Mõnedel lihastel on lihaskiudude kulg katkestatud kõõlusviirgudega (kõhusirglihas). Kui lihaskiud kinnituvad kõõlusele mõlemalt poolt teravnurga all, on tegemist kahelisulgja lihasega. Kui kiud kinnituvad kõõlusele ainult ühelt poolt põiki, siis on see ühelisulgjas lihas. Üle ühe liigese kulgevaid lihaseid nimetatakse ainuliigeselisteks, üle kahe liigese kulgevaid kaheliigeselisteks. Kui lihas ületab rohkem kui kaks liigest, siis nimetatakse teda mitmeliigeliseks lihaseks. Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel. Laiad lihased ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes. Need on plaatjad moodustised, mis tavaliselt lähevad üle laiadeks õhukesteks kõõlusteks kilekõõlusteks ehk aponeuroosideks. Lihase algusosa püsib kokkutõmbumisel paigal või on väga vähese liikuvusega. Lihase liikuvamat vastasotsa nimetatakse kinnituskohaks. Algus- ja kinnituskoht võivad vastavalt funktsioonile vahetuda
innervatsioon. Lihasnõrkus e. parees. Lihashalvatus e. paralüüs. Lihaskõhetus e. atroofia. Lihaskõht lihaste keskmine paksenenud osa. Lihaspea lihaste jämedam algusots (orgio). Lihassaba lihaste peenem kinnitusots (insertio). Lihaseid, mille kõht jaguneb kahekõõluse varal kaheks osaks, nim. kakskõhtlihaseks. Üle ühe liigese kulgevaid lihaseid nim. ainuliigeselisteks, üle kahe kaheliigeselisteks. Kui lihas ületab rohkem kui kaks liigest, siis nim. teda mitmeliigeseliseks lihaseks. Kilekõõlused e. aponeuroosid. Koostoimelised lihased e. sünergistid. Vastandtoimelised lihased e. antagonistid. Painutamine e. flektsioon. Sirutamine e. ekstensioon. Lähendamine e. adduktsioon. Eemaldamine e. abduktsioon. Väljapööramine e. supinatsioon. Sissepööramine e. pronatsioon. Laiendamine e. dilatatsioon. Kaelanahalihas e. platüsma. Veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata, nimetatakse anastomoosideks. Lisa- ehk kõrvalveresooned e. kollateraalid.
teisisõnu müofibrillid(kahte liiki- aktiini ja müosiiniflamendid). 57. Lihase ehitus: ????? koosneb vöötlihaskiudude kimpudest, ühendatud närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihaskiu peal paiknevad tuumad. Endomüüsium- õhuke sidekoeline kest, mis ümbritseb lihaskiude Perimüüsiumiga-Lihaskiukimpe kattev sidekoelise ümbris. Epimüüsiumiga- kõige paksem sidekoelistest kattekihtidest, seob lihaskiudude kimbud terviklikuks lihaseks. Annab lihastele kuju. Lihaste abiseadeldised: Sidekirmed – õhukesed kõõlusmembraanid (üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber) Sünoviaalpaun – kohtades kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes. (lihaste all väikesed padjakesed, kus peal lihased liiguvad) Kõõlustupp- üla- ja alajäsemete pikkade kõõluste ümber Fibroosne plokk- silma koobas KERELIHASED (Torso) 1
Kaksiksääremarjalihas m. gastrocnemius Algab. · Reieluu keskmiselt põndalt · Reieluu külgmiselt põndalt Kinnitub kandluule, võimas kannakõõlus (tendo calcaneus) F: painutab säärt, sirutab pöida Lest- sääremarjalihas m. soleus Algab: · sääreluu ülemiselt osalt (põndalt) · pindluu pea piirkonnast Kinnitub: moodustab koos m . gastrocnemiusega kannakõõluse F: sirutab pöida Reie nelipealihas m. quadriceps femoris Jaguneb neljaks lihaseks: · reie sirglihas m. rectus femoris algab niudeluu ogalt · külgmine pakslihas m. vastus lateralis algab reieluu suurelt pöörlilt ja luu keskosalt (karejoonelt) · vahepealne pakslihas m. vastus intermedius algab reieluu eesmiselt pinnalt · keskmine pakslihas m. vastus medialis algab reieluu karejoonelt Kinnitub: kõik neli lihast kulgevad üle põlveliigese ja ühine lõppkõõlus kinnitub sääreluu ülemisele otsale (põnda alla) m
alguse KNS-i suunduvad aferentsed närvikiud. Spinaalmotoorika retseptorid – lihaskäävid, kõõlusorganid, naha- ja liigesretseptorid Lihaskäävid – Ümbritsetud sidekoelise kapsliga, kapslis paiknevad intrafusaalsed lihaskiud. Paigutunud paralleelselt ekstrafusaalsete (tavalised) lihaskiududega. Reguleerivad lihase pikkust Kõõlusorganid ehk Golgi organid Paiknevad skeletilihaste kõõlustes nende lihaseks ülimineku kohtades. Koosnevad umbes 10 kõõluskiukesest. Kõõlusorganeid on lihastes tavaliselt vähem kui lihaskääve (50-80 : 100). Paigutunud järjestikku ekstrafusaalsete lihaskiududega . Reguleerivad lihaspinget Naha- ja liigesretseptorid Valuretseptorid (notsiretseptorid) – vabad närvilõpmed. Paiknevad epidermise süvades kihtides ja pärisnaha näsakihis, veresoontes, lihastes, kõõlustes, luuümbrises. Valuaisting tekib peaajus Termoretseptorid: külma- ja soojaretseptorid
Närvide ja veresoonte paiknemine lihases. Närvid ja veresooned asuvad lihases lihaskimpude ümber perimüüseumi sees. 8. Lihase retseptorid: lihaskäävi ja kõõlusorgani ehituse ja talituse kirjeldus - Lihaskääv: sidekoelise kapsliga ümbritsetud modifitseeritud lihaskiud, mis asub paralleelselt lihaskiudude vahel ja mille keskosa ümber on põimunud sensoorsed närvikiud. Registreerib lihase venitustaseme. - Kõõlusogan: paikneb skeletilihase kõõlustes lihaseks ülemineku kohtades. Selle moodustavad kollageenkiudude ümber põimunud vabad närvilõpmed. Reageerib nii lihase venitusele kui ka kontraktsioonile. -neuromotoorse sünapsi mõiste: Neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid. Kontakt kahe neuroni vahel nimetatakse sünapsiks. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni neuriidilt/aksonilt järgmise neuroni dendriidile või kehale. Neuromuskulaarne sünaps – ühendus neuroni ja lihase vahel, kus närvilõpmed on
annaabi.ee 
