on ühelaiused tiivad kitsenevad alusel järsult enamik tiivasulge nelinurksed Harilik hiilgekiil tagatiivad on alusel laienenud, eestiibadest laiemad keha roheka läikega laup üleni tume Harilik loigukiil tagatiivad on alusel laienenud, eestiibadest laiemad keha kollane, pruun, punane või must heledate ja tumedate laikudega jalgadel kollased vöödid Ehmestiivalised Väliselt sarnanevad ehmestiivalised liblikatega, kuid ehmestiivaliste tiivad pole kaetud soomustega, vaid on hoopis karvased. Ehmestiivalistel on üsna pikad niitjad tundlad. Ehmestiivalised lendavad loiult ja sugugi mitte meelsasti. Ehmestiivalisi võib leida veekogude lähedusest, nende vastsed elavad vees. Ehmestiivaliste vastseid nimetatakse sageli "puruvanadeks". Ehmestiivaline pikad niitjad tundlad tiiva pind karvane tiivad puhkeolekus kehal katusetaoliselt elavad veekogude ääres
Harilik tontsuru Surulaste sugukonda kuulub umbes 1 200 liiki. Eestist on teada 17 liiki. Tegemist on valdavalt suurte liblikatega, kõige väikseate surude siruulatus on umbes 2 cm. Surulaste hulka kuulub ka Eesti suurim liblikas - harva sisse lendav tontsuru (Acherontia atropos). Tontsuru on Eestis haruldane rändliblikas, tema kehal on surnupealuu joonis. Tema siruulatus on kuni 12 cm. Surulasi iseloomustavad sihvakad tiivad, väga hea lennuvõime ja suur lennukiirus. Omapärane on tontsuru imilont, see on vastandina teistele surulastele lühike ja jäme. Põhjus on ilmselt selles, et tontsurud tungivad tihti
sageli erinevates moodustavad elupaikades ridasid. Kattetiivad kaitsevad lennutiibu, EHMESTIIVAL lamavad haukamistüüpi - Täismoondega Väliselt ISED puhkeolekus neil on tugevad vas.:puruvana sarnanevad kehal lõuad liblikatega, kuid katusetaoliselt, soomuste asemel lendavad loiult, karvased(pole imilonti) Täiskasvanud ehm., ei toitu,vaid
sellistele taimedele, millest toituvad nende röövikud. Munade areng võtab tavaliselt aega kuni paar nädalat, vaid munastaadiumis talvituvatel liikidel jääb muna munemise ja rööviku koorumise vahele mitu kuud. Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad haukamissuised. Keha eesosas on kolm paari jalgu ning tagapool veel 2 - 5 paari ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega. Röövikud ei sarnane liblikatega. Liblikate röövikute toiduks on enamasti elavate taimede mitmesugused osad. Täiskasvanud röövik roomab varjulisse kohta ja nukkub. Liblikate nukud on muumianukud. Nukud paiknevad väga erinevates kohtades, kõige sagedamini siiski maapinnal kõdu sees. Mõnikord teeb vastne enne nukkumist veel siidniidist nn. nukuhälli või koob tugeva kookoni. Nukk on liblika liikumatu arengujärk. Mõne nädala möödudes nukukest lõheneb ja nukust ronib välja liblikas.
leiukoha ja liblika püüdmise kuupäeva (Foto 10). 10 Foto 7. Kasti ehitamise joonis. Foto autor Edvin Tämm Foto 8. Punni aukude puurimine. Foto autor Samuel Tämm 11 Foto 9. Porolooni mõõtmine. Foto autor Samuel Tämm Foto 10. Valmis liblikakast koos liblikatega. Foto autor Edvin Tämm 12 3. LIBLIKA MÄNGUKAARTIDE VALMISTAMINE 3.1. Tööriistad ja materjal Kaartide valmistamiseks kasutasin arvutiprogrammi Adobe Fireworks CS6 , A4 valget paberit, värviprinterit, lamineerimismasinat ja lamineerimiskile. Tööriistadest kasutasin: Arvuti Dell lamineerimismasin LEITZ+ kile käärid 3.2. Kaartide valmistamine
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia õppekava Referaat Surulased Evelyn Landing Tartu 2016 Sissejuhatus Surulaste sugukonda kuulub umbes 1 200 liiki. Eestist on teada 17 liiki. Tegemist on valdavalt suurte liblikatega, kõige väiksemate surude siruulatus on umbes 2 cm. Surulaste hulka kuulub ka Eesti suurim liblikas - harva sisse lendav tontsuru (Acherontia atropos), kelle siruulatus on kuni 12 cm. Surulasi iseloomustavad sihvakad tiivad, väga hea lennuvõime ja suur lennukiirus. Väidetavalt suudab kassitapusuru (Agrius convolvuli) hetkeks arendada kiirust isegi kuni 123 km/h. Enamusel surulastest on väga pikk imilont ja nad ei lasku toitumisel õiele maha, vaid "ripuvad" selle kohal õhus, ning
millest toituvad nende röövikud. Munade areng võtab aega kuni paar nädalat, vaid munastaadiumis talvituvatel Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad haukamissuised. Keha eesosas on 3 paari jalgu ning tagapool veel 2 - 5 paari ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui ka kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega. Röövikud ei sarnane liblikatega. Röövikute toiduks on enamasti elavate taimede mitmesugused osad. Täiskasvanud röövik roomab varjulisse kohta ja nukkub. Nukud paiknevad erisugustes kohtades, kõige sagedamini maapinnal kõdu sees. Mõnikord teeb vastne enne nukkumist veel siidniidist nn. nukuhälli või koob tugeva kookoni. Nukk on liblika liikumatu arengujärk. Mõne nädala möödudes nukukest lõheneb ja nukust ronib välja liblikas. Täiskasvanud liblikat nimetatakse valmikuks.
soovi seal olla.Ta oli liiga palju näinud ja kogenud. Ta oli ära lõigatud oma vanast maailmast. Ta ei osanud käituda enam tavalises elus, ainus koht kus ta hakkama sai oli rinne. Ta mõistis, et endist Paluli pole enam olemas. ,,Ma istun ema voodiäärel. Ma hingan sügavalt sisse ja välja ja sõnan endamisi: ,,Sa oled kodus, sa oled kodus." Ent kuidagi ei saa ma lahti ujedusest, mis mind valdab ega lase kõigega veel kohaneda. Siin on minu ema, siin on minu õde, seal ripub minu klaaskast liblikatega ja kõrvaltoas on mahagonipuust klaver aga mina pole veel jäägitult siin. Minu ja kõige selle vahel on mingi loor ja üksainus samm sõda." Kord läheb ta isaga tolle lemmikkõrtsi kaasa, kus neid võtab vastu alaline laudkond. Kõik räägivad talle, et sõda on raske, kuid samas, et sõdurid on ikka mökud ja peaks need prantslased juba maatasa tegema. Kõik praalivad, ise mõistmata midagi sõjast ja rindest. See
Munade areng võtab tavaliselt aega kuni paar nädalat, vaid munastaadiumis talvituvatel liikidel jääb muna munemise ja rööviku koorumise vahele mitu kuud. Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad haukamissuised. Keha eesosas on kolm paari jalgu ning tagapool veel 2 - 5 paari ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega. Röövikud ei sarnane liblikatega. Liblikate röövikute toiduks on enamasti elavate taimede mitmesugused osad. Täiskasvanud röövik roomab varjulisse kohta ja nukkub. Liblikate nukud on muumianukud. Nukud paiknevad väga erinevates kohtades, kõige sagedamini siiski maapinnal kõdu sees. Mõnikord teeb vastne enne nukkumist veel siidniidist nn. nukuhälli või koob tugeva kookoni. Nukk on liblika liikumatu arengujärk. Mõne nädala möödudes nukukest lõheneb ja nukust ronib välja liblikas.
Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, millest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad haukamissuised. Keha eesosas on kolm paari jalgu ning tagapool veel 2 - 5 paari ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega. Röövikud ei sarnane liblikatega. Liblikate röövikute toiduks on enamasti elavate taimede mitmesugused osad. Täiskasvanud röövik roomab varjulisse kohta ja nukkub. 5 Liblikate nukud on muumianukud. Nukud paiknevad väga erinevates kohtades, kõige sagedamini siiski maapinnal kõdu sees. Mõnikord teeb vastne enne nukkumist veel siidniidist nn. nukuhälli või koob tugeva kookoni. Nukk on liblika liikumatu arengujärk. Mõne nädala
röövikud. Munade areng võtab tavaliselt aega kuni paar nädalat, vaid munastaadiumis talvituvatel liikidel jääb muna munemise ja rööviku koorumise vahele mitu kuud. Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad haukamissuised. Keha eesosas on kolm paari jalgu ning tagapool veel 2 - 5 paari ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega. Röövikud ei sarnane liblikatega. Liblikate röövikute toiduks on enamasti elavate taimede mitmesugused osad. Täiskasvanud röövik roomab varjulisse kohta ja nukkub. Liblikate nukud on muumianukud. Nukud paiknevad väga erinevates kohtades, kõige sagedamini siiski maapinnal kõdu sees. Mõnikord teeb vastne enne nukkumist veel siidniidist nn. nukuhälli või koob tugeva kookoni. Nukk on liblika liikumatu arengujärk. Mõne nädala möödudes nukukest lõheneb ja nukust ronib välja liblikas.
lendavad, siis näib, nagu nad tantsiksid. Kõik lapsed tantsivad hoogsa muusika saatel. Kui muusika lakkab, kükitavad nad maha ja puhkavad. Kui muusika algab, jätkavad nad tantsu. Ruumis jaotatakse laiali väikesed värvilised rätikud, need sümboliseerivad lilli. Iga laps istub ühele lillele, asetab jalatallad kokku (tavaline liblikaiste) ja sulgeb silmad. Kasvataja jutustab lühikese loo: Sa istud imeilusal lillel ja puhkad koos paljude teiste liblikatega pärast pikka lendu. Kerge tuul paitab sind Kasvataja puudutab iga last kergelt siidrätikuga. ja päike soojendab sinu tiibu. Sa istud vaikselt ja kuulatad tuult. Tuul jutustab sulle imeilusa loo, Puhkepaus. tuul jätab sinuga hüvasti Iga last puudutatakse taas kergelt rätikuga. ja kaob tasa-tasa. Sa istud vaikselt ja mõtled tema peale. Tee nüüd silmad lahti. Muusika kutsub sind taas tantsima. Muusika mängib ja kõik lapsed tantsivad taas selle saatel.
annaabi.ee 
