hirmsasti kardeti õnnetust, kui sült kõvaks ei juhtunud minema ... Mõnel pool olid jõululaual soolaga keedetud oad, Helmes ja Hallistes herned. Ube süües lauldi Pärnu ümbruses: "Upid ümmer, upid suhu ja põmm põhku!" Kõik toidud tehti tavaliselt juba enne jõule valmis. Sangastes keedeti aga teisel jõulupühal nn küdüsesuppi ja just taolises järjekorras: liha ja kartulid pandud patta piimaga keema ning alles siis lisatud vorst. Seevastu Põlvas kutsutud "küdüseks" jämedat, lihaleemes soojendatud jõuluvorsti, mida teisel pühal söödud. Muide, Sangastes arvati, et toidu soojendamine paneb loomad suvel kargama. Sangastes valmistati veel erilisi jõulupirukaid: leivataina vahele pandud kanepijahust ja tangudest tehtud puder, mida kindlasti ahjus küpsetatud. 4 Kasutatud kirjandus: Google , ajaleht Kesknädal,Wikipedia 6
3. Lisage ülejäänud toiduained, segage ja maitsestage oma maitse järgi. Remark Sobib suurepäraselt grillitud sea- või linnuliha juurde. Dolma ehk täidisega viinamarjalehed Meie kapsarullidega sarnanevad Kreeka või Türgi päritoluga lihapakikesed, mille täidiseks on keedetud riis ja lambahakkliha. Valmistamine ja serveerimine. Täidise pakkimiseks kasutatakse enamasti viinamarjalehti, aga vahel ka sarapuu- või datlipuulehti. Kreeklased hautatavad oma dolma valmis lihaleemes, kuhu on lisatud veidi õli ning sidrunimahla, türklased aga rasvasabalammaste rasvas. Serveeritakse peamiselt külmalt suupistena meze-vaagnal. Koostis- ja maitseained 250 g värskeid viinamarjalehti 2 sl oliiviõli 8 1 suur peenestatud sibul 250 g lambahakkliha 1,2 dl keedetud riisi 2 sl peenestatud petersellilehti 2 sl peenestatud pipramündilehti 2 sl peenestatud murulauku 3-4 peenestatud suvisibulavart 2 sidruni mahl
Peterburg on linn, mis on rajatud sohu. Seetõttu on linna nimetatud ka Põhjamaade Veneetsiaks. Linn on Venemaal suuruselt teine Moskva järel ning suurim linn Läänemere kallastel. Peterburis on palju vaatamisväärsusi: kirikuid ja katedraale (nt Iisaku katedraal), väljakuid (nt Palee väljak), muuseume (tuntuim muuseum on Ermitaaž), parke (nt Peterburi suveaed). „Kell viis jõululaupäeval anti alati lauale möljet. ... Akevitti ja õlut.“ („Dina raamat“ lk 280) Mölje on lihaleemes leotatud näkileib siirupiga ja akevitt on Norra viin. Mölje on Norra rahvusroog. Eestis antakse jõulude ajal lauale hapukapsast, verivorste, seapraadi, magustoiduks on mandariinid ja kommid/piparkoogid. Meie peres juuakse morssi, mujal aga üha enam jooke, mis sisaldavad alkoholi. Sarnased elemendid tolleaegsetes Norra kommetes ja praegustes Eesti kommetes on jõulupuu ja kingitused. „„Et see, mida sa teed, ei ütle alati, kes sa oled
Allikas: 100 rooga Autor: Maire Suitsu Kogus Koostis- ja maitseained 0.5 kg Hakkliha 1 tk Suur muna 2 dl tomatipüree 1 dl jäme riivsai 1 tl sool sibula- ja küüslaugupulbrit purustatud must pipar Seesamiseemneid Foto: Jaan Heinmaa LIHAPALLID: Tee ainetest segu ja vormi tillukesed pallid. Keeda neid rohkes lihaleemes paar minutit, nii säilitavad need vormi. Seejärel prae kuumal pannil väheses õlis, panni pidevalt edasi-tagasi sakutades. Suviselt roheline supp Allikas: 100 rooga Lahja suvine supp, mis valmib imekiiresti ja täidab koos kukli või leivakääruga tõhusalt kõhtu. Kasuta endale meelepärast ürdikooslust. Arvuta kogused ümber 12346789101215 portsjonile Kogus Koostis- ja maitseained 1 kg Porrulauk 3 tk Sibul 3 küünt Küüslauk
Tangupudrule pekitükke, rasva, piima, herneid, ube, kapsaid jm. Jämedast odra-, harvem kera- või rukkijahust keedeti veega paksemat putru või vedelamat körti. [] Pidulikumate roogade hulka kuulusid tangu-, harvemini jahuvorstid. 19. sajandil söödi paiguti ka valget vorsti, mis oli verelisandita. Traditsiooniliseks toiduks olid ka odra- , harvemini rukkijahust käkid, rusikasuurused ümmargused või piklikud pätsikesed, mida söödi soolakas vees, rasva- või lihaleemes, keeduleent peale rüübates. Paremaks toduks peeti ka käkke. [] Igapäevast toitu aitas mitmekesistada kama. Tööstuslikult toodetuna on mulgi kama tänini kasutusel. Kamajahu segati hapu- või rõõsa piimaga, vee või taariga vedelaks kördiks, pudruks või taignaks, millest vooliti käkid. Ida-Euroopa toitude hulka kuulub ka vee ja kaerajahu hapendatud segust keedetud kile ehk kiisel, mida eriti maa ida- ja lõunaosas söödi
Tatrakasvatusalal Lõuna-Eestis ja Peipsimaal söödi ka piimaga keedetud tatratanguputru. Veidi vedelam puder kört. Pidulikumate roogade hulka kuulusid tangu-, vahel harvemini jahuvorstid, mida söödi eriti jõuluajal. Põhja- Eestis ja saartel, aga ka Setumaal söödi laialdaselt verelisandita valget vorsti. Traditsiooniliseks toiduks olid ka odra-, harvem rukkijahutainast käkid, rusikasuurused, mida söödi soolakas veel, rasva- või lihaleemes keedetult, peale rüübati keeduleent. Maa lõuna- ja idaosas söödi Ida-Euroopale omast kama, mis tehti küpsetatud teraviljadest jahvatatud jahust, mulgimaal tehti seda seakama mitmest viljast. Kamajahu segati hapu- või rõõsa piimaga, vee või taariga vedelaks kördiks. Kile vee ja kaerajahu hapendatud segust keedetud kile ehk kiisel. Muud taimsed toidud Läätsed jäid kiiresti 19.sajandi jooksul toidulaualt välja. Söödi palju oa- ja hernetoite, peamiselt kindlatel tähtpäevadel
annaabi.ee 
