kehamass 385kg ja noorpullidel 480 kg (Soome lihaveiste 2000. a. jõudluskontrolli andmed). Täiskasvanud pullide kehamass võib ulatuda üle 1000 kg. Euroopa arvestuses peetakse seda keskmise suurusega tõuks. Aberdiin-angus on varavalmiv ja hakkab rasva ladestama suhteliselt noores eas. Nende liha on peenekiuline ja väga maitsev. Rümbasaagis on kõrge - 60% ja üle selle. Angust kasutatakse laialdaselt ristamisel, eesmärgiga parandada lihakere kvaliteeti ja piimaandi. Poegimine suhteliselt kerge. Aretuses võib Angust kasutada ka kui tugeva 9 "sarvevaba" veise geeni kandjat. Liha väga maitsev, kuid suhteliselt suure rasvasisaldusega. Esimesed aberdiin-anguse pullid toodi Eestisse 1994. a. ning partii lehmmullikaid ja 1 noorpull 2000. aasta lõpul.( Aberdiin-angus) Ameerika piison Ameerika piison (Bison bison, pilt 2), samuti tuntud kui American Buffalo, kunagi
& Lõokene, 2001, lk 33). Põllumajandusliku tegevuse peamiseks eesmärgiks on varadega toimuvate bioloogiliste muutuste juhtimine ja sellest kasu saamine (Siling & Lõokene, 2001, lk 35). Põllumajanduslik toodang on bioloogilisest varast saadav või eraldatav toodang (RTJ 7, 2011, §6). Põllumajanduslik toodang tekib kas bioloogilise vara eluprotsessi lõpetamisega (näiteks langetatud mets; lihakere tapamajas) või põllumajandusliku toodangu eraldamisega bioloogilise vara küljest (näiteks viljapuudelt koristatud saak; lehmadelt lüpstud piim; kanadelt saadud munad . (RTJ 7, 2011, §8) Bioloogilise varana võetakse toodang arvele ainult põllumajandusliku toodangu bioloogilisest varast eraldamise hetkel, hilisemal kajastamisel lähtutakse juhendist RTJ 4 „Varud“ (Vooro, 2011).
Luise otsustas seda kindlasti teha, ning käis nüüd ringi seda mõtet haududes ja kujutledes, kuidas ta hangib endale uued, imeilusad ja moodsad kleidid ning trumpab ikkagi saksa preili üle, nii et igaüks näeb, kes on mõisa esimene kaunitar.“ (lk. 70). Lisaks nendele olid ka imeelukaid, mis tootsid kasutajale kasu, nagu näiteks tuulispea „Oli ju üldteada, et tuulispeaks käib üksnes paha inimese hing, kuna tema lihakere vedeleb sel ajal kusagil võsa vilus ja tundub otsekui surnud.“ (lk. 38) või merilehmad „Merekuninga enda kari! Nad söövad talviti lund ja lakuvad suviti hommikust kastet ning annavad piima rohkem kui ükski inimese lehm! Sarviku saba ja kabjad!“ (lk. 82). Mõned rituaalid andsid ka erilisi oskusi ja võimeid inimestele „Rehepapp oli näinud haldjat korra elus – ta oli teinud parajast heina, kui märkas, et talle läheneb üks kummaline olend, silmad hiilgamas.
väärtusega). Aberdiini-anguse tõug ... - aretatud Sotimaal. Hea kohanemisvõimega ja väga maitsva lihaga (lihaskiud äärmiselt peenekiulised), levinud kogu maailmas. Loomad on mustad, nudid, madalajalgsed ja pika karvaga, tapasaagis 65-70 %. Tapasaagis on seda suurem... Charolais' [sarolee] tõug ...- aretatud Kesk-Prantsusmaal. On ühed suuremad lihaveised (lehmad 650-800 kg, pullid 1000-1250 kg, rekordpull on kaalunud 1520 kg), lihakere on väikese rasvasisaldusega. Kasvu poolest võistlevad selle tõuga vaid Simmentali tõugu veised. Värvus varieerub helekollasest ja beezist valgeni. Shorthorni tõug ... - vana Inglismaalt pärinev kuulus universaalne lihatõug (shorthorn täh. inglise keeles lühisarviline). Sellest pärinevad paljud kaasaegsed lihaveisetõud vanad tõud enne lühisarvelisi olid pikasarvelised. Liha on väga rasvane - majanduslik tasuvus on vähenenud. Tapasaagis 70 %
7 defineerib esmakordselt täiesti üheselt nii mõiste põllumajanduslik tegevus (ettevõtte poolt juhitav protsess, mille käigus toimub bioloogiliste varade muundumine põllumajanduslikuks toodanguks või uuteks bioloogilisteks varadeks, ), mõiste bioloogilised varad (loomne või taimne elusorganism), kui ka mõiste põllumajanduslik toodang (bioloogilisest varast saadav või eraldatav toodang; tekib kas bioloogilise vara eluprotsessi lõpetamisega, näiteks lihakere tapamajas või põllumajandusliku toodangu eraldamisega bioloogilise vara küljest, näiteks lehmadelt lüpstud piim, kanadelt saadud munad) ning nende kajastamise ettevõtte raamatupidamises, andes seega täpsed juhised ka loomakasvatuse kaasneva toodangu bilansilise omahinna arvutamiseks. Variante on juhendis valida kolm: 1. Bioloogilist vara kajastatakse nii esmasel arvelevõtmisel kui ka järgnevatel
15.Bioloogiliste varade ja põllumajandustoodangu mõiste. 5.1.1.1.1 Põllumajandustoodangu arvestamisel ja hindamisel tuleb lähtuda RTJ st 7 Bioloogilised varad. 5.1.1.1.2 Bioloogiline vara on loomne või taimne elusorganism, näit.koduloomad ja linnud , istanduses, kalad kalakasvanduses ja kasvav mets. Põllumajanduslik toodang on bioloogilisest varast saadav või realdatav toodang . Ta tekib kas bioloogilise vara eluprotsessi lõpetamisega( näit. langetatud mets,lihakere tapamajas) või põllumajandusliku toodangu eraldamisega bioloogilise vara küljest (näit.viljapuudelt koristatud saak, lehmadelt lüpstud piim, kanadelt saadud munad). Põllumajandustoodang on põllumajanduslikus majandusüksuses toodetud taimekasvatuse, loomakasvatuse , tööstus- ja abitootmise toodang.Saadud toodangut kasutatakse kas tootmise jätkamiseks oma majandusüksuses või müüakse.Mõningal määral võidakse põllumaj. Toodangut ka osta, näiteks
annaabi.ee 
