaalsete majandusprobleemide põhjuste väljaselgitamisega. Positivistlik majandusteadus-kui see piirdub uurimisega, "kuidas asjad tegelikult on". Sisaldab hinnanguid, "kuidas asjad peaksid olema",- Normatiivne majandusteooria. Hinnakujunemise ja turgude tegutsemise selgitamisel kasutatakse täieliku konkurentsi eeldust(teoreetilist üldistust.) Mittetäieliku konkurentsi puhul mõjutavad müüjad, ostjad või mõlemad turuhinda. Majanduse põhiülesanded: Mida, millises kogusese toota? , Kuidas toota hüviseid? Kellele toota ja kuidas toodangut jaotada?. Ühiskonnas, kus pole puudust, valitseb küllus. Raha pole vaja. Zeitgeisti ideaal! Konkreetse...
otsused mõjutavad teiste firmade tegevust, ja keskendub seejuures sellele, kas firmad soovivad teha koostööd või omavahel konkureerida. Kulupõhine hinnakalkulatsioon - Mudel, mille korral toodangu hinna kehtestamisel kalkuleeritakse keskmine muutuvkulu, millele lisatakse hinnakõrgend. Hinnakõrgend on vajalik selleks, et katta kulud, mida ei saa otseselt siduda konkreetse kaubaühikuga, ja kindlustada firmale kasum. Mudel selgitab, miks võib firma olla huvitatud hinna- kujunduse lihtsustamisest. Mittetäieliku konkurentsi ebaefektiivsus - Mittetäieliku konkurentsi turu firmad on ebaefektiivsed, kuna kehtestavad oma toodangule kõrgema hinna ja toodavad väiksemat kogust kui seda teeksid täielikult konkureerivad firmad. Samas saavad suured firmad kasu tänu mastaabiefektile ja tehnoloogilistele eelistele. Seetõttu mittetäielikku konkurentsi enamasti ei takistata, kuigi firmasid püütakse seadusandluse ja reguleerimise kaudu mõjutada, et nad oma turujõudu ei kuritarvitaks
keskendub seejuures sellele, kas firmad soovivad teha koostööd või omavahel konkureerida. Kulupõhine hinnakalkulatsioon Mudel, mille korral toodangu hinna kehtestamisel kalkuleeritakse keskmine muutuvkulu, millele lisatakse hinnakõrgend. Hinnakõrgend ON VAJALIK selleks, et katta kulud, mida ei saa otseselt siduda konkreetse kaubaühikuga, ja kindlustada firmale kasum. Mudel selgitab, miks võib firma olla huvitatud hinnakujunduse lihtsustamisest. Mittetäieliku konkurentsi ebaefektiivsus Mittetäieliku konkurentsi turu firmad on ebaefektiivsed, kuna kehtestavad oma toodangule kõrgema hinna ja toodavad väiksemat kogust kui seda teeksid täielikult konkureerivad firmad. Samas saavad suured firmad kasu tänu mastaabiefektile ja tehnoloogilsitele eelistele. Seetõttu mittetäielikku konkurentsi enamasti ei takistata, kuigi firmasid püütakse seadusandluse ja reguleerimise kaudu mõjutada, et nad oma turujõudu ei kuritarvitaks
b) Olemusliku ja juhusliku sassiminek (the fallacy of accident või confusing the accidental with the essential). Viga tekib siis, kui põhitunnuseks peetakse juhutunnust ja vastupidi. Tihti on tegemist ka non sequitur-tüüpi veaga. c) Kvaliteedi ja kvantiteedi sassiminek (confusing quantity with quality). d) Reduktsionism ehk äärmusmõtlemine (reductionism või ,,Nothing Buttery"). Teaduse edusammud on suurel määral alguse saanud edukast lihtsustamisest, nt punktmass füüsikas. See on õhutanud inimesi taandama kõiki keerukaid nähtusi lihtsatele ja kättesaadavatele komponentidele, ent alati ei pruugi see olla õigustatud e) Loogiliste, kausaalsete ja psühholoogiliste põhjuste sassiminek (confusing logical, causal and psychological causes). Selle punkti alla sobivad ad hominem-tüüpi arutlused, sest isiku asjassepuutumatud omadused nt ei põhjusta tema töö halba
annaabi.ee 
