Liblikaid on maailmas teada üle 150 000 liiki. Eestis ligi 2000 liiki. Liblikad on olulised taimede tolmeldajad. Liblikatel on liitsilmad. Liblikad on taimetoidulised. Toituvad imilondi abil. Leidub hulk liblikaid, kelle valmikud ei toitu. Puhkeolekus on imilont spiraalikujuliselt kokku rullitud. Jalgadel asuvate maitsmiselunditega tunnevad nektari maitset. Lõhna tunnevad tundlatega. Liblikad arenevad täismoondega. Muna Röövik Nukk Valmik Enamik liblikaliike talvituvad Eestis munade või nukkudena, vähesed röövikute või valmikutena. Aitäh kuulamast! Rando, Erki ja Gert. TMG 2011
Arengutsükkel Liblikad on täismoondega putukad. Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, millest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Röövikud kestuvad mitu korda ning kasvavad kiiresti. Lõpuks nad nukkuvad ning kujunevad täiskasvanud liblikateks. Vahetult pärast nukukestast väljaronimist meenutavad liblika tiivad pisikesi ja pehmeid lapikesi. Nende lõplik väljasirutumine ja kõvenemine võtab aega. Talvitumine Enamik liblikaliike talvituvad Eestis munade või nukkudena. Vaid väga vähesed liigid talvituvad röövikute või valmikutena, need aga on siis kevadel ka esimesed lendajad. Valmikutena talvituvad Eestis väike-koerliblikas, lapsuliblikas, päevapaabusilm, leinaliblikas, keldriöölane, satelliitöölane. Suur- ja pisiliblikad Maailmas on liblikaliike teada umbes 150 000, Eestis ligikaudu 2000. Suuruse järgi jaotatakse liblikad kahte rühma: suur- ja pisiliblikad. Pisiliblikad
Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele. 4 Liblikad arenevad moondega Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, millest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Röövikud kestuvad mitu korda ning kasvavad kiiresti. Lõpuks nad nukkuvad ning kujunevad täiskasvanuteks liblikateks. 5 Talvitumine Enamik liblikaliike talvituvad Eestis munade või nukkudena. Vaid väga vähesed liigid talvituvad röövikute või valmikutena, need aga on siis kevadel ka esimesed lendajad. 6 Info- ja pildiallikad http://et.wikipedia.org/wiki/Liblikalised http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/liblikad_ave.htm http://www.google.com/butterfly 7
Liblikas toitub põhiliselt õietolmust ja Lepatriinu on üldjuhul röövloom, kes toitub nektarist. Mõni toitub ka villast ja karvast. peamiselt lehetäidest ja ka kilptäidest. Liblikas areneb täismoondega- nende areng Lepatriinu areneb tismoondega- nende on neljajärguline: muna, vastne(röövik), nukk areng on neljajärguline: muna, ja valmik. vastne(röövik), nukk ja valmik. Maailmas on liblikaliike teada umbes Kogu maailmas on teada üle 5200 165 000, Eestis ligikaudu 2000 liiki. lepatriinuliigi, Eestis elab neid üle 50 liigi. Liblika keha on sale ja tal on peened jalad. Lepatriinu keha on ümar ja külgvaates Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kumer.Tundlad ja jalad on lühikesed. kõige ürgsematel vormidel on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Tiivad: paar kõvu kattetiibu ja paar õhukesi
· puude lehed vahaga kaetud teravatipulised lõhedega · puudel tihti tugijuured · liaanidel õhujuured · õied suured erikujulised värvikirevad Loomad · tingimused eluks väga mitmekesised liikide arvukuselt ainulaadne koduks pooltele loomaliikidele · väga palju linnuliike · vees ligi 5000 kalaliiki arvatakse, et umbes 2000 on veel avastamata · eriti palju putukaliike ainuüksi liblikaliike tuntakse üle 30000 · uusi liike avastatakse pidevalt juurde Loomade kohastumused: · hea ronimis- ja hüppamisvõime · hästi arenenud küünised · tundlikud kõrvad ja nina · sageli vees toituvad · tihe karvkate · mitmetel liikidel lennus · head vigurlendajad · ööloomadel suured silmad · linnud kärarikkad · paljud liigid värvikirevad · mardikad helendavad öösel Inimene vihmametsas · kliima pole eriti tervislik
Pinnamood L-Ameerikas ja Aafrikas enamasti tasandikuline Amazonase madalik Kagu-Aasias erilimelised mäestikud vaheldumisi lavamaade ja madalikega Loodustingimuste mõju pinnamoele kivimite keemiline murenemine vee-erosioon Loomastik tingimused eluks väga mitmekesised liikide arvukuselt ainulaadne koduks pooltele loomaliikidele väga palju linnuliike vees ligi 5000 kalaliiki arvatakse, et umbes 2000 on veel avastamata eriti palju putukaliike ainuüksi liblikaliike tuntakse üle 30000 uusi liike avastatakse pidevalt juurde Loomade kohastumused hea ronimis- ja hüppamisvõime hästi arenenud küünised tundlikud kõrvad ja nina sageli vees toituvad tihe karvkate mitmetel liikidel lennus head vigurlendajad ööloomadel suured silmad linnud kärarikkad paljud liigid värvikirevad mardikad helendavad öösel Loomad Laisiklased Madu Mürgine konn
....................................... 21 SISSEJUHATUS Valisin oma loovtöö teema loodusõpetuse valdkonnast, sest mind on juba väikesest saati huvitanud kõik putukad. Meie koolil ei ole liblikakogu ja kuna liblikate erinevaid liike 2 on üle tuhande, siis otsustasin valida oma loovtöö teemaks liblikakogu valmistamise ja tutvustada õpilastele mõningaid liblikaliike. Hiljem otsustasin lisada tööle juurde ka õppekaardid. Liblikakogu abil oleks õpilastel reaalne võimalus näha, millised on meie Otepää ümbruskonna liblikad. Liblikakaartide abil saavad õpilased mänguliselt õppida tundma erinevate päevaliblikate välimust ja nende nimetusi. Minu töö eesmärgiks oli püüda oma koduümbrusest 25 liblikat, ehitada kastid, kus saab neid hoida ja valmistada mäng (liblikakaardid) liblikate tundmaõppimiseks.
Nad söövad taimede värskeid või kõdunevaid osi. Osa vastseid on aga röövtoidulised - nad toituvad putukate vastsetest. Vastseid on kahte tüüpi. Osa on valkja lihava (mitte kõvera!) kehaga, teised on punakas-pruunid, tugeva kehakattega ussitaolised tõugud. Viimaseid on nimetatud ka traatussideks. (http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/naksurlased.htm) Suurliblikad(Macrolepidoptrea) Liblikad on tinglikult jagatud kahte rüma - pisiliblikad ja suurliblikad. Kokku on maailmas liblikaliike umbes 150 000. Eestis on liblikaid üle kahe tuhande liigi, kusjuures suur- ja pisiliblikad jagunevad peaaegu võrdselt. (,,Extra" Elu 97.05.17) Suurliblikad on enamuses pisiliblikatest märksa suuremate kehamõõtmetega. Eluviisi alusel jaotatakse nad omakorda kahte rühma. Enamus päeval ringi lendavaid suurliblikaid kuulub päevaliblikate hulka. Neid iseloomustavad laiad tiivad ja otsast paksenenud nuiakujulised tundlad. Ka päevaliblikate
Liblikalised - imilondiks muundunud suised, millega nad saavad imeda vedelat toitu. Enamus liike söövad taimset materjali, kuid mõnede liikide röövikud ka näiteks nahka, villa (koid!) jne. Valmikud mõnedel liikidel ei toitugi, samas leidub üksikuid vereimejaid. Nektaritoidulised liblikad on olulised tolmeldajad, osa spetsialiseerunud ööelanikeks, vastavad taimed ka siis lõhnavad rohkem öösel, enamasti on neil suured valged õied. Enamik liblikaliike talvituvad Eestis munade või nukkudena. Vaid väga vähesed liigid talvituvad röövikute või valmikutena, need aga on siis kevadel ka esimesed lendajad. Valmikutena talvituvad Eestis väike- koerliblikas, lapsuliblikas, päevapaabusilm, leinaliblikas, keldriöölane, satelliitöölane. Kiletiivalised - mesilased, kimalased, herilased, sipelgad, lehevaablased, käguvamplased. Igasuguse toitumisviisiga liike, tselluloosi lagundamine, parasiidid, paljud segatoidulised: nii, lehemahl,
annaabi.ee 
