· Plaat põrandad ( betoon, plaadid jne ... ) · Mastiks põrandad · Kivipõradndad ( tellis jne ... ) · Betoon põrandad ( garaaziz ) · Pinnase põrandad ( kuurides ) · Asfalt põrandad ( laohoonetes ) KATUSED Kaitsta hoonet ilmastiku olude/mõjude eest. 1. Kandekonstruktsioon annab katusele kuju · Sarikad ( lihtsarikas A, Lamavsarikas ) · Paneelid · Vermid 2. Piirdekonstruktsioon tagab hoone kaitse niiskuse eesti ( Roov, laudis, aluskate jne... ) Ehitus viisi järgi : · Põõninguga katus kus lae ja katuse vahel on õhu ruum · Põõninguta katus katuse ja lae vahel puudub õhu ruum.
näeb välja nagu õis Piimalillel on igast isasõiest alles Rukkilille korvõisik üks tolmukas, need koonduvad pikaraolise emasõie ümber ja on ümbritsetud värviliste kõrglehtedega -- tsüaatium ÕISIKUD korvõisik kännas lihtsarikas keeris pööris liitsarikas urvad Õisikus erinevad õied neiusilm lodjapuu Sellistest õitest koosneb võilille õisik Õitsemise kestus Monokarpne õitseb üks kord elu jooksul polükarpne õitseb mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10 aastaselt v. hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud Liigutused e. nastid:
ulatuvad välja emakasuudmed Pähik põisikud koonduvad pähikutesse 98. kahekojane tarn Erisoolised pähikud isaspähikud tavaliselt varre tipus emaspähikud allpool 99. EMASURB KORVÕISIK õisikupõhja servas keelõied keskel putkõied 115. harilik härjasilm õisikupõhja katavad väljast rohelised üldkatise lehed 116. Korvõisikud võivad olla ka ainult putkõitega 117. soolikarohi või ainult keelõitega 118. harilik sigur SARIKAS (lihtsarikas) õisik, mille peatelje tippu kinnituvad kiirjalt ühepikkuste raagudega õied 119. 120. luigelill LIITSARIKAS 121. liitõisik, mille pearao tippu kinnituvad kiirjalt asestsevad ühepikkuste raagudega sarikjad osaõisikud (lihtsarikad). Osaõisikute alusel võivad olla katise lehed 122. katise lehed 123. sarika alusel katise lehed olemas 124. sarika alusel katise lehti pole KÄNNAS 125.
Õied kobaras, kännases, üksikult- valged, roosad. Luuvili lihaka viljalihaga ja ühe seemnega. Vili väike kukkurvili. Õied kas: Lihtlehed saagjad, väheste hammastega, kännases või lihtsarikas; nõrgalt Euraasia, Põhja- nõrgalt hõlmised või terveservalised, kumeras kännases; koonilises või Ameerika. lühikese leherootsuga, abilehtedeta. silinderjas pöörises. Lehed harilikult 3-hõlmalised, Õied valged, roosakad; asuvad Põhja-Ameerika, Ida- saagjaservased, paljad või karvased. kännases
·Hermafrodiitne õis: kahesuguline õis; õied nii emakad kui tolmukad Ühesuguline õis: õies ainult toimukad või ainult emakad ·Diöötsiline e kahekojaline taim emas- ja isassugurakud asuvad erinevatel taimedel (paju, kanep, astelpaju, põõsasmaran) ·Monoöötsiline e ühekojaline taim: emas-ja isassugurakud asuvad asuvad ühel taimel (tamm, kask, sarapuu, võilill) ·Õisik: moodustavad pisikesed koondunud õied (rukkilill). Õisiku tüübid: lihtsarikas ühe varre otsas palju erinevaid õisi (üleval vasakul), kännas lihtõisikute varred võivad olla erineva pikkusega, kuid moodustavad ühe tasapinna (üleval keskel), korvõisik (üleval paremal), liitsarikas lihtsarikate koondumine (all vasakul), pööris (all keskel), keeris (all paremal). Mõnikord on üksikud õied taandarenenud ja koondunud õisikusse, mis näevad välja nagu õied. ·Õie muudendid (kinnitumisvahendid, astlad, vivipaaria)
· Hermafrodiitne õis: kahesuguline õis; õied nii emakad kui tolmukad Ühesuguline õis: õies ainult toimukad või ainult emakad · Diöötsiline e kahekojaline taim emas- ja isassugurakud asuvad erinevatel taimedel (paju, kanep, astelpaju, põõsasmaran) · Monoöötsiline e ühekojaline taim: emas-ja isassugurakud asuvad asuvad ühel taimel (tamm, kask, sarapuu, võilill) · Õisik: moodustavad pisikesed koondunud õied (rukkilill). Õisiku tüübid: lihtsarikas ühe varre otsas palju erinevaid õisi (ül vas), kännas lihtõisikute varred võivad olla erineva pikkusega, kuid moodustavad ühe tasapinna (ül kesk), korvõisik (ül par), liitsarikas lihtsarikate koondumine (all vas), pööris (all kesk), keeris (all par). Mõnikord on üksikud õied taandarenenud ja koondunud õisikusse, mis näevad välja nagu õied. · Õie muudendid (kinnitumisvahendid, astlad, vivipaaria)
Hermafrodiitne õis: kahesuguline õis; õied nii emakad kui tolmukad Ühesuguline õis: õies ainult toimukad või ainult emakad Diöötsiline e kahekojaline taim – emas- ja isassugurakud asuvad erinevatel taimedel (paju, kanep, astelpaju, põõsasmaran) Monoöötsiline e ühekojaline taim: emas-ja isassugurakud asuvad asuvad ühel taimel (tamm, kask, sarapuu, võilill) Õisik: moodustavad pisikesed koondunud õied (rukkilill). Õisiku tüübid: lihtsarikas – ühe varre otsas palju erinevaid õisi (ül vas), kännas – lihtõisikute varred võivad olla erineva pikkusega, kuid moodustavad ühe tasapinna (ül kesk), korvõisik (ül par), liitsarikas – lihtsarikate koondumine (all vas), pööris (all kesk), keeris (all par). Mõnikord on üksikud õied taandarenenud ja koondunud õisikusse, mis näevad välja nagu õied. Õie muudendid (kinnitumisvahendid, astlad, vivipaaria)
Korvõisik meenutab mõnevõrra teiste lillede õisi ja sellepärast nimetatakse seda kõnekeeles õieks. sarikas- sarikõisik on õisik, kus ühepikkused õieraod väljuvad ühest kohast. Sarikas on pearaag lühenenud, aga külgraod pikenenud, nii et nad on kõik ühepikkused. Kõik õied ja hiljem ka kõik viljad on seetõttu ühesugusel kõrgusel maapinnast. Õied moodustavad vihmavarjulaadse struktuuri. Õieraagude alusel asuvaid kõrglehti nimetatakse katiseks. Lihtsarikas on õisik, mis koosneb peatelje tippu kinnituvaist ühesuguste, kiirjalt asetunud raagudega õitest. Liitsarikas on liitõisik, mille pearao tipult lähtuvad kiirjalt ühepikkused harud, mis omakorda kannavad sarikjaid osaõisikuid. Sarikas esineb laugulistel, nurmenukulistel, amarüllilistel, araalialistel ja loomulikult sarikalistel. Kännases on samuti kõik õied ühekõrgusel, aga seal ei ole õieraod ühepikkused, raod ei lähtu samast
nutil nende kahe vahepealne (viimasele võivad vahel kinnituda ka väga lühiraolised õied). Korvõisiku, nuti ja tõlviku puhul on üksikud õied sageli raskesti märgatavad ja seega võidakse neid ekslikult pidada õiteks. Nii on näiteks võilillel ja ristikul paljudest õitest koosnevad õisikud. Tihti ümbritseb korvõisikut või nutti väljastpoolt roheline või muuvärviline kõrglehtedest kate, mida nimetatakse üldkatiseks. Esmapilgul on mõnevõrra sarnased kännas, pööris, lihtsarikas ja liitsarikas. Neil kõigil on õied raolised ja õisik on sageli haraline ja mittekompaktne. Lihtsarikal algavad kõik õieraod ühest kohast taime varrel, kännasel aga erineval kõrgusel. Õied ise on neil enam-vähem ühel tasapinnal. Lihtsarikatel võivad olla õisikuraod, mis koonduvad varrel ühte kohta. Sel juhul nimetame seda õisikut liitsarikaks. Pööris on liitõisik, mille harud on kobarataolised, kuid kobarast tavaliselt ebasümmeetrilisemad. 49. Tolmlemise viisid (näited)
nutil nende kahe vahepealne (viimasele võivad vahel kinnituda ka väga lühiraolised õied). Korvõisiku, nuti ja tõlviku puhul on üksikud õied sageli raskesti märgatavad ja seega võidakse neid ekslikult pidada õiteks. Nii on näiteks võilillel ja ristikul paljudest õitest koosnevad õisikud. Tihti ümbritseb korvõisikut või nutti väljastpoolt roheline või muuvärviline kõrglehtedest kate, mida nimetatakse üldkatiseks. Esmapilgul on mõnevõrra sarnased kännas, pööris, lihtsarikas ja liitsarikas. Neil kõigil on õied raolised ja õisik on sageli haraline ja mittekompaktne. Lihtsarikal algavad kõik õieraod ühest kohast taime varrel, kännasel aga erineval kõrgusel. Õied ise on neil enam-vähem ühel tasapinnal. Lihtsarikatel võivad olla õisikuraod, mis koonduvad varrel ühte kohta. Sel juhul nimetame seda õisikut liitsarikaks. Pööris on liitõisik, mille harud on kobarataolised, kuid kobarast tavaliselt ebasümmeetrilisemad. 49
annaabi.ee 
