aastaaja üle nukustaadiumis, siis mõned liblikad talvituvad valmikuna. Seetõttu ongi võimalik neid lendamas kohata kevadel kohe, kui päike natukenegi soojemalt paistma hakkab. Talvituvat lapsuliblikat võiks leida metsa alt rohust või samblast. Isased lapsuliblikad on sidrunkollased, emased rohekaskollased. Esitiibade tipp on sirpjalt teritunud, tiibade ülaküljel sooned heledad. Tiibadel punakas laik. Liblikatiibade värvid on sillerdavad ja eredad tiibade soomustest koosneva katte tõttu. Lapsuliblika röövik toitub paakspuul ja türnpuul. Röövik on liblika kiiresti kasvav arengujärk, seetõttu söövad nad puulehti väga aplalt. Röövikute ainuke ülesanne on ennast täis süüa, et koguda energiat nukkumiseks. Pärast täissöömist röövikud nukkuvad ning nukust areneb tiibadega uus valmik.
majas neitsi naerukaja, ( 1:335) kukub kodurahu kägu, kukku! Kukku! Keset rägu. (1:113) Kõik on nii süütu- kuigi õudselt juhtus...(1:373) Kas loobunud? Kas jahtunud ja loobunud ja südames sumedas sõõn? ( 1:112) Ei valu enam laialt lahti rullu, ei vaevad mürku pahurusse kiimaks. (1: 367) Nii tuli õhtu: katus pea peal, lamp põles hilju, lahti lehitseda, (1:120) kus päästan valla oma karjatuse? (1:323) Näib kui liblikatiibade virveid kõuepilvede mustavast tõest. (1:121) Mis valgus sääl Porkuni tiigi pääl käib heitlevat üles ja alla. (1:340) Sõda ei andnud rahu, sõjast lahti ei saa. (1: 121) Ning jälle mööda kalki kallast lähed. Tuul taga ajab tuult, kus sügis juba eos.(1:318) Ma akna avasin. Ei kedagi. Samm kellegi ei liigutanud seal liiva,( 1: 120) Raba poole tagurpidi, silmad sulet, suul laul, mis mataks kalmumõtte, et viiks hirmu luul
Tervitus Oma saar Ma sõuan merel ja sõuan, Teid tervitan, tundmatud sõbrad üht saart mina otsin sääl. viha lõõtsuvas ajastikus Seda kaua ju otsinud olen teid, südamed häbelikud, laia lageda mere pääl. te heitluses lootusetus. Mõnd saart on määratus meres, mõnd sadamat vilusat. Näib kui liblikatiibade virveid Oma saart aga mina ei leia, kõuepilvede mustavast tõest oma unistust ilusat. teie värisev igatsus helkleb Ma sõuan merel -- ja hõljun kui tukkide suitsvate nõest. ja lained hõljuvad ka, kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved Te tasased, jälgida julgust oma saart aga otsin ma. kel veel ulmade visandeid ma hingede üksindusängist tervitan teid.
Kõige tuntumaks on saanud kindlasti Urmas Alenderi loodud laulud.1 1 http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/10161/1/tonurist_2009_vka_loputoo.pdf 4 Virve Osila luulekogud 1990 ,,Mälestuste tuul" ,,Valgus valuvaikselt väreleb" 1993 ,,Südameaed" 1994 ,,Lootuse luiged" 1995 ,,Hingelind" 1996 ,,Peotäis päikeseõisi" ,,Liblikatiibade tuhk" ,,Tundelaulud" ,,Kodulaulud" 1997 ,,Lastelaulud" 1998 ,,Elan oma väikest elu" ,,Teretused" 1999 ,,Aeg enne linnuteed" 2000 ,,Nägemused" ,,Mõtteharjutuste vihik" 2001 ,,Köögilaulud" ,,5 - aastakud" ,,Pühendused I" 2002 ,,Eelõhtused" ,,Pühendused II" ,,Lillekelluke" ,,Lullitused" ,,Maarjasaar" 2004 ,,Elu & Aeg. Eluaeg"
tugev, sitke, hästi töödeldav. Liike kuus (mägiebaküpress). Pärit Põhja-Ameerikast ja Ida-Aasiast. Puitu kasutatakse ehitusmaterjali ja ehitusdetailide ning mööbli valmistamiseks ja laevaehituses, samuti haljastuses. Mägiebaküpress: Chamaecyparis pisifera Pärit jaapanist. Eestis kasvab kõrge põõsa või madala puuna. Kõrgus 20-30m. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, ei talu väga madalaid temperatuure. Lehed soomusjad, pealt helerohelised valgete laikudega, mis moodustavad liblikatiibade kuju. Käbid ümarad, alla 1 cm. Kasutatakse haljastuses. 19. Perekond kadakas ja harilik kadakas Perekond kadakas: Igihaljad ühe- või kahekojalised puud või põõsad. Lehed kas okka- või soomusekujulised. Viljad on lihakate soomustega marikäbid, mille valmimiseks kulub 1 või 2 aastat. Puit pruun, tugev ja sitke, aromaatne. Ei sisalda vaigukäike. Perekonnas 50 liiki (harilik, sabiina). Levinud Euraasias ja Põhja- Ameerikas. Puitu kasutatakse mööbli, muusikariistade ja suveniiride
ja detailide (aknad, uksed, põrandad, sisepaneelid, välisvooderdus, sindlid) ning mööbli valmistamiseks, laevaehituses jm. Pärimused: Põhja-Ameerika põlisasukaile on kalifornia ebaküpress (C. lawsoniana) tähtis tseremooniate ja rituaalide sooritamisel. Chamaecyparis pisifera (Sieb & Zucc.) Sieb. & Zucc. ex Endl. mägiebaküpress Lehed (soomused) pealt helerohelised, keskmised kahe, külgmised ühe valkja lapiga, moodustades liblikatiibade sarnase kuju. Soomused on teravatipulised, võrsest (nõrgalt) eemale hoiduvad, keskmised soomused pikliku õlinäärmega. Võrsete tipud kaardus. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 41 Käbid hernetera suurused (läbimõõt 0,6...0,8 cm), sarnased kalifornia ebaküpressi käbidega. Pärit Jaapanist. Kõrgus kodumaal 25...30 (50) m. Tüve läbimõõt kuni 2 m. Eestis kasvatatavatest ebaküpressidest külmakindlaim
sisepaneelid, välisvooderdus, sindlid) ning mööbli valmistamiseks, laevaehituses jm. Chamaecyparis pisifera - Pärit Jaapanist. Kõrgus kodumaal 25...30 (50) m. Tüve läbimõõt kuni 2 m. Eestis kasvatatavatest ebaküpressidest külmakindlaim. Meil kasvab kõrge põõsana või madala puuna. Eesti üks suuremaid mägi-ebaküpresse kasvab Järvseljal (17 m). · Lehed (soomused) pealt helerohelised, keskmised kahe, külgmised ühe valkja lapiga, moodustades liblikatiibade sarnase kuju. Soomused on teravatipulised, võrsest (nõrgalt) eemale hoiduvad, keskmised soomused pikliku õlinäärmega. · Võrsete tipud kaardus · Käbid hernetera suurused (läbimõõt 0,6...0,8 cm), sarnased kalifornia ebaküpressi käbidega (C. lawsoniana). · Haljastuses sobib kasvatamiseks noorena veidi soojematesse kohtadesse istutatuna (kaitstud põhja poolt), nii üksikpuudena kui grupiti. 19
annaabi.ee 
