plastmassesemed jne. Plastmasspudelite põletamisel tekib korstnasse valge sõmer kiht, mis ajapikku suitsus ja soosjuses laguneb ja õhku levib. Kvaliteetne õhk peab olema kõigile tagatud ning seetõttu on ka muudetud seadusi sellega seoses ning pidev töö keskkonna paremaks muutmiseks käib. Uurimustöös on kirjeldatud bioindikatsiooni mõistet, liike, positiivseid ja negatiivseid külgi, on kirjeldatud samblike ehitust, toitumist, paljunemist. Lisaks on seostatud samblikud ja õhusaaste lihhenoindikatsiooni abil ning tehtud praktiline vaatlus. 3 1. Bioindikatsioon 1.1. Mis on bioindikatsioon Bioindikatsiooniga iseloomustatakse keskkonnaseisundi muutusi organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse jm.) põhjal. Eriti laialt on bioindikatsiooni rakendatud antropogeensete muutuste kindlakstegemisel. Bioindikaator võib olla isend, populatsioon, kooslus või
2. Talluse fluorestsentsi vaatlus UV kiirguses (lainepikkusega 366 nm) - erinevad samblikuained kasfluorestseeruvad või mitte; kuifluorestseeruvad, siis fluorestsentsivärvus ja selle intensiivsus erinev. 3. Õhukese kihi kromatograafia (TLC - thin layer chromatography) - standardiseeritud meetod samblikuainetetäpseks määramiseks; võimaldab lahutadaja identifitseerida ühes eksemplarissisalduvaid erinevaid samblikuaineid. 9. Ülevaade lihhenoindikatsiooni põhimõtetest ja meetoditest. Indikaatorliigid Keskkonnatingimuste (eelkõige õhu) hindamine samblike abil. Osad samblikud vajavad puhtamat õhku, osad nõuavad rohkem tolmu või teisel kujul (nt. linnusõnnik, taimemahl) mineraalainete sattumist nende kasvupaika. Õhu saastumise korral muutuvad mineraalained "vales kohas" kättesaadavaks levivad saastatud õhku armastavad liigid ja kaovad vähenõudlikud. Võib eristada samblikukooslusi, mis iseloomustavad tolmusaastet,
2. Lihhenoindikatsioon Lihhenoindikatsioon, õhukeskkonna saastatuse (resp. puhtusastme) määramine erineva tundlikusega samblikuliikide olemasolu, katvuse ja vitaalsuse põhjal. Õhu saastatuse taset väljendatakse I-indeksitega, näiteks õhu puhtuse indeksidega (I. A. P. index of atmospheric purity; välmitud Kanadas) ja poleotolerantsuse indeksiga (I. P. index of poleotolerance; välmitus Eestis). Nende näidud on vastavuse SO2 sisaldusega õhus. Lihhenoindikatsiooni andmete järgi koostatakse linnade ja tööstuskeskuste õhu saastuse kaarte. 6 2.1. Samblikud ja saastunud õhk Samblikud on tundlikud organismid. Ühelt poolt on põhjuseks nende sümbiontne olemus tallus on keerukam kui üksikindiviid ega reageeri keskkonnale samavõrd vahetult. Sambliku kui terviku funktsioneerimiseks on vajalik partneritevaheline tasakaaluseisund ja vaid ühe
3. Lihhenoindikatsioon Lihhenoindikatsioon, õhukeskkonna saastatuse (resp. puhtusastme) määramine erineva tundlikusega samblikuliikide olemasolu, katvuse ja vitaalsuse põhjal. Õhu saastatuse taset väljendatakse I-indeksitega, näiteks õhu puhtuse indeksidega (I. A. P. index of atmospheric purity; välmitud Kanadas) ja poleotolerantsuse indeksiga (I. P. index of poleotolerance; välmitus Eestis). Nende näidud on vastavuse SO2 sisaldusega õhus. Lihhenoindikatsiooni andmete järgi koostatakse linnade ja tööstuskeskuste õhu saastuse kaarte. [1] 3.1 Samblikud ja vääveldioksiid Samblikud on tundlikud organismid. Ühelt poolt on põhjuseks nende sümbiontne olemus tallus on keerukam kui üksikindiviid ega reageeri keskkonnale samavõrd vahetult. Sambliku kui terviku funktsioneerimiseks on vajalik partneritevaheline tasakaaluseisund ja vaid ühe sümbiondi tugev kahjustus võib viia sambliku kui terviku surmani
linnusõnnik, taimemahl) mineraalainete sattumist nende kasvupaika. Õhu saastumise korral muutuvad mineraalained "vales kohas" kättesaadavaks levivad saastatud õhku armastavad liigid ja kaovad vähenõudlikud. Võib eristada samblikukooslusi, mis iseloomustavad tolmusaastet, väävlisaastet, lämmastikusaastet, leeliselist või happelist õhusaastet. Väga ränga õhusaaste korral kaovad aga lõpuks kõik samblikuliigid. Lihhenoindikatsiooni jaoks on oluline ka samblike kasvupinna omadused. Täpse keskkonnaomadusted määramise jaoks sobivad eelkõige puudel kasvavad samblikud (epifüüdid) need saavad kõik elu määrava õhu kaudu, teiselt poolt kasvupinna omadused on taimeliigi pinna kaudu väga täpselt ühesugused. Kividel kasvavate samblike (epiliidid) kasvupinna keemilise koostise samasus on palju raskemini kindlaks tehtav. Puudel kasvavad samblikud võib
linnusõnnik, taimemahl) mineraalainete sattumist nende kasvupaika. Õhu saastumise korral muutuvad mineraalained "vales kohas" kättesaadavaks levivad saastatud õhku armastavad liigid ja kaovad vähenõudlikud. Võib eristada samblikukooslusi, mis iseloomustavad tolmusaastet, väävlisaastet, lämmastikusaastet, leeliselist või happelist õhusaastet. Väga ränga õhusaaste korral kaovad aga lõpuks kõik samblikuliigid. Lihhenoindikatsiooni jaoks on oluline ka samblike kasvupinna omadused. Täpse keskkonnaomadusted määramise jaoks sobivad eelkõige puudel kasvavad samblikud (epifüüdid) need saavad kõik elu määrava õhu kaudu, teiselt poolt kasvupinna omadused on taimeliigi pinna kaudu väga täpselt ühesugused. Kividel kasvavate samblike (epiliidid) kasvupinna keemilise koostise samasus on palju raskemini kindlaks tehtav. Puudel kasvavad samblikud võib
linnusõnnik, taimemahl) mineraalainete sattumist nende kasvupaika. Õhu saastumise korral muutuvad mineraalained "vales kohas" kättesaadavaks levivad saastatud õhku armastavad liigid ja kaovad vähenõudlikud. Võib eristada samblikukooslusi, mis iseloomustavad tolmusaastet, väävlisaastet, lämmastikusaastet, leeliselist või happelist õhusaastet. Väga ränga õhusaaste korral kaovad aga lõpuks kõik samblikuliigid. Lihhenoindikatsiooni jaoks on oluline ka samblike kasvupinna omadused. Täpse keskkonnaomadusted määramise jaoks sobivad eelkõige puudel kasvavad samblikud (epifüüdid) need saavad kõik elu määrava õhu kaudu, teiselt poolt kasvupinna omadused on taimeliigi pinna kaudu väga täpselt ühesugused. Kividel kasvavate samblike (epiliidid) kasvupinna keemilise koostise samasus on palju raskemini kindlaks tehtav. Puudel kasvavad samblikud võib jämedalt jaotada kahte
tähtsus. 8. klass Seente välisehituse mitmekesisus tavalisemate kott- ja kandseente näitel. Toitumine surnud ja elusatest organismidest, parasiidid ja sümbiondid. Paljunemine eoste ja pungumise teel. Eoste levimise viisid ja idanemiseks vajalikud tingimused. Seente kasutamine igapäevaelus ja eri- nevates tööstusharudes. Seenhaiguste levimise viisid ja haiguste vältimine. Samblikud kui seente kooseluvorm vetikatega. Samblike toitumise eripära, uute kasvukohtade esmaasusta- mine. Lihhenoindikatsiooni meetodi rakendamine keskkonna saastatuse hindamisel. Seente ja samblike tähtsus. Selgrootute loomade üldiseloomustus. Käsnade, ainuõõssete, usside, limuste, lülijalgsete ja okasnahksete peamised välistunnused, levik ja tähtsus. Vabalt elavate ning parasiitse eluviisi- ga usside kohastumused hingamiseks ja toitumiseks. Liit- ja lahksugulisus seonduvalt usside paljunemise eripäraga. Peremeesorganismi ja vaheperemehe vaheldumise tähtsus usside aren- gus
annaabi.ee 
