Oli õpetaja Ei osanud oma teadmisi hinnata - alahindas ennast Soov leida elu mõte Mefistofeles Kuri deemon Endast heal arvamusel Usub, et inimkond on teel hukatusse Sõlmib lepingu Issandaga Ilmub Fausti juurde puudlina Teenib Fausti "Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Margareta 14aastane naiivne neiu Fausti unelmate naine Ta on rahul olemasolevaga Armub Fausti Teda hakatakse pidama lihtsameelseks Sünnitab Faustile lapse Tapab ema Teose lõpus läheb hulluks Teose probleemistik Tüdinud õppimisest Tahab elust rõõmu tunda Appi tõttab Mefistofeles - juhib Fausti halvale teele Noorendav eliksiir Margareta elu hakkab alla käima - satub vangi ja läheb hulluks Faust tapabValentini Faust ja Mefistofeles põgenevad Elu mõtte otsingud Kurdab õpilasele Wagnerile, et elu on tühja joosknud Saab tuttavaks Mefistofelesega püüab aidata Fausti
Talupoeg Kui tahaksime talupoega kujutada inimesena, kes harib endale kuuluvat maad, siis leiaksime paljudel antiikaja, keskaja ning uusaja perioodidel vaid väheseid talupoegi. Lisaks vabadele talupoegadele, kes harisid omaenda maad, leidus palju inimrühmi, kes töötasid teistele kuuluvatel maadel. Tavaliselt kasutati talupoegade kohta sõna rusticus , mis tulenes sõnast rus, ehk maa. Kuid rusticus ei tähistanud üksnes talupoega, vaid ka inimest, keda peeti lihtsameelseks, ja tagasihoidlikuks või halvustavalt matslikuks, harimatuks või mittelinlikuks. Tavaliselt elasid talupojad naturaalmajanduse suletud maailmas ning jäid kaubanduse ääremaile, piirdudes oma talu toodangu müümisega kohalikele kaupmeestele ja arvukatele Kesk-Itaalia linnadele. Nad ei piirdunud üksnes põllulapikeste harimisega, vaid suurendasid oma sissetulekuid, osaledes palgatöölistena suurtel hooajatöödel. Üldtuntuks said talupoegade vaesus ja nende primitiivne eluviis.
Neil võib olla füüsiliselt kerge, aga vaimselt talumatult raske kui rassina on alavääristatud lugematuid kordi minevikust tänapäevani. Sõna juut teine tähendus on hea ärivaimuga inimene, kes kaudsemas mõttes ei pea patuks ka ostjate lihtsameelsuse ärakasutamist. See võibki olla alusepanijaks enamike inimeste raevule nende vastu. Kas juudiks sünnitakse või on saab määravaks ümbritsev keskkond? See põimub mõttega, kas sünnitakse või kasvatakse lihtsameelseks? Nagu teada, on lapse elu lill, kuni kasvab lasteaiast välja ja tekivad esimesed probleemid, mille lahendamisega peab ise hakkama saama. Sellest järgnevalt paneb nooruk paika, kuidas elada. Elu on nii lihtne, kui lihtsaks seda elatakse. Valides künklikuma ja raskema elu- ja haridustee, või valides ekkemoorilikult ainult olemise: elu ilma otsese sihita, tegudeta ja tulemuseta. Ka antitulemus on tulemuslikkus, aga teosest lähtuvalt, ei jõudnud Ekke Moor selle teadmisega kaugele
ütles, et ei tunnista Jürka vastu. Lisete jäi Põrgupõhjale, aga ta ei tahtnud ei süüa ega juua ning lõpuks ta suri ära. Pärast seda sai Jürka Juulaga veel palju lapsi ja üleüldse, Jürka elas Juulaga kuni tema (naise) surmani, neil oli teineteisega koos hea elu. 3. Jürkat võib pidada nii Vanapaganaks, kellele Kaval-Ants koti silmini pähe tõmbab, kui ka kristlikuks deemoniks, Kuradiks ning kohati hoopiski lihtsameelseks talupojaks, kelle truudust talukultuurile Ants julmalt ära kasutab. Jürka on mitmeplaaniline. Ta on nii lihtne töömees kui ka üleloomuliku jõu ja võimetega vanapagan. Ta on väga visa töömees. Tema usk on kõigutamatu ja see hämmastab isegi kirikuõpetajat. Jürka säilitab kogu aeg lapseliku lihtsameelsuse (muutub alles siis, kui Ants on võtnud temalt viimase). Ta on emotsionaalne inimlike tunnetega (seda võib järeldada sellest, kuidas ta hoolitses väikese Riia eest, ta tegi
oleks pidanud talle probleemiks olema. Ta ju mõistis küll, et röövib tüdrukult ta lapsepõlve ning siin võiks öelda, et Humbert ei saanud Lolitat tõeliselt armastada, kuid Nabokov on nii osavalt peitnud ära selle loo tumedad küljed ning teinud ühest suurimast tabust armastusloo, mis jääb väga pikaks kummitama. Humbert Humbert on iseloomult pigem nõudlik. Nii mitmeid kordi häirivad teda Lolita lollused ja lapsikus, ta peab teda koguni ebanaiselikuks ja lihtsameelseks, kuid nagu ka raamatus öeldud, siis põhjus, miks ta temasse kiindub ei ole sugugi mitte ilu või elegantsus. See on hoopis see miski, mida Humbert eelpuberteediealistes tüdrukutes täheldab, ja mitte kõigis. Ta nimetab neid ,,väljavalituid" nümfettideks. Nümfettidest õhkub see kummaline miski, mis on noore tüdruku veider teadlikkus oma seksuaalsusest. Humbert veel ütleb, et tavaline meesterahvas ei tunneks karja kooliplikade seast eales ära nümfetti ning siin kohal
12 7. andestamatus annab jõu- ja üleolekutunde 8. hirm uue haavatasaamise ees ei lase andestada 9. mõned inimesed ei andesta, sest neile meeldib olla ohver ja kannataja. 10. mõned arvavad, et kiire andestamine on madala eneseväärikuse tunnus. 11. sageli ei andestata seepärast, et andestajat ei mõisteta ega toetata, vaid pigem peetakse rumalaks ja lihtsameelseks. Raske on öelda mis on andestamine, lihtsam on vastata mida andestamine ei ole: 1. andestamine ei ole unustamine. 2. andestamine pole ainult mõistmine. 3. andestamine ei ole konflikti summutamine. 4. andestamine pole tunnustamine. 5. andestamine pole kena olemine. Andestamise mõistmiseks peab tegema vahet andestamisel ja lepitusel. Andestamine on isiklik tunnetusprotsess, mis tähendab ennekõike sisemist vabanemist. Lepitus tähendab suhete korraldamist teise osapoolega
kellest edaspidi sõltus Puskini loomingu ja ta enda saatus, sai Tema Keiserliku Kõrguse isikliku kantselei III osakonna täievõimuline ülem Alexander Benckendorff. Ta oli Eestimaa tsiviilkuberneri poeg ja sai oma hea koha tänu sellele, et tema ema oli keisrinna Maria Fjodorovna lähedane sõbranna. Benckendorff oli omal kombel aus inimene. Ta ei mõelnud välja valesüüdistusi, ega kiusanud taga isiklikke vaenlasi. Kuid kirjandust pidas ta tõsimeeli lihtsameelseks ja kahjulikuks tegevusalaks, ning vaba mõtte mis tahes valdustes nägi ta ohtlikku vastuhakku, mis tuli välja juurida. 1820. aastate teisel poolel olid Moskva noored kogunenud kahe keskuse ümber. Esimene neist oli ajaleht ,,Moskovski Telegraf", mida Puskini ammuse sõbra P. Vjazemski abiga andis välja noor literaat N. Polevoi. Teine kirjanduskeskus koosnes filosoofilise ,,tarkusearmastajate" ringiga seotud noortest literaatidest
annaabi.ee 
