arendab) , impulssmustri muutused (lihaste poolt arendatav pinge sõltub ka sellest, kuidas on erutunud lihases erinevate motoorsete ühiku impulsatsioon omavahel ajaliselt kooskõlastatud) Lihastoonus täielikul puhkseisundil skeletilihastele omane teatud pinge. Maksimaaljõud kõigi lihaskiudude maksimaalse tugevusega kontraktsioonil avalduv jõud (elektrostimulatsioonil) Tahteline maksimaaljõud jõud, mis avaldub maksimaalse lihaspingutuse korral. Neuraalne adaptsioon süstemaatilisest treeningust tulenev lihastesisene ja väline koordinatsiooni täiustumine, väljendub hüpertroofias. Närvisüsteemi peamised funktsioonid: 1)organismi erinevate osade talitluse koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks 2)homoöostaas 3)väliskeskkonna adekvaatne peegeldamine ning organismi kui terviku talitluse ja käitumise reguleerimine vastavalt muutuvatele keskkonnateguritele Kesknärvisüsteemi funktsioonid: 1)info analüüs
Tavaliselt väljendatakse lihase erijõudu jõukilogrammides ruutsentimeetri kohta (kg/cm2). Lihaste maxjõud kõigi lihaskiudude max tegevusega kontraktsioonil avalduv jõud, mida saab määrata supramaksimaalse ärritustegevuseg indirektsel (motoorse närvi kaudu) elektrostimulatsioonil. Selleks kasutatakse stimulatsioonireziimi, mille kestus on 0,5 1 ms ja ärritussagedus 50 100 Hz. Lihaste tahteline maxjõud jõud, mis avaldub max lihaspingutuse olukorras. Võib jaotada 2 gruppi: Neuraalsed (koordinatsiooni-) tegurid: *Lihasesisene koordinatsioon; *Lihastevaheline koordinatsioon. Perifeersed (lihas-) tegurid: *Lihaste kontraktsioonijõu luukangidele rakendumise tingimused (jõuõlad, jõu rakendumise nurk jne); *Lihase pikkus; *Lihase anatoomiline ja füsioloogiline ristlõige; *Lihase kiuline koostis s.o kiirete ja aeglaste lihaskiudude vahekord antud lihases. Muude võrdsete tingimuste juures arendavad
on vabalt ega puuduta pussilaadi. Pussirihm moodustab koos kuunarvarre ja olavarrega kolmnurga, mis kannab pussi raskust. Ilma selleta pusiks puss laskmisasendis vaid lihaspingutuse abil. Pussirihma seades peab laskur jalgima, et pulsiloogid ei kanduks rihma kaudu olavarrelt pussile. Kui pussirihm libiseb laskmise kaigus
kehaasendi säilitamine). 3) auksatooniline- toimub nii lihaspinge kui ka lihase pikkuse muutumine. 11. kehalise töövõime hindamine spordiala spetsiifiliste testidega pallimängudes Üldistatud kujul võib lihastööd sportmängudes iseloomustada kolme põhitunnuse abil: 1.lihastöö on vahelduva iseloomuga, 2. mängija tegevus väljakul koosneb lühiaegsetest aktiivsusfaasidest, mis vahelduvad passiivsete mängufaasidega, 3. lihaspingutuse koguaeg ulatub mitme tunnini. Kreatiinkinaasireaktsioon on väga tähtis kõigis sportmängudes, sest selle arvel teostuvad kiired ja jõulised ning seega mängulise efektiivsuse määramisel kõige otsustavamad liigutused. *Sportmängud hõlmavad endas väga palju erinevaid kehalisi võimeid, seega on ka sportmängude monitooring väga mitmekülgne. Mõõdetakse kiirust, jõudu, vastupidavust, koordinatsiooni, hüppevõimet, liigutuste kiirust, ühesõnaga kõiki kehalisi võimeid
Tavaliselt väljendatakse lihase erijõudu jõukilogrammides ruutsentimeetri kohta (kg/cm2). Lihaste maxjõud kõigi lihaskiudude max tegevusega kontraktsioonil avalduv jõud, mida saab määrata supramaksimaalse ärritustegevuseg indirektsel (motoorse närvi kaudu) elektrostimulatsioonil. Selleks kasutatakse stimulatsioonireziimi, mille kestus on 0,5 1 ms ja ärritussagedus 50 100 Hz. Lihaste tahteline maxjõud jõud, mis avaldub max lihaspingutuse olukorras. Võib jaotada 2 gruppi: Neuraalsed (koordinatsiooni-) tegurid: *Lihasesisene koordinatsioon; *Lihastevaheline koordinatsioon. Perifeersed (lihas-) tegurid: *Lihaste kontraktsioonijõu luukangidele rakendumise tingimused (jõuõlad, jõu rakendumise nurk jne); *Lihase pikkus; *Lihase anatoomiline ja füsioloogiline ristlõige; *Lihase kiuline koostis s.o kiirete ja aeglaste lihaskiudude vahekord antud lihases. Muude võrdsete tingimuste juures
Tavaliselt väljendatakse lihase erijõudu jõukilogrammides ruutsentimeetri kohta (kg/cm2). Lihaste maksimaaljõud kõigi lihaskiudude maksimaalse tegevusega kontraktsioonil avalduv jõud, mida saab määrata supramaksimaalse ärritustegevuseg indirektsel (motoorse närvi kaudu) elektrostimulatsioonil. Selleks kasutatakse stimulatsioonireziimi, mille kestus on 0,5 1 ms ja ärritussagedus 50 100 Hz. Lihaste tahteline maksimaaljõud jõud, mis avaldub maksimaalse lihaspingutuse olukorras. Inimese lihaste tahteline maksimaaljõud sõltub paljudest teguritest, mis võib tinglikult jaotada kahte gruppi: Neuraalsed (koordinatsiooni-) tegurid: *Lihasesisene koordinatsioon; *Lihastevaheline koordinatsioon. Perifeersed (lihas-) tegurid:*Lihaste kontraktsioonijõu luukangidele rakendumise tingimused (jõuõlad, jõu rakendumise nurk jne); *Lihase pikkus (liigesenurk); *Lihase anatoomiline ja füsioloogiline ristlõige; *Lihase kiuline koostis (kompositsioon), s
annaabi.ee 
