Fakte Teletornist Tornikõrgus:314 m Vaateplatvormi kõrgus:170 m Alus merepinnast:24 m Kogukaal:20 000 tonni,sellest 17 500tonni kaalub betoonosa Vaateplatvormi läbimõõt:38 m Vundamendi sügavus:8,5 m Vundamendiplaadi paksus:2,5 m Fakte Teletornist Lubatud kõrvalekalle tuule mõjul torni tipus:1,5 m Vaateplatvormi lubatud kõrvalekalle: 90 cm Betoonosas (keldrist kuni metallosani) on 1050 trepiastet 13.-18. korrusel on torn seest tühi (seal asuvad ainult liftisahtid ja tuletõrjetrepp) Liftisõit torni tippu: 49 sekundit Kokkuvõte Saime kõigile küsimustele vastused.Helistasime Tallinna Teletorni ja uurisime korruste arvu kohta,kuna arvuti andis erinevaid andmeid.Saime teada ,et üldiselt on ikka 22 korrust ja standard korrustena on 60 korrust.Nurgakivi pandi 1975. Aastal.Torni kõrgus on 314 m.Seal on palju erinevaid meelelahutusi: köiellaskumine , servakõnd jne. Meil oli seda uurimustööd tore teha ja see oli suur väljakutse.
Võeti kasutusele uued materjalid:teras, terasbetoon, klaaspinnad jne. Samuti uued konstruktsioonid: nt rippkonstruktsioon. Kujunesid uued proportsioonid: peened postid, laiad aknad jne. Eesti funktsionalism on kuidagi maalähedasem, väiksema mastaabiga, loodus- ja keskkonnalembesem oma ida ja lääne suguvendadest. Rõhutatud ei ole niivõrd hoone konstruktiivne struktuur, kuivõrd ehitise funktsionaalseid gruppe või elemente esile tõstvad trepikojad, liftisahtid, tornid, rõdud, erkerid, korstnad ja vitriinid, millede rahulikku kubismi elustavad nii kivi- kui klaaspindade üksikud kumerused, peenelt proportsioneeritud avad, stiilne disain. Funktsionalismi keskustena võib Eestis nimetada eelkõige Tallinnat, Tartut ja Pärnut, teistes linnades on vaid üksikuid funktsionalistlikke ehitisi. Olev Siinmaa (1881 - 1948) Olev Siinmaad tuntakse peamiselt kui järjekindlat funktsionalisti. Kuid nagu enamus funktsionalismi
68. Joonista puitkarkassmaja vahelaesõlm 69. Joonista keldriga maja vund sõlm 70. Miks tehakse sokliplekile/aknaplekile tagasipööre? Fassaadiseina äärest pööratakse plekk allapoole, mis juhib sadevee seinast eemale 71. Tuletõkkesektsioon võib koosneda millistest tarinditest? 1) elektrijaotla ruumid; 2) liftisaht ja -masinaruumid, välja arvatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga varustatud tulekindlas trepikojas asuvad liftisahtid ja -masinaruumid; 3) evakuatsioonitrepikojad; 4) laoruumid, kui ruumisisene põlemiskoormus on rohkem kui 600 MJ/m2 kohta, välja arvatud laoruumid, mille pindala on alla 10 m2; 5) katlaruumid, kusjuures katlaruumis asuvate kütteseadmete koguvõimsus on üle 25 kW; 6) garaazid; 7) saunad, välja arvatud elu- või majutusruumis asuvad saunad; 8) majutusruumid, kus asuvad saunad; 9) korterid; 10) arhiiviruumid, mille pindala on üle 10 m2 ;
68. Joonista puitkarkassmaja vahelaesõlm 69. Joonista keldriga maja vund sõlm 70. Miks tehakse sokliplekile/aknaplekile tagasipööre? Fassaadiseina äärest pööratakse plekk allapoole, mis juhib sadevee seinast eemale 71. Tuletõkkesektsioon võib koosneda millistest tarinditest? 1) elektrijaotla ruumid; 2) liftisaht ja -masinaruumid, välja arvatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga varustatud tulekindlas trepikojas asuvad liftisahtid ja -masinaruumid; 3) evakuatsioonitrepikojad; 4) laoruumid, kui ruumisisene põlemiskoormus on rohkem kui 600 MJ/m2 kohta, välja arvatud laoruumid, mille pindala on alla 10 m2; 5) katlaruumid, kusjuures katlaruumis asuvate kütteseadmete koguvõimsus on üle 25 kW; 6) garaazid; 7) saunad, välja arvatud elu- või majutusruumis asuvad saunad; 8) majutusruumid, kus asuvad saunad; 9) korterid; 10) arhiiviruumid, mille pindala on üle 10 m2 ;
(3) Tuletõkkesektsioonide moodustamisel lähtutakse ehitiste tuleohutusega seonduvatest näitajatest, sealhulgas ehitiste kasutamise ajast ja tuletõkkesektsioonide piirpindalast vastavalt lisale 5. (4) Ehitise või selle osa kasutamisotstarbest lähtuvalt kuuluvad omaette tuletõkkesektsiooni: 1) elektrijaotla ruumid; 2) liftisaht ja -masinaruumid, välja arvatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga varustatud tulekindlas trepikojas asuvad liftisahtid ja -masinaruumid; 3) evakuatsioonitrepikojad; 4) laoruumid, kui ruumisisene põlemiskoormus on rohkem kui 600 MJ/m 2 kohta, välja arvatud laoruumid, mille pindala on alla 10 m 2; 5) katlaruumid, kusjuures katlaruumis asuvate kütteseadmete koguvõimsus on üle 25 kW; 6) garaazid; 7) saunad, välja arvatud elu- või majutusruumis asuvad saunad; 8) majutusruumid, kus asuvad saunad; 9) korterid; 10) arhiiviruumid, mille pindala on üle 10 m2 ;
näitajatest, sealhulgas ehitiste kasutamise ajast ja tuletõkkesektsioonide piirpindalast. Ehitise või selle osa kasutamisotstarbest lähtuvalt kuuluvad omaette tuletõkkesektsiooni: · elektrijaotla ruumid; 5 · liftisaht ja -masinaruumid, välja arvatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga varustatud tulekindlas trepikojas asuvad liftisahtid ja -masinaruumid; · evakuatsioonitrepikojad; · laoruumid, kui ruumisisene põlemiskoormus on rohkem kui 600 MJ/m2 kohta, välja arvatud laoruumid, mille pindala on alla 10 m2; · katlaruumid, kusjuures katlaruumis asuvate kütteseadmete koguvõimsus on üle 25 kW; · garaazid; · saunad, välja arvatud elu- või majutusruumis asuvad saunad; · majutusruumid, kus asuvad saunad; · korterid;
Keskkonnatehnika.ee 2003/5 ilmub tema sulest artikkel, kus ta seletab, et lennukitesse tangitud petrooleumist põles põrkekohal kohe ära 30%. Ülejäänud petrooleum valgus bürooruumidesse, liftidesse ja trepikodadesse, imbus osaliselt põrandavaipadesse ja põles arvatavasti järgneva 20 minuti jooksul allapoole liikudes edasi. Selle tulemusena tõusis temperatuur kõigepealt ülalpool kokkupõrkekohta kuni 12001600°C. Põlevad liftid kukkusid alla ja liftisahtid muutusid võimsateks korstnateks, kiirendades ja intensiivistades põlemist. Kõrge temperatuuri mõjul kuumenesid vertikaalsed teraskandepostid. Nende kandevõime vähenes. Hoone kõrgemal oleva osa massi mõjul hakkasid teraspostid nõtkuma. (9) 2.3. Varisemiseni viis vahelagede kerge konstruktsioon 7 Harri Korrovits toob samas artiklis välja veel ühe kokkuvarisemise põhjuse: vahelagede
77. Kuidas tagatakse hoonete ruumiline jäikus karkasshoonete? - Jäigastatakse karkassi sõlmed. - nähakse ette üksikud tasapinnalised diafragmad. - nähakse ette ruumilised sidemed diafragmad. - karkasipostide vahele paigaldatakse tõmbitsad. - katuse kandeelementide vahele nähakse ette sidevarraste süsteem, mille juures võib arvestada ka katusekatte töötamist. - Hoonete jäigastavateks elementideks võivad olla ka monoliitsete seintega trepikojad, ja liftisahtid. 78. Kuidas ühendatakse raudbetoonhoone karkassi elemente omavahel? - Riivis kinnitatakse konsoolidele seibi ja mutriga ankrupoldi abil. Tala otsa all on neopreenist padi. - Korruspostide jätkamisel kasutatakse lisavardaid ning keevitusühendusi, mis betoneeritakse. - Riivi ja posti ühendus võib olla tehtud ka astmelise riivi otsa abil ning kasutades kinnituslappi. 79. Kuidas ühendatakse teraskarkassiga hoone elemente omavahel?
vastavat lahendust (vt eelmisi nõudeid) · santehniliste torude vahelagedest läbiviimisel kasutada elastseid hülsse, vertikaalsahtides peavad vahelagede tasapindades olema müra levikut takistavad horisontaalsed diafragmad · korteritevahelistes seintes ei tohi olla läbivaid avasid seinakontaktide paigaldamiseks või nisse, mis vähendavad heliisolatsiooni · elamute liftisahtid tuleb projekteerida eraldi seisvatena, õhuvahega elamu piirdekonstruktsioonidest. lifti masinaruum ei tohi olla kohakuti või kõrvuti eluruumidega 19. Ruumide päevavalgustustegur ja selle arvutamise põhimõtted Päevavalgustuse hindamiseks kasutatakse suhtelist näitajat loomuliku päevavalgustuse tegurit : see on mingis ruumi punktis valgustiheduse suhe õues oleva valgustihedusse väljendatuna protsentides e=Es/Ev100%.
· (3) Tuletõkkesektsioonide moodustamisel lähtutakse ehitiste tuleohutusega seonduvatest näitajatest, sealhulgas ehitiste kasutamise ajast ja tuletõkkesektsioonide piirpindalast vastavalt lisale 5. · (4) Ehitise või selle osa kasutamisotstarbest lähtuvalt kuuluvad omaette tuletõkkesektsiooni: 1) elektrijaotla ruumid; 2) liftisaht ja -masinaruumid, välja arvatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga varustatud tulekindlas trepikojas asuvad liftisahtid ja -masinaruumid; 3) evakuatsioonitrepikojad; 4) laoruumid, kui ruumisisene põlemiskoormus on rohkem kui 600 MJ/m2 kohta, välja arvatud laoruumid, mille pindala on alla 10 m 2; 5) katlaruumid, kusjuures katlaruumis asuvate kütteseadmete koguvõimsus on üle 25 kW; 6) garaazid; 7) saunad, välja arvatud elu- või majutusruumis asuvad saunad; 8) majutusruumid, kus asuvad saunad; 9) korterid; 10) arhiiviruumid, mille pindala on üle 10 m2 ;
liftisaht on kaetud reaalse pinnaga. 17 Suletud netopindade hulka ei arvestata korruse tasandit läbivate valgussahtide ja läbi mitme korruse ulatuvate ruumide õhuruumi ristlõike pindala. Ühendusteede pind on korruse netopinna osa, mis on ettenähtud hoone osade omavaheliseks ühendamiseks (näiteks trepikojad, mittetehnoloogilised koridorid, liftisahtid evakuatsioonirõdud). Hoone köetav pind on ruumide, mille õhu temperatuur kütteperioodil oluliselt ei reageeri välisõhu temperatuuri muutustele. Lahuspind on korterist lahus olev ruumide pind näit keldris olevad kuurid, panipaigad jms, Siia ei kuulu elamu ühiskasutusega ruumid näiteks korterite ühine saun. See on üldkasutatav pind. Hoone ruumala, maht Hoone ruumala on hoone füüsiline maht (ei võeta arvesse ehitusealuseid läbisõite).
annaabi.ee 
