Aerolaserskaneerimine ja selle rakendused Referaat Juhendaja Ahto Kangur Tartu 2016 Sisukord 1.SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 2. LIDAR............................................................................................................................4 3.AEROLASERSKANNERITE ANDMETE KASUTAMINE.........................................6 3.1Puistu keskmise kõrguse määramine.........................................................................6 3.2 Võra alguskõrguste määramine................................................................................7 3.3 Puistu tüvemahu tuletamine...................
Google CAR Siim Aarmaa IS-13 Information Project called Google Chauffeur Project leader is Google engineer Sebastian Thrun Google Car won 2005 DARPA Grand Challenge and get 2 million $ price Technology LIDAR (laser radar) system this only cost 70000 $ and Car with the laser pays 150000 $ generate a detailed 3D map of its environment Connected Google Street View and Google MAP Video http://www.youtube.com/watch?v=bp9KBrH8H04 Thank you for listening!
Poolsaare idarannas asub Käsmu küla, kus on palju suvilaid, seetõttu on ka suvine elu seal palju aktiivsem. Käsmu poolsaare edelaosas asub mudase põhjaga Käsmu järv. Käsmu on ka aktiivne kalapüügi rajoon, peamised kalad on ahven, särg ja haug. Kivid Käsmu rannavees Käsmu kivikülv metsas Metaandmed Maa-ameti Geoportaalis 1. 1:10 000 kaardilehe number 74004 2. Põhikaardistuse aasta 2009, 1998 3. LIDAR andmed aastast 2013, 2009 4. Ortofoto piksli suurus (cm) 25 5. ülelennu aeg 21.08.2016 Käsmu pls on 9 ortofotot. Uusim 19.08-21.08.2016, vanim 1995. Vanu ortofotosid uutega võrreldes võib märgata, Käsmu küla suurenemist. Poolsaarest on 40 topokaarti. Vanim topokaart on NL topokaart 42 1:100000 (1898), uusim Eesti põhikaart 2015 (2009). Topokaartide omavahelisel võrdlusel erinevad vanemad kaardid uutematest kvaliteedi ja info poolest trastiliselt
to? TLS (TerrestriaTLS (Terrestrial Laser Scanning) - viitab otseselt maapealsele, peamiselt staatilisele, laserskaneerimisele. Kasutatakse ka nimisõnana. Mobiilne terrestriline laserskaneerimine (MTLS) Mobiilset ehk dünaamilist laserskaneerimist kasutatakse peamiselt sõiduki peal oleva seadme abil teede ja tänavate mõõdistamiseks. ALS - aerolaserskaneerimine (Airborne Laser Scanning) –viitab otseselt lennuki või helikopteri pealt laserskaneerimisele. LIDAR (LIght Detection and Ranging) – viitab kaugseire tehnoloogiale. Laialdaselt kasutatakse lennuki või helikopteri pealt skaneerimise kohta, kuigi nimetus ei ole viidatud laseri kasutamisele ega muule tehnoloogiale LASER - (Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation ek. valguse võimendumine stimuleeritud kiirguse kaudu) on seade, mis võimaldab kiirata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valguskimpe. Laseri abil saadakse stimuleeritud kiirgus (wikipedia).
.........................................................................................6 3.1. GPS - Üleilmse asukohamääramise süsteem.....................................................7 3.2. Satelliidid.............................................................................................................7 3.3. Detektorid............................................................................................................8 3.4. Radar ja LIDAR..................................................................................................10 3.5. Andmete töötlus ja mudeliteks integreerimine....................................................11 Kasutatud kirjandus...........................................................................................................12 Sissejuhatus Maa pinnast katab vesi 74%, millest omakorda 94% on ookeanides. Vee hulk, selle ringlus ja
Sellise määratluse järgi kuuluvad kaugseire mõõtevahendite hulka palju erinevaid mõõtmisvahendeid, näiteks satelliidid, mis vaatlevad objekti väga kaugelt, kui ka masinad mis jälgivad näiteks taimestikku maa lähedalt. Kaugseires on kaks peamist liiki: aktiivne ja passiivne kaugseire. Passiivsed püüavad looduslikku kiirgunud või peegeldunud kiirgust, seda kasutatakse näiteks fotograafias. Aktiivsed andurid kiirgavad ise energiat, et objekte skaneerida. LIDAR on näide aktiivsest kaugseire meetodist, viimastel aastatel kasutatakse laserskannerit koos aerokaameratega, saades puistute kõrguse hinnangud kuni 10 cm täpsusega. (Peterson;Eerme;Lang;Nilson;Kuusk;Väljataga, 2008) Praeguseks kasutatakse 3 kaugseireandmeid sobitatuna teistest allikatest pärit andmetega, mis annab seetõttu ka
määramise süsteem. Andmeid saab ümber Maa tiirlevatest satelliitidest ja maapealsetest seirejaamadest 3. Mis praktilist kasu on GPS-seadmetest? Asukoha määramise seadmete sidumine arvutite ja mobiilisidevahenditega on loonud uued, nn asukohapõhilised teenused. Nt autofirma omanik saab jälgida oma sõidukite paiknemist; ühtlasi on võimalik käigu pealt lahendada tekkivaid teekonnaülesandeid(kus asub lähim sularahaautomaat, bensiinijaam, apteek või hotell?). 4. Mis on lidar? Milleks seda kasutatakse?Lidar ehk laserskaneerimise seade võimaldab genereerida väga suurt hulka valgusimpulsse ning kasutada neid mitmesuguste nähtuste mõõtmiseks. 5. Mis on mobiilpositsioneerimine? Milleks seda kasutatakse? Mobiilipositsioneerimine- mobiiltelefoni asukoha määramine mobiilisidevõrgu suhtes, mille alusel hinnatakse mobiilitelefoni asukohta maakera pinnal. Kasutatakse üksikisiku positsioneerimiseks ning nt. kõnede hulga teada saamiseks. RAHVASTIK
7. Päikesefotomeeter- aeronett 8. PCA, histo, overlay , assign-idrisi käsklused Pca, overly üleval pool, assign omistab rasterikihile uuest kohast uued väärtused. Histo-koostab histogrammid 9. Kas pimedas saab sateliitpilti teha? Aktiivse kaugseirega- need sensorid väljastavd ise energiat, mis suunatakse uuritava objekti pple. Objektilt kiiratud kiirgus detekteeritakse ning mõõdetakse sensori poolt. Nt lidar ja radar 10. 3 võimalust kuda samast kohast korduspildistamist teha Külg suunas vaatamine, liigutavate osadega skannerid; sateliit jõuab samasse kohta teataud ajapärast tagasi, siis saab teha kordus vaatlust 11. Rasterandmestik Rasterandmestiku puhul on tegemist pikslite koguga, mis moodustavad kujutise. 1. Lähima naabri algoritm valitakse suvaline lähtepunkt ja ühendatakse see kõige lähemal asuva punktiga
Isejuhtivad autod on sõidukid, mille eesmärgiks on liikuda sihtkohtade vahel, ilma, et inimene juhtimisprotsessist osa võtaks. Selleks, et autot pidada täielikult autonoomseks, peab masin suutma navigeerida ette määratud asukohta ilma inimkäe sekkumiseta. Liikumine peab aset leidma teedel, mida ei ole spetsiaalselt kohandatud nende sõidukite kasutamiseks. (Rouse 2011) Juhita autod suudavad tajuda enda ümbrust kasutades tehnoloogiavahendeid nagu näiteks LIDAR-it, radarit, GPS’i ja kompuuternägemist. Saadavat sensoorset teavet töödeldakse selliselt, et sõiduk suudaks leida asjakohase raja, mida mööda sõita ning sealjuures vältida teele ilmuvaid takistusi ja alluda teemärkidele. Auto kasutab digitaalset kaarti, mida sõiduk pidevalt värskendab informatsiooniga, mida saab sensoorsest sisendist. See aitab sõidukil kohaneda muutuvate olukordadega ning liikuda tundmatutel territooriumitel. (Goodman 2016)
RAW on väga suured, ja seepärast salvestab digikaamera neid väga aeglaselt. TIFi plusspoolele kanda ühilduvus kõigi pilditöötlus- ja kujundusprogrammidega. 12.Kõrgusandmete kogumise võimalused (kirjeldada lühidalt vähemalt 4 erinevat võimalust). 1) topomõõdistusel – kaartidel anti kõrgus edasi kas punkti või isojoonena, väga täpne 2) fotogrammmeetriline – aerofotode abil saadakse koostada suure ala kohta üsna täpne mudel 3) laserskaneerimine(lidar) – ruumiandmed kogutakse kiiresti punktipilvena, täpseim meetod omalaadsete seas, saadakse ka taimestiku alt, päike ei mõjuta töö aega 4) töö digitaalses stereojaamas- fotogrammeetriline viis, kõrgusandmeid mudeli näol võib genereerida nii ühtlase vahega punktidena, või punktidena kõrguse muutumise kohal 13.Kõrgusmudelid – DEM, DTM ja DSM erinevused. DEM- digital elevation model on kindlas mõõtkavas kõrguslik mudel, mis annab visuaalse võimaluse maastiku nähea
piirides (nn tekstuur), lisainformatsioon muudest allikatest (geoinfosüsteemid), heleduse ajaline muutumine ja ajaline korrelatsioon, heleduse olenevus vaatesuunast ja valguse langemise suunast, obj lähtunud kiirguse polarisatsioon, fluorestsejtskiirguse olemasolu, heledus ja ajaline kestvus) pasiivsed skannersüsteemid: paljukanalilised mitmesuguse lahutusvõimega, soojukiirguse e infrapunased, mikrolaine, kujutise spektromeetrid.. aktiivsed süsteemid: lidar, radar. Pildid DN ühikutes. Informatiivsemad on heleduskordaja ühikud (suhe samades valgustingimusts oleva ideaalse difuusse peegeldaja heledusse). MODIS olulisemad produktid (ajaline lahutus 1-2 päeva): ookean temp, klorofülli konts, veest lahkuv kiirgus; maapind. Temp, taimestiku katvus, seisukord, LAI, fAPAR neeldunud fotosünteetiline aktiivne kiirgus (suhtarv langevast kiirgusest); integraalne albeedo (kui palju
ee/eljas/Liiklusvaarteod/kiirusmturi_kasutamine.html) 30. Mis on lidarmõõtur? Selgita seadme tööpõhimõte Lidarmõõtur - kiirusmõõtur, mis kasutab laserimpulsi leviaja mõõtemeetodit. Meetodi aluseks valguskiirgusega liikuva valgusimpulsi aja mõõtmine kiirusmõõturist sõidukini ja tagasi. · Sõiduki kiirus arvutatakse kahe valgusimpulsi aja erinevuse alusel. · Mõõtetulemuse saamiseks hinnatakse mõõtmisega kaasnev mõõtemääramatus. (http://et.wikipedia.org/wiki/LIDAR) 31. Mis on doppleri helisignaal? Doppleri helisignaal on radarmõõturites kasutatav kõrgsageduslaine. Mõõtesignaal lülitatakse välja ajaks mil mõõtmist ei toimu, sest see on kõrgsageduslik kiirguse allikas. Mõõtmisel tekkiv doppleri helisignaal ei tohi olla katkendlik ja selle helikõrgus ei tohi muutuda hüppeliselt. (https://www.riigiteataja.ee/akt/121062011006) (http://stud.sisekaitse.ee/eljas/Liiklusvaarteod/kiirusmturi_kasutamine.html) 32
annaabi.ee 
