Residual 498 2410,94 4,84 Total 499 2411,96 Coeffici Standard P- Lower Upper ents Error t Stat value Lower 95% Upper 95% 95,0% 95,0% 3,13E- Põrsaste arv 10,83 0,886 12,22 30 9,09 12,57 9,09 12,57 lihassilm -0,008 0,018 -0,458 0,647 -0,043 0,027 -0,043 0,027 kui lihassilm suureneb 1 cm võrra, siis põrsaste arv väheneb -0,008 võrra. Kui palju põrsaid sünnib emise pesakonnas, kui aretustööga püütakse saavutada keskmiseks lihassilma läbimõõduks 62 mm. 10,83+(-0,008)*62=10,32 kui aretustööga püütakse saavutada keskmiseks lihassilma läbimõõduks 62 mm, siis põrsaid sünnib emise pesakonnas keskmiselt 10 tükki.
ogajätkede ja roidejätkede teravust ning rasvaladestust selles piirkonnas. Toitumuse klassid 0 punkti (kurtunud) harvaesinev, äärmiselt nälginud loom. Naha ja luude vahel võimatu tunda lihastust ja rasvaladestust. 1 punkti (väga lahja) nimmelüli ogajätked ja roidejätked tuntavad väga teravatena. Sõrmi on väga kerge lükata roidejätkete alla ning iga jätke tipp on kergesti tuntav. Lihassilm on õhuke, rasvaladestus puudub. 2 punkti (lahja) nimmelüli ogajätked tuntavad mitte eriti teravatena, üksikuid ogajätkeid on tunda kurdudena. Roidejätked tuntavad ümaratena, kuid sõrmi on võimalik suruda roidejätkete alla. Lihassilm on tagasihoidlik ja kaetud õhukese rasvakihiga. 3 punkti (hea toitumus) nimmelüli ogajätked ja roidejätked tuntavad ümaratena, luud on tunda vaid tugevamal vajutusel. Sõrmed tungivad roidejätkete alla vaid tugeval surumisel
nimmelüli ogajätkede ja roidejätkede teravust ning rasvaladestust selles piirkonnas. Toitumuse klassid · 0 punkti (kurtunud) harvaesinev, äärmiselt nälginud loom. Naha ja luude vahel võimatu tunda lihastust ja rasvaladestust. · 1 punkti (väga lahja) nimmelüli ogajätked ja roidejätked tuntavad väga teravatena. Sõrmi on väga kerge lükata roidejätkete alla ning iga jätke tipp on kergesti tuntav. Lihassilm on õhuke, rasvaladestus puudub. · 2 punkti (lahja) nimmelüli ogajätked tuntavad mitte eriti teravatena, üksikuid ogajätkeid on tunda kurdudena. Roidejätked tuntavad ümaratena, kuid sõrmi on võimalik suruda roidejätkete alla. Lihassilm on tagasihoidlik ja kaetud õhukese rasvakihiga. · 3 punkti (hea toitumus) nimmelüli ogajätked ja roidejätked tuntavad ümaratena, luud on tunda vaid tugevamal vajutusel. Sõrmed tungivad roidejätkete alla vaid
selgitada nimmelüli ogajätkede ja roidejätkede teravust ning rasvaladestust selles piirkonnas. Toitumuse klassid 0 punkti (kurtunud) harvaesinev, äärmiselt nälginud loom. Naha ja luude vahel võimatu tunda lihastust ja rasvaladestust. 1 punkti (väga lahja) nimmelüli ogajätked ja roidejätked tuntavad väga teravatena. Sõrmi on väga kerge lükata roidejätkete alla ning iga jätke tipp on kergesti tuntav. Lihassilm on õhuke, rasvaladestus puudub. 2 punkti (lahja) nimmelüli ogajätked tuntavad mitte eriti teravatena, üksikuid ogajätkeid on tunda kurdudena. Roidejätked tuntavad ümaratena, kuid sõrmi on võimalik suruda roidejätkete alla. Lihassilm on tagasihoidlik ja kaetud õhukese rasvakihiga. 3 punkti (hea toitumus) nimmelüli ogajätked ja roidejätked tuntavad ümaratena, luud on tunda vaid tugevamal vajutusel. Sõrmed tungivad roidejätkete alla vaid tugeval surumisel
2) 18 kuu vanuses 8) Tiinete ja imetavate uttede söötmine. 0 punkti (kurtunud) – äärmiselt nälginud loom, võimatu tunda lihastust ja rasvaladestust. 1 punkt (väga lahja) – rasvaladestus puudub. 2 punkti (lahja) – õhukese rasvakihiga. 3 punkti (hea toitumus) – nimmelüli ogajätked ja roidejätked on ümarad, tuntavad tasastena, need on tunda vaid tugevamai vajutusel. Sõrmed tungivad roidejätkete alla vaid tugeval surumisel. Lihassilm on hästi tuntav, rasvakiht mõõdukas. 4 punkti (rasvunud) – paksu rasvakihiga. 5 punkti (väga rasvunud) – väga paksu rasvakihiga. Tiinusperioodil peaks olema uttede söötmine sellisel tasemel, mis tagaks uttedele hea toitumuse (tiinuse kestel 3 punkti ja tiinuse lõpul 3,5 punkti). Suurem uttede toitainete vajadus on tiinuse 4. ja 5 kuul. Tiinuse 2. ja 3. kuul võib ute toitumus langeda isegi 0,5 punkti võrra. Sel ajal võib neile sööta
Tallede kaalumine, et määrata nende 100 päeva kehamass (võõrutusmass). Võõrutusejärgselt peavad talled kohanema vaid rohusöötadel põhineva dieediga. Lihaks Karjatäienduseks Kasvatatakse 6-7 kuu vanuseks, Utt-talled paaritatakse: kui kehamass on 40-45 kg. 1) ̴̴̴10-12 kuu vanuses 2) 18 kuu vanuses Tiinete ja imetavate uttede söötmine. 3 punkti (hea toitumus) – lihassilm on hästi tuntav, rasvakiht mõõdukas. Tiinusperioodil peaks olema uttede söötmine sellisel tasemel, mis tagaks uttedele hea toitumuse (tiinuse kestel 3 punkti ja tiinuse lõpul 3,5 punkti). Suurem uttede toitainete vajadus on tiinuse 4. ja 5 kuul. Siis on vaja utte sööta kvaliteetsete söötadega ja tugevalt. 60 kg raskune utt vajab vabal algtiinuse perioodil 9,4 MJ, lõpptiinuse ajal 14,7 MJ ja imetamisperioodi alguses juba 19 MJ. Imetamisperioodil:
fenotüübiväärtusega. 54. Funktsionaalsed tunnused somaatiliste rakkude arv (SRA)- SSAV; sigivus; poegimiskergus; lüpsikiirus; kasutusiga; jt 55. Tunnuste majanduslikud kaalud Piimaveiste hindamisel : SPAV (suhteline piimajõudluse aretusväärtus) 50%; SVAV (suhteline välimiku aretusväärtus) 25%; SSAV (suhteline somaatiliste rakkude aretusväärtus) 25%; SKAV (suhteline koguaretusväärtuses) 100% seatõugude hindamisel: pekipaksus 84%; lihassilm 2%; massi-iive 14% 56. Valiku põhiparameetrid Valikutunnusteks sobivad need tunnused, millised vastavad järgmistele tingimustele: 1) tunnus peab olema pärilik 2) tunnus peab olema muutlik (varieeruv) 3) tunnus peab omama majanduslikku väärtust. 57. Valikuedu prognoosimine ühe tunnuse järgi valikus ühe tunnuse järgi avalduvad valiku põhiseisukohad. praktikas juhtub seda harva. ühte tunnust eelistatakse, kuid arvestatakse ka teisi. SE=h2*SD
annaabi.ee 
