asevalitsejad ja ülikud-suurmaa omanikud ruttasid oma vägedega teenistusse kuninga käsul. Hetiidi impeerium koosnes paljudest väiksematest sõltlasriikidest, mis kõik allusid hetiidi kuninga ülemvõimule. Kuninga kõrval oli mõjuvõimas sõjaline ülikkond, kes etendas riigi valitsemises olulist rolli. Kuninad pidid alati arvestama ülikute seisukohti ning relvastatud vastuhaku võimalust. Hetiidi lihtkogukondlaste ühiskondliku seisundi kohta on vähe teada, kuid näib enam-vähem kindel, et nad olid isiklikult vabad. Tõenäoliselt teenisid nad sõjaväes ning võimalik, et said riigi alusaegadel ka riigiasjade otsutamises mingil määral kaasa rääkida. Pärslased olid impeeriumi tekkimise ajal oma ühiskonna ja kultuuri arengu poolest madalamal tasemal kui alistatud rahvad. Ülduselt suhtusid Pärsia valitsejad oma giigelriigi rahvaste kommetesse ja uskumustesse suure lugupidamisega
käsitöölised ja piirkonda külastavad kaupmehed. Muinasaja lõpu aolinnadeks loetakse Tallinnat (Lindanise), Tartut (Tarbatu) ja Otepääd. Muinasaja ühiskonnakihid: 11.-12.saj oli Eesti elanikkond suhteliselt ühtne. Suurema osa tollasest elanikkonnast (u 120 – 150 tuhat inimest) moodustasid vabad põlluharijatest ja maaomanikest lihtkogukondlased. Koos arutati tähtsamaid küsimusi rahvakoosolekutel, rajati ühiselt linnuseid ning kasutati ühisvalduses olevat heina- ja karjamaad. Lihtkogukondlaste hulgast oli selleks ajaks esile kerkinud rikkamad ja mõjukamad ülikud, kes olid valitud küla- ja kihelkonnavanemateks. Vanemad juhtisid piirkonna meeste kauba- ja sõjakäike ning said ka kõige suurema osa kasumist ja sõjasaagist. Henriku Liivimaa kroonikas on eestlaste vanemaid nimetatud ka “rikasteks” ja “paremateks” või nimetatud vanema nimega tervet küla (n “Lembitu küla”). Sõjakäikudelt ja kaubareisidelt toodi kaasa ka sõjavange või ostetud orje,
lähedusse, tihti põranda Kivikirstkalmed, rituaalid, põletusmatus. alla. Panuseid pandi kaasa. põletusmatus. Ühiskondlik tase Kihistumist polnud, Eraomandi teke, teatav Väikeperede eraldumine võrdsus. Hõimud, ebavõrdsus. suurtest, eraomand, sugukonnad elasid koos. lihtkogukondlaste maksustamine, ülikkond maavanemad. Pihukirves - peos hoitav terava otsa ja teravate servadega algeline kiviaja tööriist. Kõõvits - tulekivist või muust kõvast kivimist tööriist peamiselt loomanahkade ja puidu kaapimisega töötlemiseks. Tulekivist, kvartsist kõõvitsad.
sõjakamad valitsejad muistse Ees-Aasia ajaloos. Pikka pikka aega hoidsid nad kogu Mesopotaamiat, Süüriat ja Palestiinat oma hirmuvalitsuse all, korraldasid pea igal aastal sõjakäike uute maade või ülestõusnud alamate alistamiseks, hävitasid linnu, röövisid kokku tohutut sõjasaaki ja orjastasid või asustasid vägivaldselt ümber alistatud elanikke. Nad alistasid ka Babüloonia ja isegi Egiptus oli lühemat aega nende võimu alla. Assüüri kuningad aga asendasid ülikute ja lihtkogukondlaste väeteenistusel põhineva traditsioonilise väekorralduse alalise elukutselise armeega, mis värvati peamiselt riigi äärealadelt. Assüüria sõjavägi koosnes kolmest peamisest väeliigist: 3 4 sõdalasega mehitatud kaarikutest, soomustatud ja raskelt relvastatud ratsaväest ning jalaväest. Raskelt relvastatud jalaväelased kandsid kiivrit, turvist, kilpi ja oda, kergeltrelvastatud aga sõdisid vibude ja lingudega. Assüüria armees olid ka nö
kaarikuväe, mis tagas hetiitidele sõjalise edu. Võib oletada, et hetiidid olid esimesi hobukaarikute kasutajaid Lähis-Idas, kelle vahendusel see oskus peagi ka laiemat rakendust leidis. Aristokraadid etendasid olulist rolli ka riigi valitsemisel. Kuningatel tuli sageli arvestada ülikute vastasseisu ning võimalike relvastatud vastuhakkudega. Tülide lahendamiseks kutsuti kokku sõjaväe koosolek, kuid pole selge, kas seal osalesid ainult aristokraadid või ka lihtsõdurid. Hettiidi lihtkogukondlaste talupoegade ja linnaelanike ühiskondlikust positsioonist on teada vähe, kuid näib kindel, et nad olid isiklikult vabad ja majanduslikult riigist üsna sõltumatud. Tõenäoliselt teenisid nad sõjaväes ja on võimalik, et neil oli õigus osaleda sõjaväe koosolekul ning seega teatav võimalus riigiasjade otsustamisel kaasa rääkida. Hetiitidele omistatakse ühte kõige olulisemat tehnoloogilist uuendust inimkonna ajaloos.
maatükki, mida lähib jõgi koos temast hargnevate kanalitega. Nagu ma juba ütlesin, orjad kuulusid sellel etapil alles kogukonna valdusesse. Kuid irrigatsioonitööde tegemine võimaldas rakendada orjade tööjõudu isegi orjanduslike suhete võrdlemisi madala arenemise tingimustes, isegi koduorjuse tasemel. Sugukonna ülikkonnal ja sugukonnavanemail oli kogukonna valduses olevate orjade käsutamise võimalus, see aga tugevdas veelgi enam nende võimu lihtkogukondlaste üle. Irrigatsioonimajanduse tingimustes ei usaldatud maaharimist algul orjade hoolde ja põldudel kasutati peamiselt vabade talupoegade tööd, kes olid ühtlasi ka sõdurid. Talupoegadel olid oru madalas osas oma jaosmaad, mida jõe veetõus üle ujutas. Lihtvabadest seisis hoopis kõrgemal vana sugukondlik ülikkond. Kogukondade koondise, nomose eesotsas seisis valitseja, keda nimetati nomarhiks. Klassiühiskond kujunes Egiptuses tol ajal, mil
annaabi.ee 
