Põimlause Põimlause on liitlause, mis koosneb pealausest ja kõrvallause(te)st. Kõrvallause eraldame pealausest alati koma(de)ga, nt Kui ta koju minema hakkas, oli väljas juba pime. Osalaused ei saa iseseisva lihtlausena esineda. Kõrvallause alguses võivad olla 1) sidesõnad et, kui, nagu, kuigi, sest, kuna, ehkki, kuni, justkui, otsekui, nt Me kohtusime, kui päike loojus. 2) ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid siis kui, sellepärast et, sel ajal kui, nii nagu, enne kui, lisaks sellele et..., nt Ta otsustas, enne kui oli järele mõelnud. 3) küsisõnad, nt kes, kelle, keda, kellesse, kuhu, kus, kust, mis, mille, mida, millesse,
arise Persoona tüübid Peamine persoona (1) Sekundaarne (0-2) Täiendav Klient Served (mittekasutaja, keda toode mõjutab) Negatiivne Persoona elemendid Foto Taustainfo (vanus, sugu, oskused, haridus jne) Eesmärgid (persoona kõige olulisem osa) Peavad tulenema kvalitatiivsetest andmetest Iga eesmärk peab olema väljendatud lihtlausena Informatsiooni otsimise stiil (vajadusel) Vajadused ja mugavusnõuded Tarkvaraarenduse persoonad Eesmärgid on persoona kõige olulisem osa Too välja olulised detailid Kujunda iga persoona eraldi lehele Proovi iga persoona oma lehele mahutada Stsenaariumid „Scenarios are stories. They are stories about people and their activities.“ John M. Carroll Stsenaariumid annavad elava ettekujutuse
selget väljendamist ja avalikku esinemist. Erinevused vaidlusest: 1. Etteantud teema 2. Teema suhted loositud rollid 3. Enne väiltust kokkulepitud reelgid 4. Väitlus lõppeb erapooletu kohtuniku tehtud otsusega Väitlemine Teema ja väitlusreeglite valik ja tutvustamine Ettevalmistusaeg Väitlemine ise Hinnangu andmine ehk kohtunikutöö Väitluse teemad Väitlusteema sõnastatakse reeglina jaatava lihtlausena. Väärtusteemad on sellised, kus mingi nähtusega seostatakse mingi üldine väärtus, kõige tihedamini küsimus, kas nähtus on halb/hea. nt. Abort on ebanormaalne. Plaaniteemad on sellised, kus jaatav pool esitab mõne konkreetse plaani. nt. Eestis tuleb kasutusele võtta tulumaks. Väitluseks valmistumine Teemaga kurssi viimine Ajurünnak Kaasuse struktureerimine Tõestusmaterjali otsimine Viimistlemine Harjutusväitlus
liht- või liitlause tähiseks üldiselt on metamuutuja – kasutatakse gooti või kreeka tähti Loogikatehted: põhieesmärk anda eeskirjad, kuidas lihtlausetest korrektselt moodustada liitlauseid 1. Eitus e negatsioon ~A (TILDE), ¬A, A ’pole tõsi, et’ 2. Konjunktsioon &(AMPERSAND), ^, A & B sidesõna ’ja’ või ’ning’ Sidesõna ’ja’ või ’ning’ kasutamine ei tähenda tingimata konjunktsiooni, vahel peame vaatama lihtlausena: Jüri ja Mari on üliõpilased. Jüri ja Mari on sõbrad. (Jüri on sõber ja Mari on sõber – nad pole ilmtingimata omavahel sõbrad) Jüri ja Mari vestlevad. 3. Disjunktsioon v (WEDGE) A v B sidesõna ’või’ 4. Implikatsioon (ing k material conditional) – järeldusseos A B või A B (A implitseerib Bd) ’kui …, siis …’ 5. Ekvivalents (ing k material biconditional) A B või A B ’parajasti siis’
,,Alt-üles" ehk taustakirjelduse ja lausendite meetodi kasutamise eesmärk on panna kirja arusaamine, mida ettevõttes tehakse ja milliste objektidega (dokumentidega) manipuleeritakse. Taust peaks olema arusaadavas vormis tekstiline jutustus (skript e. käsikiri), mis kirjeldab organisatsioonis läbiviidavaid tegevusi. Lühidalt: kes mida teeb. Lausendites pannakse süsteemi kohta olemasoleva teadmised kirja lihtlausetena: alusest, öeldisest ja sihitisest (või määrusest) koosneva lihtlausena. Iga lausendi elementide arv peab olema suurem kui kaks ning sõnad lausendis peavad moodustama sidestatud hulga. Lausendite kirjeldamies algoritm: Valida teatav hulk süsteemi kirjeldavaid lausendeid (põhjaks sobib organisatsiooni taustakirjeldus). Sidestada objektid lausendite järgi. Kontrollida, et kogu süsteem oleks kaetud lausenditega. Kontrollida, et lausendid oleksid omavahel vastavuses ning mõistete kasutamine järjepidev.
järeldus. * Kui süllogism on esitatud kolmest lausest koosneva liitlausena, siis tuleb eraldi välja tuua mõlemad eeldused ja järeldus. Nende järjekord võib olla suvaline. Esiteks tuleb leida järeldus. NB! Järeldus esineb tunnussõnade ,,sellepärast", "seepärast", "järelikult", "seega" jmt järel või tunnussõnade ,,sest", ,,kuna" jmt ees). * Pärast lausete määratlemist on tungivalt soovitav kirjutada süllogism välja klassikalisel kujul kolme lihtlausena: suurem eeldus, väiksem eeldus, järeldus. · Entümeemi (lühendatud süllogismi) korral kasutage lihtsa kategoorilise süllogismi eelduste reegleid puuduva väite konstrueerimiseks. * Kui entümeem on esitatud kahe lihtlausega ning midagi täiendavat pole öeldud, siis esimene väide on alati suurem eeldus, teine väide on väiksem eeldus ning konstrueerida tuleb järeldus. Mingil juhul ei tohi lauseid ära vahetada!
annaabi.ee 
