Mingil määral saab meest riiete järgi hinnata, mingil määral mitte. Näiteks kui võtta võrdlusesse rikkad ja lihtinimesed. Enamjaolt kannavad rikkad ülikondi ja mantleid, lihtinimesed teksasid, dresse jne. Kindlasti aga riietuse põhjal ei anna hinnata mehe iseloomu. Kindlasti rikkatest jääb esmapilgul parem mulje aga kui need lähemalt tunda õppida, siis võib välja tulla kui üleolev vms. Ta olla võib. See kindlasti ei kehti kõikide kohta. Lihtinimestel aga vastupidi. Kui näiteks näed baaris ülikonnas meest, siis alatihti minnakse nendega rääkima. Kui aga mingit dressides meest siis nii väga ligi ei tikuta. Siinkohal saaks kindlasti võrrelda kas on peas firma müts või vana traktoristi soni. Viimane ehk ongi asjalikum. Kui nüüd suuremas ringis mõelda siis töökatel meestel ongi see "vana traktoristi soni" peas, mis jätabki sellise tööka mehe mulje. Kui nüüd aga vaadata mingeid bemmivendi siis
Leian, et mõlemad artiklid kirjeldavad üpriski hästi Eesti Vabariigi praegust majandusolukorda, hoolimata sellest, et tegelikult kajastavad kahe inimese isklikke arusaamu ning arvamusi. Meie majandus on ilmselgelt hetkel väga kehvas olukorras: inflatsioon närib krõbinal rahakotis, paljudel on kaelas tohutusuured laenud- liisingud. Kuid ilmselt ei ole ka see meie madalaim koht, põhjani on veel ruumi. Praegusel hetkel ei ole aga meil, lihtinimestel selle muutmiseks suurt midagi teha, peame vaid ootama, mil ajad paremaks lähevad. Teha saame vaid niipalju, et ei lase kasvaval inflatsioonil ning pankrotiäärel olevatel pankadel (õnneks tagab Eesti riik nüüdsest 100protsendiliselt ka kaunikesti suurte pangahoiuste säilimise) kogu oma raha ära süüa. Ka tavainimene peaks taipama, mis majanduses sünnib, vastasel juhul võib see majanduslikus plaanis väga kalliks maksma minna. Abimaterjalid: www.postimees.ee www
mõõgavõitluses, vibulaskmises, ratsutamises, oda käsitsemises ning taktika, kalligraafia, eetika, kirjanduse ja ajaloo õppimises. Hiljem hakkas samuraide väljaõppesse üha kindlamalt kuuluma ka kunst joonistamis- ja maalimisoskus, kalligraafia- ja luulekunst. Samal ajal kui samuraide seisus tugevnes ja tähtsustus, tugevnesid kasamuraide julmad õigused madalamate seisuste, eriti talupoegade suhtes. 16. sajandil kinnitas sogun samuraide privileegid ja keelas lihtinimestel relvakandmise. Samuraid said alamrahva üle piiramatud õigused. Näiteks kui samurai tahtis katsetada uue mõõga tugevust, võis ta selleks karistamatult kasutada esimese ettejuhtuva madalamasse seisusesse kuuluva inimese pead. Bushido kujundas samuraide aukoodeksi, mille samuraid muutsid oma elufilosoofiaks ja järgisid seda igal elujuhtumil. Aukoodeksi hulka kuulus õiglus, julgus, halastus, viisakus, ausus ja siirus, au, ustavus,
Sõjaväe reform seisnes korralikus väljaõppes sõjaväekoolides, relvastaatud sjaväes, varustuses. Muudatuste positiivseks küljeks oli väljaõppe ja kaitse võime paranemine. Muudatuste negatiivseteks külgedeks oli eluaegne sõjaväe teenistus, väga karm õppe. Marsusüsteemi reform sisnes maksude suurendamises, uute maksude kehtestamises( nt. korstna,habeme,akna). Positiivseks küljeks oli hingede loendus. Negatiivseteks külgedeks oli maksude suurenemine, lihtinimestel maksud kanda. Valitsemise reform seisnes uute valitsemis organite loomises(nt. senat,ministeeriumid). Positiivseks küljeks oli riigi korralduse paranemine. Negatiivseteks külgedeks oli vägivald, riigiametite jagamine sõpradele. Õukonnaelu reform seisnes uus riietus, uued kombed käitumismaneerias, naiste lubamine seltskonda. Postitiivseteks külgedeks oli Venemaa muutus Euroopalikumaks, keelati habemed(kui tahtsid habet, siis maksid).Neatiivseks
käigus. Siis tõid preestrid jumala kuju, nii mõnigi kord asetatuna laevakujulisse kandetooli, pidulikus rongkäigus templimüüride vahelt välja ja kandsid seda suure rahvamassi silme all mööda traditsioonilist marsruuti. Teebas viidi Amon-Ra kuju iga-aastastel pidustustel Karnakist Luxorisse, kust ta kuninga noorenemisriituste järel oma kodutemplisse tagasi toodi. Pidustuste käigus jumal kuulutas rahvale (ei ole teada, mil moel nimelt see toimus) ja ka lihtinimestel oli võimalik oma soovidega tema poole pöörduda. Surmajärgsus Egiptuse religiooni kõige iseloomulikum joon oli detailideni välja arendatud usk surmajärgsesse ellu. Egiptlaste ettekujutuse kohaselt jätkas lahkunu surmajärgsuses suurel määral sama tegevust ja eluviisi, mis oli talle osaks saanud siinpoolses elus. Nii jätkas surnud vaarao jumalana universumi valitsemist ja korraldamist. Nagu juba öeldud, oli ta nüüd surnuteriigi kuningas ja kohtumõistja Osiris.
Päästab aga see, et Friendrich II (Preisimaa) kutsub ta oma õukonda. Voltaire ja Freidrich II ühendavad jõud(valgustus). Aga liiga omakasupüüdlikud, Voltaire pettub valitsejas, kirjutab ka teose, mis põletati. Pöördub tagasi Prantsusmaale. Ta pole seal teretulnud ja tal õnnestub osta maad, Pr. ja Sveitsi vahel. Voltaire´i suhtumine jumalasse: kui jumalat ei ole, tuleks ta välja mõelda. On vaja midagi, millesse uskuda. Lihtinimestel vaja, et miski paneks nad vastavalt käituma, muidu tekiks kaos, kui keegi midagi ei karda/austa vms. Loomulik religioon: Tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse. Näitemängud vajalikud et uusi ideid levitada, masside valgustamiseks. Erinevalt Rousseaust ke arvas vastupidi. Mis tea kirikuga tülli ajaS: eitas usu fanatismi. Ühes peres oli üks poeg, aga maj põhjustel oli võlgades, sooritas enesetapu. Süüdistati isa selles, et poeg
annaabi.ee 
