Normis esineb sidesõna või. Normis on ka enne ja-d olevad komad ka ja-d ning enne või-d olevad komad ka või-d. Normi loogikast lähtudes koosneb iga täielik õigusnorm kahest osast: abstraktsest faktilisest koosseisust (T) ja õiguslikust tagajärjest (R). Faktiline koosseis on eluline(sed) asjaolu(d) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või kästud. Õiguslik tagajärg on lubamine (õigustus), käsk või keeld ise. Faktiline kooseis (T): Lihtkoosseis: Kui T, siis R. 4 Keeruline koosseis: Kui on T1 ja T2 ja Tn, peab olema R. Alternatiivne koosseis: Kui on T1 või T2 või Tn, peab olema R. Õiguslikud tagajärjed (R) võivad olla oma struktuurilt: lihtne õiguslik tagajärg (lihtne struktuur) näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise variandi või riikliku sunni liigi ja määra; (Kui T, siis R).
1999. aastal: 9 Röövimise ja isiklike esemete varguse ohvriks langemise tõenäosuses on selgelt suurim Tallinnas, järgnevad teised suured linnad. 10 6.Tapmiste statistika Eestis Eesti kuritegevuse statistikas tuuakse eraldi kuritegude grupina välja tahtlikud tapmised. Nende hulka kuuluvaiks loetakse kuriteokoosseisud KrK §100 (nn tapmise lihtkoosseis), §101 (tapmine raskendavatel asjaoludel), §102 (ema poolt oma vastsündinud lapse tapmine), §103 (nn afektitapmine). Tahtlike tapmiste statistika esitamisel jäetakse nende hulgast välja üks tahtliku tapmise koosseis: KrK §104 (tapmine hädakaitse piiride ületamisel). Seda eristamist on raske ratsionaalselt seletada ning võib üksnes oletada mingit varasemat nõukogude perioodist pärinevat ametkondlikku huvi.
karistusseadustiku eriosa sätetes teo kirjeldusena, rühmitatutena peatükkidesse, jagudesse ja jaotistesse vastavalt süütegude poolt rünnatavatele hüvedele. Sõltumata ühe või teise süüteo konkreetsetest tunnustest on iga üksiku süüteokoosseisu kirjeldus antud ühesuguse konstruktsiooniga, mis sisaldab objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid. Karistusseadustiku eriosa paragrahvis või selle esimeses lõikes on antud vastava süüteo lihtkoosseis e põhikoosseis ja sama, kuid oma iseloomult ohtlikuma teo kirjeldus (nn kvalifitseeritud koosseis) vastavalt teises, mõnikord ka kolmandas lõikes. ( Näiteks KarS § 199 - vargus - kirjeldab esimeses lõikes varguse lihtkoosseisu, mis näeb ette karistuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil (rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus) ja teises lõikes vargust kvalifitseerivatel asjaoludel ).
322. Kuidas toimub väärteo kohtuväline ja kohtulik menetlus? Kohtuväline menetlus toimub kas hoiatusmenetlusena, kiirmenetlusena või üldmenetlusena. Kohtuliku menetluse käigus teeb kohus otsuse rahatrahvi, aresti mõistmise või väärteomenetluse kohta. 323. Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus? Karistusseadustiku eriosa paragrahvis või selle esimeses lõikes on antud vastava süüteo lihtkoosseis e. põhikoosseis ja sama, kuid oma iseloomult ohtlikuma teo kirjeldus vastavalt teises, mõnikord ka kolmandas lõikes. 324. Kuidas on süüteod karistusseadustiku eriosas süstematiseeritud ja mis on selle süstematiseerimise aluseks? Süüteod on karistusseadustikus jaotatud seitsmeteistkümnesse peatükki. Süstematiseerimise aluseks on võtud üht õigushüve või üheliigilisi õigushüvesid kaitsvad süüteod, ehk eristatud on erinevat liiki süüteod. 325
otsustamine, koostatakse väärteoprotokoll ja tehakse kas otsus rahatrahvi määramise kohta või määrus väärteo menetluse lõpetamise kohta. Väärteoasja kohtulik menetlus toimub juhul kui: o selle arutamine või konfiskeerimise otsustamine on seaduse alusel maa- või linnakohtu pädevuses, o on vaja otsustada aresti mõistmine. 14.6. SÜÜTEOKOOSSEISUDE SÄTESTAMINE KARISTUSSEADUSTIKUS Karistusseadustiku eriosa paragrahvis või selle esimeses lõikes on antud vastava süüteo lihtkoosseis e põhikoosseis ja sama, kuid oma iseloomult ohtlikuma teo kirjeldus (nn kvalifitseeritud koosseis) vastavalt teises, mõnikord ka kolmandas lõikes. Iga süüteo koosseisu kirjeldus sisaldab objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid. Nt varguse puhul on objektiivseteks tunnusteks: o võõras vallasasi, o selle võtab ara süüdlane ebaseaduslikult teise isiku valdusest, o teeb seda omastamise eesmärgil.
Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus? Riigi poolt karistatavaks tunnistatud käitumisakt. Iga üksikisiku süüteokoosseisu kirjeldus on antud ühesuguse konstruktsiooniga, mis sisaldab objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid. 133. Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus? Karistusseadustiku eriosa paragrahvis või selle esimeses lõikes on antud vastava süüteo lihtkoosseis e. põhikoosseis ja sama, kuid oma iseloomult ohtlikuma teo kirjeldus vastavalt teises, mõnikord ka kolmandas lõikes. 134. Kuidas on süüteod karistusseadustiku eriosas süstematiseeritud ja mis on selle süstematiseerimise aluseks? Kõik karistusseadustikus sätestatud süüteod on jaotatud seadustiku eriosa 17 peatüki vahel, kusjuures igasse peatükki on koondatud üht õigushüve või üheliigilisi
annaabi.ee 
