...................................................................................................... 16 Lõpphinnang......................................................................................................... 17 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 18 Sissejuhatus 2 „Liblikapüüdja“ on Inglise kirjaniku John Fowlesi esimene romaan, mille kirjutamist ta alustas 1960aasta lõpus ning sai valmis kuu ajaga. Ta ei andnud seda kohe trükki, vaid kontrollis ja tegi seda ümber kauem kui aasta. Raamat tuli välja 1963aasta kevadel ning sai kohe bestselleriks. Inglise arvustajad leidsid teose olevat lihtsalt uuendusliku põnevusromaanina, kuid mitmed Ameerika kriitikud märkasid tõsist edenemist eksistentsialistlikes mõtetes.
J. Fowles ,,Liblikapüüdja" 1. ,,Unustamine ei ole asi, mida saab teha, see võib ainult juhtuda." 2. ,,Ainus asi, mis tõesti loeb, on see, et sa millessegi tõesti usud ja selle järgi ka elad nii kaua kui see on midagi enamat kui usk iseenda heaolusse." 3. ,,Nii poliitikas kui ka kunstis ja igal pool mujalgi ei tohi sallida seda, mis pole tõeline ega sügav ega vajalik. Tobedate tühiste asjade jaoks lihtsalt ei jätku aega. Elu tuleb elada tõsiselt
sisult absurdne anekdoot. ooper "Dispuut". Sõnad - Enn Vetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos NYYD'95 festivalil 25.27. novembril 1995. Lavastaja - Peeter Jalakas, dirigent - Olari Elts, solistid - Annika Tõnuri, Villu Valdmaa, Mati Vaikmaa, Allan Veermaa ja Mati Tari. Saatemuusika - NYYD Ensemble. "Väike merineitsi", esietendus 11. jaanuaril 1993 Jõgeval. H. Ch. Anderseni muinasjutu järgi. Laulusõnad kirjutas Jüri Leesment. Esitas Jõgeva I Keskkooli kooliteater "Liblikapüüdja". Lavastajad Lianne Saage-Vahur ja Maret Oja. Tunnustused 1988 ja 1989: Eesti NSV muusika-aastapreemia 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia ALO MATTIISENI MUUSIKAPÄEVAD Alates 1997. aastast korraldab Jõgeva Gümnaasium A.Mattiisenile pühendatud muusikapäevi. Kuna tegemist on konkursiga, siis ei pääse mööda züriist, keda traditsiooniliselt kutsutakse "Suureks Kõrvaks". Muusikanädal on Jõgeva linnas iga-aastaseks suursündmuseks ja
3. E. Hemingway ,,Ja päike tõuseb" 42.B. Pasternak ,,Doktor Zivago" ,,Kellele lüüakse hingekella?" 43.F. Kafka ,,Protsess" 4. J. Steinbeck ,,Me tusameele talv" 44.G. Grass ,,Plekktrumm" ,,Tortilla Flati agul" 45.T. Pratchett ,,Mort" 5. H. Hesse ,,Stepihunt" 46.M. Kunder ,,Olemise talumatu 6. I. Murdoch ,,Must prints" 7. J. Fowles ,,Prantsuse leitnandi tüdruk" kergus" ,,Liblikapüüdja" 47.P. Süskind ,,Parfüüm" 8. A. Camus ,,Võõras" 48.G. R. R. Martin ,,Troonide mäng" 9. J. Braine ,,Tee ülesmäge" 49.T. Morison ,,Armas" ,,Õnne tipul" 50.Ch. Palaniuk ,,Kaklusklubi" 10.F. Scott Fitzgerald ,,Suur Gatsby" 51.J. Ondaatje ,,Inglise patsient" 11.K. Kessey ,,Lendas üle käopesa" 12.R. Gary ,,Elu alles ees" 13.V. Nabokov ,,Lolita" 14.H
kehastab Tomi. Veel on ta mänginud lastesaates ,,Buratino tegutseb jälle" kus ta oli koer Artemon. Hele Kõre Hele Kõre on sündinud 7. jaanuaril 1980 Jõgeval. Ema oli tahtnud talle nimeks panna Triinu, aga kuna isa sõnul oli karjas sellisenimega lehm, siis pandi isa soovil nimeks Hele. Näitlejatar õppis kõik 12 klassi Jõgeva Gümnaasiumis. Näitlemisega hakkas ta tegelema põhikoolis, kui läks Jõgeva kooliteatrisse ,,Liblikapüüdja". 1998. aastal, kui Hele kooli lõpetas, astus ta õppima EMA Kõrgemasse Lavakunstikooli. 20. lendu, kuhu ta kuulus, peeti väga eriliseks, kuna nad võtsid riski ja läksid lavale juba esimesel kursusel. See risk aga õigustas ennast, sest need 15 noort inimest on tõesti väga andekad. Väga eriline on ka see, et enne lavaka lõpetamist tegid nad filmi ,,Nimed Marmortahvlil", kus kogu kursus kaasa lõi. Hele oli üks peaosalistest. 2002. aastal lõpetas Hele lavakunstikateedri
· ooper "Dispuut". Sõnad Enn Vetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos NYYD'95 festivalil 25.27. novembril 1995. Lavastaja Peeter Jalakas, dirigent Olari Elts, solistid Annika Tõnuri, Villu Valdmaa, Mati Vaikmaa, Allan Veermaa ja Mati Tari. Saatemuusika NYYD Ensemble. · "Väike merineitsi", esietendus 11. jaanuaril 1993 Jõgeval. H. Ch. Anderseni muinasjutu järgi. Laulusõnad kirjutas Jüri Leesment. Esitas Jõgeva I Keskkooli kooliteater "Liblikapüüdja". Lavastajad Lianne SaageVahur ja Maret Oja. Instrumentaalteosed ja suurvormid Tuntuim teos " Ajaga sil mitsi " ( 1986. a. suvel Jõgeval) on süit süntesaatorile. Esiettekanne oli Eesti Raadios 19. aprillil 1987 III programmis, stereoraadios. "Ajaga silmitsi" osad: · Argipäev · Psühhokraatia Attaca · Võib olla Ette kantud Tartu 9. muusikapäevadel 1987. aastal, kus tunnistati parimaks muusikateoseks. Muusikud:
Sõnad - EnnVetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos NYYD'95 festivalil 25 .- 27. novembril 1995. a. Lavastaja - Peeter Jalakas, dirigent - Olari Elts, solistid - Annika Tõnuri, Villu Valdmaa, Mati Vaikmaa, Allan Veermaa ja Mati Tari. Saatemuusika - NYYD Ensemble. 4. "Väike merineitsi", esietendus 11. jaanuaril 1993 Jõgeval H. Ch. Anderseni muinasjutu järgi - muusikaline muinasjutt-ballaad. Laulusõnad kirjutas Jüri Leesment. Esitajaks oli Jõgeva I Keskkooli kooliteater "Liblikapüüdja". Lavastajad Lianne Saage-Vahur ja Maret Oja. 7 Instrumentaalteosed ja suurvormid Tuntuim teos "Ajaga silmitsi" (1986. a.suvel, Jõgeval) See on süit süntesaatorile. Esiettekanne oli Eesti Raadios 19. aprillil 1987. a. III programmis, stereoraadios. "Ajaga silmitsi" osad: 1. Argipäev 2. Psühhokraatia Attaca 3. Võib olla Ette kantud Tartu 9. muusikapäevadel 1987. aastal, kus tunnistati parimaks muusikateoseks.
minigraafika näitus 1981 grupinäitus Lüübekis koos 1963 Ljubljana V rahvusvaheline N.Kormasovi ja O.Subbiga graafikanäitus 1982 grupinäitus Riias koos A.Keerendi 1965 Ljubljanas VI rahvusvaheline ja I.Torniga graafikanäitus 1983 eksliibriste näitus Jürmalas 6 1984 eksliibriste näitus Hyvinkääl ja 2001 "Liblikapüüdja", Pärnu uue Kunsti Riias Muuseum 1985 eksliibriste näitus Helsingis 2001 "Mees ja naine", Pärnu uue Kunsti 1987 "Eesti kunst" Näituste keskmaja, Muuseum Moskva 2002 Maal 2002, Tallinna Kunstihoone 1988 Eesti kunsti näitus Esto päevadel, 2003 Maalinäitus "Maaliparadiis" galerii Melbourne 008-s, Tallinn
õpingud, et astuda sõjaväkke. Leidis, et sõjavägi pole tema jaoks ning asus Oxfordis prantsuse keelt ja kirjandust õppima. Pärast ülikooli tegutses esialgu õppejõuna, andes loenguid Prantsusmaal ja Kreekas. Kreekas tutvus tulevase naise Elisabeth Christyga, kellega abiellus 1954. aastal. Aastatel 19521960 kirjutas terve hulga novelle ja luuletusi, kuid ei pakkunud midagi kirjastajatele. 1960. aastal kirjutas nelja nädalaga valmis ,,Liblikapüüdja" ning viimistles seda veel kaks aastat. 1965. aastal ilmus romaan ,,Maag", Ameerikas tõusis raamat kohe kultusestaatusesse. Neli aastat hiljem ilmus Fovwlesi müügitulemustelt edukaim romaan ,,Prantsuse leitnandi tüdruk". 1970. aastatel tegeles mitme kirjandusliku projektiga. Erinevalt 1950. aastate uusrealistidest ei tarvitsenud Fowles sündmusi esitada toimumise järjekorras. Muutis nii tegelaste kui ka lugeja jaoks ebamääraseks piiri tegelikkuse
1990 Eesti kunst Lohjas, Soome 9 1990 Eesti kunst, Prantsusmaa 1995 Kevadnäitus, Tallinna Kunstihoone 1996 "Evald Okas ja tütred" Chaplini kultuurikeskuses, Pärnu 1997 "Konfrontatsioonid ja kokkulepped" Tallinna Kunstihoone 1998 Kevadnäitus 98, Viljandi kunstisaal 1999 "Maal 99" Tallinna Kunstihoone 1999 "Kunstisuvi 99" Pärnu Linnagaleriis 2000 "Eesti kunst sajandivahetusel" Tallinna Kunstihoone Berliinis 2001 "Liblikapüüdja", Pärnu uue Kunsti Muuseum 2001 "Mees ja naine", Pärnu uue Kunsti Muuseum 2002 Maal 2002, Tallinna Kunstihoone 2003 Maalinäitus "Maaliparadiis" galerii 008-s, Tallinn 2003 EKL-i aastanäitus "Mina ja teine", Tallinna Kunstihoone 2004 EML aastanäitus "ICH BIN EIN MALER" 2005 "Okased", Pärnu uue Kunsti Muuseum 2006 Eesti Maalikunstnike Liidu näitused "Ilusad maalid", "Ilusad inimesed" Aaspere mõisas ja "Alasti" , Tartu Kunstimaja
Mihkel Tiks: Korvpalliromaan. Tln, 1985(Romaanis on kirjeldatud ühe spordimehe arengulugu alates tema esimestest sammudest suures spordis kuni võistlusspordist loobumiseni.) 1. osa: Mängu algus 2. osa: Keset mängu 3. osa: Mängu lõpp Hinnanguline Kirjanduskriitika Fowlesi oskus maalida oma karaktereid filmilikult detailselt, samas jättes lugejale piisava ruumi fantaasiaks, on fenomenaalne,(...). "Liblikapüüdja" puhul on tegu psühholoogilise õudusromaaniga,(...).Ühtviisi sügavalt on esindatud mõlema karakteri vaatevinklid ja see teeb lugemise emotsionaalselt keerukaks. Lugeja ei suuda lõplikult vihata hälbinud vangistajat ega tunne ka liialdatud sümpaatiat kõrgklassist pärit, kergelt hellitatud ohvri vastu.(P. Jaaks: John Fowlesi ,,Liblikapüüdja". Areen, 20.09.2007) Absoluutsest tõest lähtuv
Et seda ei juhtuks, tähistab emane pärast munemist feromooni abil lille ära. Röövikul on ka hulga looduslikke vaenlasi (vastsekiinid ja juuluklased).(Viidalepp, Remm 1996: 204)(Vikipeedia, 2014) Isane koiduliblikas liivrohul 03.05.2013 22 Emane koiduliblikas 10. mail 2014 23 Isase koiduliblika tiibade alakülg 24 Liblikapüüdja 25 6.Kokkuvõte Kokkuvõtteks õppisin paremini tundma Eestis esinevaid põualiblikaid ja nende arvukust. Tänu uurimustööle oskan kasutada liblikamäärajaid ja eElurikkuse portaali. Tänu püstitatud eesmärgile jälgida neid liblikaid looduses oskan nüüd vahet teha põualiblikate suurusel, värvil ja lennustiilil. Tean, millistest biotoopidest neid leida võib ja missugused on röövikute toidutaimed. Leidsin, et
ümber 6m kaugusel asuva tähise ja tagasi, paneb palli kotti ja jookseb punkti nr. 4. Selles punktis ootab teda võistleja, kes võtab kotist 3 tennispalli ja viskab need temast 4m kaugusel liblikavõrku hoidvale kaaslasele võrku. Kui pallid on võrku sisse läinud, võtab palle püüdnud võistleja võrgust palli, paneb need kotti ja jookseb starti, kus annab koti järgmisele võistlejale, ise läheb võistlejate rivi lõppu. Palle visanud võistleja võtab liblikapüüdja ja jääb nüüd järgmises voorus tennispallide püüdjaks, see, kes temale koti tõi aga viskajaks. Võistlus kestab seni, kuni kõik võistlejad on läbinud kõik punktid ja on jõudnud oma kohtadele tagasi. TEATEVÕISTLUSED RÄPINAS 2004. a. I TEATEVÕISTLUS Vahendid; 3 tennispalli, plastämber (8 l), 3 kastikest, 2 tähist Võistleja alustab tennispall käes hüppamist ühel jalal, hüppab jalga vahetamata 6m (üle võrkpalli
annaabi.ee 
