Kui lähebki midagi sedamedest katki, kutsutakse spetsialist, kes teeb korda, sest nad ise ei hakka korda tegema, muidu äkki läheb hullemaks. Millised olid sinu tööülesanded? Minu peamised tööülesanded olid: koka abistamine, tükkeldamine, supi tegemine jne. Eeltöötlemine oli ka hakkimine, porgandite ja sibula praadimine. Võisaiade tegemine, nõudepesemine, laudade katmine, nõude vastuvõtt, laudade puhastamine. Sain veel teha erinevaid suppe: rassolnik, nuudlisupp, kartuli-lihasupp. Mida õppisid praktikal juurde? Ma õppisin kõige rohkem juurde koostööd meeskonnaga, et pead teistega arvestama. Erinevate söökide valmistamist. Iseseisvatöö oskust, et ise hakkama saada. Uute toitude valmistamist: hakklihakastme, rassolniku, nuudlisupi valmistamist. Mida muudaksid selles ettevõttes kus praktikal olid? Tööhügeeni suhtes muudaksin seda, et peakatted võiksid koguaeg peas olla ja ühe ja sama lõikelaua kasutamine. Miks valisid praktika kohaks selle ettevõtte?
soolahaugi, keedukala ja kalamarja. Kõik supid, mille koostises polnud kapsas, olid uhhaad. „Štšiks“ nimetati aga kapsaga suppe (olgu siis tegu hapu – või toore kapsaga). Viimased võisid sisaldada nii kala kui ka liha. Supid olid tummised ja paksud ning tänu sellele sama toitvad kui praad. Ka seljanka, kus põhilisteks koostisaineteks sibul ja hapukurk, oli algselt pigem pajaroog kui supp. Tuntuimad supid: kapsasupp. Borš. Kalaleem, seljanka (kala-või lihasupp seente, kapsa, sibula ja kurgiga), hernesupp kuivikutega. Muud soojad road: vedel puder, keedetud rupskid küüslauguga, liha ja pudruga täidetud soolikad, praetud soolaseened naeri- ja porganditäidisega, küpsetatud peet pudruga, praetud kõrvits, nuudlisupp, täidetud kala. Eriti enne seda, kui kartul Euroopasse jõudis, söödi Venemaal palju tatart- ja tanguputru. Bojaaride aeg iseloomustab küpsetiste suur osakaal- valmistati mitmesuguseid pirukaid, mis
Erialane võõrsõnastik Bakaalkaup- toidukaup. Barista- kohvibaarmen. Beauf- veiseliha tatra moodi, roog toorest hakklihast. Beurre blanc- prantsuse võikaste. Bitkii- ümmargune hakkkotlet. Bocconcini- värske Mozzarella pallid. Bor- peeti sisaldav hapu köögivilja- ja lihasupp, Ukraina rahvustoit. Borokk- peedivedelikuga punaseks värvitud liha-v köögiviljaleem. Botvinja- kaljast, kalast ja aedviljast külm supp, millele lisatakse vähikaelu või krabitükikesi. Bouillabaisse- kala- ja mereannisupp. Brasserii- õllerestoran, õllebaar. Brie- hallitusjuustusort. Brokoli- kapsa teisend. Brõnsa- lambapiimjuust. Brändi- veini destilleerimisel saadud kange, konjakiga samaväärne alkohoolne jook.
On inuliini ehitusüksus 27. garnituur - lisandid, mis annavad toidule karakteri ja sageli ka nime 28. gastronoomia - kokakunst 29. glükoos - viinamarjasuhkur (puuviljades ja marjades). Ta on paljude liitsüsivesikute (tärklis, tselluloos jt) ehitusüksus 30. gratineerimine - toidule värvi andmine ahjus tugevas kuumuses, soovitavalt ainult pealtpoolt 31. grillimine - ilma rasvaineta või väga vähese rasvainega küpsetamine grillpannil või grillahjus 32. guljash - ungari lihasupp või -hautis paprikaga 33. hautamine - toidu kuumutamine vedelikus, mida hoitakse veidi alla keemistemperatuuri 34. hiniin - kiinapuu koorest saadav alkaloid, mis kuulub tooniku koostisesse 35. hooldusaine - hooldab pinda, puhatab pinna ja jätab pinnale lühiajalise kaitsekihi 36. julienne - väga peenikeseks lõigatud köögiviljade vms. ribad. Kasutatakse ka garneerimisel 37. kaabits - tööriist õhukeste laastude eraldamiseks 38. kaitseaine - kaitseb pinda mustuse ja kulutuse eest
kaali kapsas 7 juures juurvili porkkana porgand punajuuri peet lanttu kaalikas vihreä salaatti roheline salat kurkkusalaatti kurgisalat katkarapusalaatti krevetisalat sekasalaatti segasalat perunasalaatti kartulisalat kalalautanen kalavalik lihalautanen lihavalik mäti kalamari 6 lohi lõhe piirakka pirukas voileipä võileib Keitot lihaliemi puljong keitto supp hernekeitto hernesupp kaalikeitto kapsasupp kanakeitto kanasupp kalakeitto kalasupp lihakeitto lihasupp sienikeitto seenesupp papukeitto oasupp kesäkeitto piimasupp vihanneskeitto juurviljasupp Pääruuat pääruoka, ateria praad ranskalaiset perunat friikartulid keitetyt perunat keedetud kartulid paistetut perunat praetud kartulid uuniperuna ahjukartul perunamuusi kartulipuder hapankaali hapukapsas riisi riis makaroni makaron 8 vihannes köögivili jauheliha hakkliha naudanliha loomaliha porsaanliha sealiha lampaanliha lambaliha kana kana kala kala pihvi pihv kotletti kotlet kastike kaste
· Koolitoidukott: leib, hapupiim, soolasilk, või, keedupekk SUPID: · Õllesupp= soolane kala ja õlu · Jahukört= jahusupp, paks · Leem= vedelik- ka supina · Keedeti tangu-, oa-, herne- ja läätseleemt, aga ka käki-, kapsa-, lihaleemt · Kõige tavalisem oli tanguleem; söödi leivaga ja kõrvale silku · Lõuna-Eestis tehti pakse suppe · Õige supp on selline kui kuumalt supis lusikas püstipäi lahtudes pidi hanguma · Lihasupp neljapäeval ja laupäeval · Suvel supp rasva või piimaga KALA: · Ei söödud kõiki kalu: turska, angerjat, viidikat · Peipsi poolne, Tartu ja Võrurahvas sai kala Peipsi kaluritelt · Võrtsjärvepoolne, Viljandi rahvas sai kala Võrtsjärve kaluritelt · 19. Saj. lõpul ja 20. Saj alguses ei praetud kala, vaid keedeti küpseks · Kala söödi koos kartulite, leiva või kalakeeduleemega · Kalasuppi keetsid Eesti perenaised ikka vee ja piimaga, vahel lisati jahutummi,
hapupiimajoogid, taimeteed EESTI TOIDUD Eesti eelroad: heeringad sibula ja hapukoorega, suitsuangerjas (suitsutatud või marineeritud, suitsutatud ja marineeritud), kilusalat munaga, kiluvõi, kartulisalat, lihalõiked (seapraad), hapukurk, vähesoola kurk, kõrvitsasalat, marineeritud paradiisiõunad, marineeritud seened, soolatud seened, sõir, vasikarulaad, keel tarrendis, täidetud munad. Eesti supid:Hernesupp suitsulihaga, Hapukapsasupp pekise sealihaga, Aedviljasupp, Külasupp (lihasupp kruupidega), aedvilja-piimasupp, Peedisupp (riivitud peedi ja frikadellidega), Klimbisupp (lihaleeme või piimaga), Kalasupp köögiviljadega, õllesupp, Parak (sibul, porgand, vorstikesed ja loomaliha), Piima-kruubisupp. TOIT MEIE METSAS Hakkasin uurima, et mis taimi Eesti looduses saab süüa ning selgus, et Eesti ligi 1500 teada olevast looduslikust taimeliigist vaid 20 on mürgised ning tinglikult ülejäänud ca 1480 liiki võib söödavaks nimetada
nimisõnaga kokku. NT: õpilasfirma, inimsugu, kuningriik, ujumissport, kirjutuslaud. 4. Kui kõrvuti on kaks nimisõna ja kui esimene nimisõna kohta saame küsida kelle/mille oma, siis kirjutatakse ta järgnevast nimisõnast lahku. NT: õe riided, lapse arvamus, venna kott, neiu sall. 5. Kui esimese nimisõna kohta saame küsida, mis liiki, laadi, siis kijutame ta järgneva nimisõnaga kokku. NT: lillevaas, lihasupp, piimasupp, marjaaed, juurviljaaed. 6. Kui põhisõna täiend on nimetavas käändes, siis kirjutatakse ta omavahel kokku, aga selle sõnaühendi ees olev täiendsõna kirjutatakse lahku. NT: suur puuleht, suur tindipott, punane majakatus. 7. Kui täiendsõnal on omakorda täiend ees, siis kirjutatakse kõik lahku. NT: selle jõe äärne heinamaa, selle puu leht, sinine tindi pott. 8
Seakondid Veiseliha Keedusink Viiner Või Peet Kapsas Porgand Petersell Tükike sellerit Suur sibul Tomatipüree Jahu Suhkur Rasvaine Hapukoor Äädikat või sidrunimahla Soola Pipart Vesi Serveeritakse mitud liiki liha, singi ja viineri õhukeste viiludega. Borsid on magushapu maitsega supid. Borsse serveeritakse hapukoore ja maitserohelisega. GULJAss- ungari paks lihasupp Kondita veiseliha Või Väike sibul Jahvatatud paprika Sool Puljong Roheline paprika Tomatipasta Valge vein RASSOLNIK- vene rahvustoit, mis sisaldab soola või hapukurki · Kondiga liha (vasika- või loomaliha) · Vesi · Odrakruubid või tangud · Porgand · Kartul · Marineeritud kurk + marinaad · Must pipar · Basiilik · Sidrunipipar · Aroomisool
lõplikult valmis. 15. Millistest toiduainetest valmistatakse külmi suppe? Värsked köögiviljjad, keetetud või konserveeritud köögivilju ja teisi toiduaineid(nt keeduvorsti, sinki, keetetud munad ja külma keetetud liha või kala.) 16. Millega maitsestatakse külmi suppe? Soola, suhkruga, muskaat, basiilikut, punet, kurgiohtu jne. 17. Loetle ja kirjelda rahvusvaheliselt tuntud suppe. Bors- peedisupp (vene ja ukraina rahvustoit) Guljass- ungari pakas lihasupp Rassolnik- vene rahvustoit, mis sisaldab soola- või hapukurki Prantsuse sibulasupp- püreetaoline paks supp Minestrone- see on tuntumaid itaalia suppe Seljanaka- meil ja kogu maalimas hästi tuntud vene roog 5. KASTMED(SAUCES) 1. Nimeta põhikastmed. Hele põhikaste, valge põhikaste ja pruun põhikaste. 2. Millised lähteained on vajalikud pruunikastme valmistamiseks? Pruuni puljongit(nt kalapuljong), võid, nisujahu, tükeltatud maitseköögivilju, hakitud seeni, purustatud tomateid. 3
annaabi.ee 
