SÄILITADA ENERGIAT); 2) UND ON VAJA MEIE SEESMISTE JÕUVARUDE TAASTUMISEKS; 3) TAASTAB KNS'I, MEELEELUNDITE JA LIHASKONNA JÕUVARUSID; 4) SOODUSTAB MÄLU, ERITI PÜSIMÄLU KINNITAMIST. MILLEST SÕLTUB UNEVAJADUS JA KUI PALJU PEAKS MAGAMA? 1) SÕLTUB SELLEST, KUI PALJU PÄEVA JOOKSUL ENERGIAT KULUTATAKSE, ET SEDA ÖÖSEL TAASTADA; 2) TURVALISUSEST; MAGAMA PEAKS UMBES 7-8H. KUIDAS UND UURITAKSE? UNEKESKUSES EEG-GA NING SILMALIIGUTUSTE JA LIHASAKTIIVSUSE REGISTREERIMISEGA (EEG ABIL REGISTREERITAKSE ELEKTRILAINED ISELOOMU ALUSEL; ERISTATAKSE KAHT TEINETEISEST ERINEVAT UNESEISUNDIT AEGLAST JA KIIRET UND). UNEFAASID JA NENDE TÄHTSUS AEGLANE UNI: 1) KERGE UNI STAADIUM KESTAB U. 2 MINUTIT; VÕIDAKSE NÄHA PILTE, TAJUDA KUKKUMISTUNNET JA VÕPATADA NING TUNDA END HÕLJUVALT NAGU KAALUTA OLEKUS; 2) UINUMINE STAADIUM KESTAB U. 20 MINUTIT; AEGLUSTUVAD SÜDAME TÖÖ JA HINGAMINE; SILMAD VÕIVAD SULETUD LAUGUDE TAGA LIIKUDA; 3) DELTAUNI E
1. Kuidas representeeritakse ÕO11 liigutusi ajukoore motoorsete Eesmärgina (prefrontaalkoor) piirkondade hierarhias - prefrontaalses (prefrontal Üksikliigutuste jadana (premotoorne piirkond) cortex), premotoorses(premotor Liigutatava kehaosa/objekti trajektoorina ja cortex) ja motoorses (primary motor cortex) piirkonnas? lihasaktiivsuse mustrina (motoorne ajukoor ja korrigeerivad piirkonnad) 2. Milline on taju roll tegevuses? Taju kasutatakse liigutuste planeerimisel. Lisaks ÕO11 sellele ka liigutuse analüüsil ja korrigeerimisel. L11 Somatosensoorsed meeled (puudutus, valu,
Uni Uni ja unenäod on spontaansed seisundid (iseeneslikud). Und on vaja meie seesmiste jõuvarude taastumiseks. Uneaega kasutab organism ka kasvuhormoonide eritamiseks, seetõttu vajavadki noored rohkem und kui vanemad inimesed. Kui inimene ei maga piisavalt, ilmenevad tal tõsised psüühikahäired. Suur hulk sellest, mis me tänapäeval unest teame, on saadud EEG-ga ning silmaliigutuste ja lihasaktiivsuse registreerimisega. Saab eristada kahte erinevat uneseisundit aeglast ja kiiret und. Uni algab tavaliselt aeglase unega. Aeglase une seisund jagatakse veel neljaks staadiumiks. Kerge uni kestab umbes 2 minutit ja selle aja jooksul võidakse näha mitmesuguseid fantastilisi pilte, tajuda kukkumistunnet ja võpatada, tunda end hõljuvat nagu kaaluta olekus. Uinumise aeg kestab umbes 20 minutit. Kahes esimeses astmes hakkavad südamelöökide arv langema ja hingamine aeglustub.
esimesel päeval. Külm sulgeb verejooksu, ei teki nii suurt turset ning vigastus paraneb kiiremini. (2) 14 8. KUUMARABANDUS Kuumarabandus on tasakaaluhäire ainevahetuse käigus tekkinud soojuse ja selle äraandmise vahel. Ülekuumenemine tekib keha liigsest kuumenemisest ning vedelikupuudusest. (8) Soojatootmine võib kümneid kordi tõusta palaviku või suure lihasaktiivsuse nagu näiteks krampide, füüsilise töö, kestva tantsimise korral. Soojatootmist soodustavad mõnuained amfetamiin ja kokaiin. Soojuse äraandmine toimub põhiliselt kiirgumise teel naha ja kopsude ehk hingamise kaudu. Soojuse äraandmist takistab kuum ilm ning suur õhuniiskus. (10) Kuumarabandus on kõrge temperatuuridega ruumides nagu näiteks restorani köögis sageli esinev seisund. Peamiselt kõrge välistemperatuuri ning vedelikupuuduse tõttu kuumeneb keha
homöostaas. Keemiline termoregulatsioon: soojust tekib keemiliselt kõigis eluprotsessides (eriti a/v käigus), lihastes, maksas ja suuremais näärmeid intensiivse oksüdatsiooni tagajärjel. Füüsilise koormuse ja metaboolse aktiivsuse ajal soojustootlus isegi mitmekordistub. Optimaaltingimustes kulub füüsiliselt aktiivsel loomal ~20% energiast koormuse täitmiseks, ~80% muundub soojuseks. Esmase lisasoojuse tootmise tagab suurenenud lihasaktiivsus. Ka mõõduka lihasaktiivsuse juures toodavad lihased suurema osa kehas tekkivast soojusest. Puhkeseisundis toodavad skeletilihased oma toonuse tõttu ligi 2/3 vabanevast soojusest. Külma keskkonna püsides loomade metaboolne aktiivsus tõuseb järk-järgult. Füüsikaline termoregulatsioon organism annab soojust ära: veresoonte valendiku muutus, higistamine, hingamine. Soojusjuhtivus on soojusenergia ülekandumisviis peamiselt tahketes kehades.
homöostaas. Keemiline termoregulatsioon: soojust tekib keemiliselt kõigis eluprotsessides (eriti a/v käigus), lihastes, maksas ja suuremais näärmeid intensiivse oksüdatsiooni tagajärjel. Füüsilise koormuse ja metaboolse aktiivsuse ajal soojustootlus isegi mitmekordistub. Optimaaltingimustes kulub füüsiliselt aktiivsel loomal ~20% energiast koormuse täitmiseks, ~80% muundub soojuseks. Esmase lisasoojuse tootmise tagab suurenenud lihasaktiivsus. Ka mõõduka lihasaktiivsuse juures toodavad lihased suurema osa kehas tekkivast soojusest. Puhkeseisundis toodavad skeletilihased oma toonuse tõttu ligi 2/3 vabanevast soojusest. Külma keskkonna püsides loomade metaboolne aktiivsus tõuseb järk-järgult. Füüsikaline termoregulatsioon – organism annab soojust ära: veresoonte valendiku muutus, higistamine, hingamine. Soojusjuhtivus on soojusenergia ülekandumisviis peamiselt tahketes kehades.
Liigutuskorraldus lähtub eesmärgist, protseduurilisest mälust ning tajulisest sisendist nii keha kui keskkonna hetkeolukorra kohta Osa keskkonna omadusi on otseselt tajutavad, teised sisaldavad ka mälulist infot objektide olemuse kohta Liigutust representeeritakse süsteemis hierarhiliselt: eesmärgina (prefrontaalkoor) üksikliigutuste jadana (premotoorne piirkond) liigutatava kehaosa/objekti trajektoorina ja lihasaktiivsuse mustrina (motoorne ajukoor ja korrigeerivad piirkonnad) TAJU JA MÄLU LIIGUTUSE PLANEERIMISEL – otseselt tajutavad (Asend Asukoht Kuju Suurus Liikumiskiirus), Mälu abil tajutavad (Haprus Temperatuur Tekstuur Kaal Funktsioon) Lisaks liigutuse planeerimisele kasutatakse tajulist informatsiooni ka selle jookval analüüsil ja korrigeerimisel Somatosensoorsed meeled (puudutus, valu, kinestees ja tasakaal)
annaabi.ee 
