Hando Runnel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu Sündis 24.november 1938 Kutseline kirjanik Tartus Abielus Katre Ligiga Kirjanike liidu liige 6 last Uuemad auhinnad Kultuurkapitali luuleauhind 2000 "Mõistatused" Riiklik kultuuripreemia 2003 pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest Karl Eduard Söödi lasteluule 2005 "Suureks saamine" Gustav Suitsu stipendium 2007 "Viru veri ei värise" Runneli luulet on mõjutanud: -Sööt, Enno, Visnapuu, Rummo Runneli loomingu 2 põhitahku on päikeseluule ja saatuseluule Luule põhineb uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal:
elulugu 1957-62- kohalik kolhoos ja EPA kaugõppeteaduskond( agronoomia) Kutsuti Tallinna ,,Ajakiri ,,Looming" trükkis 1963 mõned mu luuletused. Sellest hetkest alates algas avalik ülekolimine kirjanduse poolele." 1966-71 oli Loomingu toimetuses publitsistikaosakonna juhataja. Kutseline kirjanik Tartus Elulugu 1969 aastast Eesti Kirjanike Liidu liige 1973. aastast elab Tartus, abiellub Katre Ligiga Eesti taasiseseisvumise ajal lülitus aktiivselt poliitilisse ellu Eesti Kongressi liige ja kuulus Põhiseaduse Assambleesse. lähedane ERSP-le(Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) ja Isamaale ning on suhelnud aktiivselt Reformierakonnaga. elulugu üks kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992. aastal raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algatajaid. Ilmamaa peatoimetaja Uku Masingu Kolleegiumi abivanem,
Hando Runnel Üldandmed Nimi: Hando Runnel Sündinud: 24. november 1938 Perekonnaseis: Abielus Katre Ligiga, 6 lapse isa Haridus: Jalgsema algkool, Järva-Jaani ja Ambla 7.kl kool, Tartu 1. keskkool, Paide keskkool, EPA kaugõppeteaduskond. Tegevus Tegevus: Loomingu toimetuses (1966-1970) publitsistikaosakonna juhataja, kutseline kirjanik Tartus, Kirjanike Liidu liige 1969, kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992, raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algatajaid, sarja väljaandmiseks
peatoimetaja Raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algataja U.Masingu pärandi uurija ja trükiks ettevalmistaja Preemiad "Maa lapsed" (1965) Vildenimeline kolhoosi kirjandusauhind "Laulud eestiaegsetee meestele" (1988) J. Smuuli nimeline preemia Tammsaarenimeline preemia Vildenimeline kolhoosi preemia "Mõtlelda on mõnus" (1982) J.Smuuli nimeline preemia Pere Abielus kirjanik Katre Ligiga Peres 6 last (tütar ja 5 poega) Luulele iseloomulik Kujundas oma stiili välja alates luulekogust "Avalikud laulud" Kasutab tihti uuema rahvalaulu vormi Luulel oli sageli poliitiline tähendus Arendas välja ainulaadse metafooride süsteemi Luulele iseloomulik 1970.80. aastatel oli Runnel ennekõike isamaaluuletaja Huumor Runneli luules on ühendatud J. Liivi lihtsus, H. Adamsoni rahvahuumor, A. Alliksaare sõnajõud ning H. Talviku iroonia
Ta õppis Jalgsema algkoolis, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl koolis, tartus 1. Ja Paide keskkoolis. 1971. aastast vabakutseline kirjanik, 1973. aastast elab Tartus. Töötas ajakirjas "Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis, 1992. aastast kirjastuse ,,Ilmamaa" üks asutajaid ja omanikke Tõõtas kodupaiga kolhoosis ja õppis Eesti Põllumajandus Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Ta töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse ''ilmamaa''. Abiellus Katre Ligiga ja neil on 6 last. Hetkel tegeleb Runnel oma loominguga ja on ikka veel kirjanik. Looming Esimesed luuletused ilmusid trükis 1963 Loomingus. Esimene kogu ''Maa lapsed'' (1965) ilmus kassetis ''Noored autorid'' III, teine kogu ''Laulud tüdrukuga'' (1967). Mõlemates teostes on räägitud maaelust, mis on ka mõistev suhtumine kaasinimestesse. Teisenemine ilmneb kogus ''Avalikud laulud'' (1970), milles
Valisime uuritavaks poeediks Hando Runneli, sest teadsime, et tema luule on lihtsasti arusaadav ning isamaaline. Eluloo ning tunnustuste kohta tahtsime rohkem teada saada. Luuleanalüüsiga kontrollisime oma hüpoteesi paikapidavust ja loomingu teemasid ja ideid. Informatsiooni saime Kairi Koppeli blogist, Timo Arbeiteri slaidiesitlusest ning Märt Hennoste raamatust ,,Eesti kirjandus tekstides". Elulugu Hando Runnel sündis Järvamaal Liutsalu külas 24. novembril 1938. aastal. Abikaasa Katre Ligiga viis poega ja tütar. Keskhariduse omandas Paide ja Tartu koolis. Aastatel 1957-1962 õppis ta Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat. Runneli kirjanduslikke huvide tõttu jäi tal kõrgkool pooleli ning ta asus ajakirja ,,Looming" toimetusse tööle. Hiljemalt jäi ta vabakirjanikuna elama püsivalt Tartusse. Alates 1969.aastast kuulub Kirjanike Liitu ning teda on korduvalt valitud sama liidu juhatusse. Kuulub alates 1992.aastast Ilmamaa kirjastuse
a Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas(vaata!) talupidaja pojana, õppis Jalgsema algkoolis, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl koolis, Tartu 1. ja Paide keskkoolis. Töötas kodupaiga kolhoosis ja õppis EPA kaugõppeteaduskonnas agronoomiat 1957-62, stuudiumit lõpetamata. Pärast esikteoste avaldamist kutsuti Runnel Tallinna, kus ta 1966-71 oli Loomingu toimetuses publitsistikaosakonna juhataja. Hiljem kutseline kirjanik Tartus, abielus Katre Ligiga. Kirjanike Liidu liige 1969. Eesti taasiseseisvumise ajal lülitus aktiivselt poliitilisse ellu: oli Eesti Kongressi liige ja kuulus Põhiseaduse Assambleesse. Oli lähedane ERSP-le ja Isamaale ning on suhelnud aktiivselt Reformierakonnaga. Oli üks kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992 ning raamatusarja “Eesti mõttelugu” idee algatajaid. Hiljem Ilmamaa peatoimetaja (on koostanud “Eesti mõtteloo” sarja
Aastal 1992 asutas ta kirjastuse "Ilmamaa" ning on tegutsenud selle nõukogu esimehe ja sarja "Eesti mõttelugu" peatoimetajana. 1992/1993 oli Hando Runnel Tartu Ülikooli vabade kunstide kutsutud professor. Aastal 1993 oli tema tuSijoonistuste näitus. Aastast 2002 on ta Tartu linna aukodanik Perekond Runnelid 6 1973. aastal kolis ta ülikoolilinna Tartusse ja abiellus seal õnnelikult Katre Ligiga. (Herbert Ligi tütar) Ta töötas mõned kuud Tartu rajooni raamatukogus ning jäi siis koju lapsi kasvatama. Hando Runnelil ja Katre Ligil on kuus last: Klaus-Eduard Runnel, Henn Runnel, Simo Runnel, Kadri Runnel, Pille Runnel, Tõnu Runnel. Võib öelda, et nendest kõige kuulsam on Simo Runnel, kes sündis 1.mail 1977. Tema on läinud samuti vanemate jälgedes hakanud rohkesti tegelema ka luuletamisega. Ülevaade loomingust
" (Ligi nimetas Ossinovskit Eesti meheks suure algustähega, 2014) 1.1 Toomas Hendrik Ilvese avaldus Oma avalduse antud postituse kohta tegi ka Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. „Eesti Vabariigi Valitsuse liige ei saa solvata – ka mitte kogemata – oma kaasmaalasi nende soo, rahvuse ja päritolu tõttu. Teiste selline alavääristamine on meie väärtusruumis lubamatu. Rääkisin sel teemal ka peaminister Rõivasega ja rahandusminister Ligiga. Nende praegustest otsustest sõltub Eesti täitevvõimu usaldusväärsus ja seda mitte ainult Eesti siseselt. Meenutan oma sõnu üleeile Narvas, millesse täna usun veel enam: ”Oleks hoolimatus iseenda vastu jagada siin rahvast omadeks ja võõrasteks, olgu aluseks rahvus või maailmavaade,“ ütles Ilves oma avalduses. (Tambur, 2014) 5 2 ARVAMUSED 2.1 Ossinovski arvamus
KL-i liige ning korduvalt selle juht. Eesti Vabariigi valitsus andis 24. veebruaril 2003. aastal Hando Runnelile elutööpreemia. 1986. aastal tunnustati teda ka kui Eesti NSV teenelist kirjanikku. Hando Runneli luulet on ilmunud jätkuvalt nii perioodikas kui luulekogudes. Lisaks luulele kirjutab Runnel esseid ja arvustusi, on uurinud ja trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike (s.h. lõunaeesti autorite Hendrik Adamsoni ja Jaan Lattiku) loomingut. H. Runnel on abielus kirjanik Katre Ligiga ning on kuue lapse isa. Looming Hando Runnel: ,,Sinu luule ongi su elu, su elu ongi su luule." Alguses kirjutas H. Runnel võrukeelseid luuletusi lasteraamatutele. Oma esikogus avaldas H. Runnel lasteluuletuste kõrval ka suurkirjanduse luulet. 1965. aastal ilmus tema esimene luulekogu ,,Maa lapsed". Selle luulekogu sisuline mõte on ürgvana. See rääkis lapsest, kes oli Liibüa hiiglane Antaios ja sündis merejumal Poseidoni ja maajumalanna Gaia armastusest.
HANDO RUNNEL (1938) Elust Sündis Järvamaal põllutöölise pojana. 1945-1952 õppis Jalgsema, Ambla ja Järva-Jaani alevikoolides. Keskhariduse omandas Tartu I ja Paide keskkoolis; 1957-1962 õppis EPA kaugõppeteaduskonnas agronoomiat, kuid ei lõpetanud. 1971. aastast kutseline kirjanik; 1992-1993 Tartu Ülikooli vabade kunstide kutsutud professor; alates 1992 kirjastuse "Ilmamaa" asutaja ja esimees. Sarja ,,Eesti mõttelugu" peatoimetaja. Abielus kirjanik Katre Ligiga, kuus last. Loomingust Luulekogud "Maa lapsed" (1965) ja "Laulud tüdrukuga" (1967) on positiivsed - rahvalik stiil, maa- ja külaelu poetiseerimine. Kogudes "Avalikud laulud" (1970) ja "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) varasem rõõmsameelus kadus. Sisse tuli kirjanikule iseloomulik isamaalisus ja mure eesti rahva saatuse pärast. ,,Lauluraamatus" ilmus luuletus ,,Keldrikakand", mida Nõukogude ajal peeti lasteluuletuseks.
loomulikult Pärnu saab olla mitmekesine ja mitmeplaaniline linn, aga see telg, mille ümber asjad nii või teisiti käivad, on ikkagi märksõna ,,kuurort". Viimasena võttis sõna Jürgen Ligi, kes ütles, et Pärnu võiks ikka tõsiseks linnaks saada, aitab sellest muretust vahemere tilu-lilu kuurortilinna staatuse mängimisest küll. Siin, selle kahe arvamuse vahel need linnavalitsuse arvamused ongi. Mulle tundub millegipärast, et kuigi maavanemana oli praegune linnapea Jürgen Ligiga konfliktis, mistõttu sellest võib olla ajendatud ka Jürgen Ligi suhtumine Pärnusse, et Pärnus ollaks vahemere äärselt kerglased ja püütakse leida igasuguseid emotsionaalseid argmente, mis tegelikult on riigi tasandil tühised. Jürgen Ligi süüdistas pigem, et Pärnul ei ole mõtet väga oma rida ajada, et siin ollakse selles kerglase staatuses kramplikult kinni, aga mulle tundus, et meie linnaisad võtsid seda osaliselt tõsiselt ja lõid pilgu maha, kuna neile endale ka
maalähedaste nähtudega. Runnelil on tugev kokkupuude lorilaulu stiiliga. Runneli tekste on kõige rohkem viisistatud. Runnel õpib agronoomiat, ei saa agronoomiks. Kirjanduslike harrastuste juures võtmelise tähendusega see, et kolib Tartust Tallinnasse. Kutsutakse tööle "Loomingu" toimetusse. Saab seal kirjandusliku kooli. Tuleb Tartusse tagasi. Alates 90ndatest, seotud kirjastusega Ilmamaa. Kirjastaja roll tänaseni konkureerima teiste rollidega. Pikka aega olnud abielus luuletaja Katre Ligiga. 1965 Maa lapsed 1970 Avaliikud laulud 1972 Lauluraamat e Mõõganeelaja e Kurbade kaitseks 1976 Mõru ning mööduja 1978 Kodu-käija - valikkogu 1982 Punaste õhtute purpur - valikkogu, uudiskogulikud jooned. Üheltpoolt mõjus ja hästi koostatud raamat. Keelatakse ära raamatust rääkimine. Arvustused on keelatud. 1988 Laulud eestiaegsetele meestele 2000 Mõistatused 2005 Sinamu Runnelil täiskasvanute ja lasteluule. Luule saab jagada kolme suurde perioodi
annaabi.ee 
