debeo-debes-debere-debui-debitum-kohustatud olema dico-dicis-dicere-dixi-dictum-tlema do-das-dare-dedi-datum-andma duco-ducis-ducere-duxi-ductum-juhtima eo-is-ire-ii-itum-minema facio-facis-facere-feci-factum-tegema fero-fers-ferre-tuli-latum-kandma fugio-fugis-fugere-fugi-fugitum-pgenema habeo-habes-habere-habui-habitum-omama invenio-invenis-invenire-inveni-inventum-leidma iubeo-iubes-iubere-iussi-iussum-kskima lego-legis-legere-legi-lectum-lugema libero-liberas-liberare-liberavi-liberatum-vabastama mitto-mittis-mittere-misi-missum-saatma occupo-occupas-occupare-occupavi-occupatum-hivama paro-paras-parare-paravi-paratum-valmistama pono-ponis-ponere-posui-positum-paigutama pugno-pugnas-pugnare-pugnavi-pugnatum-vitlema puto-putas-putare-putavi-putatum-arvama recipio-recipis-recipere-recepi-receptum-vtma relinquo-relinquis-relinquere-reliqui-relictum-maha jtma scribo-scribis-scribe-scripsi-scritum-kirjutama specto-spectas-spectare-spectavi-spectatum-vaatama
1194 ja naases Inglismaale. Seal allutas ta oma despootliku regendist venna John Maata. 1197 ründas Walesi. Seejärel tungis ta Prantsusmaale ja sai seal surmavalt haavata. Jättis riigivalitsemise ministrite ja ametnike kätte. Ta lasi omasüdame mattaPoitou`sse ning keha matta oma isa jalge ette Anjousse, paludes nii andestust isalt, kelle vastu oli ta intriige sepitsenud. Mainin ka ära, et Richard I ajal olid kõrged maksud, et finantseerida kogu sõjapidamist. Magma Charta Liberatum 1215 ehk Suur Vabadusekiri nn. Inglise põhiseaduse piibel. Magna Charta kinnitati 1215 aadlike ja kuningas John Maata vahelise sõja rahulepinguna. Sellega kinnitas kuningas parunite õigused (vastuhakkuõigus), selle põhjal on kõik isikud seaduse ees võrdsed (ka kuningas), valitseja peab alluma enda kehtestatud seadustele, maksumaksjad peavad olema nõus kehtestatud maksudega. Koosnes 63 punktist. Sisu järgi otsustades võis selle jagada 9 suuremaks valdkonnaks, mis kõik
1194 ja naases Inglismaale. Seal allutas ta oma despootliku regendist venna John Maata. 1197 ründas Walesi. Seejärel tungis ta Prantsusmaale ja sai seal surmavalt haavata. Jättis riigivalitsemise ministrite ja ametnike kätte. Ta lasi omasüdame mattaPoitou`sse ning keha matta oma isa jalge ette Anjousse, paludes nii andestust isalt, kelle vastu oli ta intriige sepitsenud. Mainin ka ära, et Richard I ajal olid kõrged maksud, et finantseerida kogu sõjapidamist. Magma Charta Liberatum 1215 ehk Suur Vabadusekiri nn. Inglise põhiseaduse piibel. Magna Charta kinnitati 1215 aadlike ja kuningas John Maata vahelise sõja rahulepinguna. Sellega kinnitas kuningas parunite õigused (vastuhakkuõigus), selle põhjal on kõik isikud seaduse ees võrdsed (ka kuningas), valitseja peab alluma enda kehtestatud seadustele, maksumaksjad peavad olema nõus kehtestatud maksudega. Koosnes 63 punktist. Sisu järgi otsustades võis selle jagada 9 suuremaks valdkonnaks, mis kõik
selle eest oma elu.3 1 Helmut Piirimäe ,,Suur Prantsuse Revolutsioon" lk 50 1990 2 http://fr.wikipedia.org/wiki/D%C3%A9claration_des_droits_de_l%27homme_et_du_citoyen_de_1789 3 William Doyle ,,The Oxford History of the French Revolution. Second edition" lk 118, 2002 2. KODANIKE ÕIGUSTE AJALOOST Esimesed kodanike õigused ja privileegid sõnastati juba varasel keskajal. Esmakordselt võis sellist sündmust näha 1215.aastal Inglismaal, kus reguleeriti Magna Charta Liberatum ehk eesti keeles Suur Harta. Algselt oli Suur Harta kirjutatud ladina keeles. Antud õigusakt koosnes 60 klauslist ning piiras Inglise monarhide absoluutset võimu. Samuti märgib, et ükski isik, kuningas, aadlik ega lihtne kodanik ei saa olla üle seadustest ning on Jumala palge ees võrdsed. 4 Kuigi Suures Hartas on vähemalt üks hiilgavalt sõnastatud punkt - ,,Ühtegi vaba meest ei tohi vahistada, vangi panna, varandusest ilma jätta, lindpriiks teha, maalt välja saata ega
Araabia õpetlaste vahendusel puututakse kokku ka muistsete kreeka autorite teostega. Seisuste esinduskogud. Kuninga ning vasallide vastuolude tõttu tekkis 13.sajandil vajadus seisuste esinduse e. parlamendi järele. Keskaegse arusaama järgi ühendas senjööri ja vasalli vandega antud kokkulepe, mis määras mõlema osapoole õigused ning kohustused. 1215. aastal võetakse feodaalide mässu tulemusel vastu "Magna Charta Liberatum", millega kinnitatakse alamate õigused. Mäss jätkub, mistõttu kutsutakse kokku seisuste esinduskogu, e. kuningriigi parlament. Kaks koda: 1) ülemkoda: surfeodaalid, kõrgvaimulikud 2) alamkoda: alamaadel, alamvaimulikud, linnade esindajad Eesmärk: kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest, osalus oluliste küsimuste arutamises. · Prantsusmaal kutsub kuningas Philippe IV 1302. aastal kokku generaalstaadid, eesmärgiks
Inglise maarevisjoni protokoll, mis on kostatud kunignas William I Vallutaja käsul 1086 maksustuskorralduste täpsustamiseks. DB’s on loetletud mõisad koos nende valdajate, põllumaa suuruse, maksustusüksuste ja talupoegade arvuda. DB, Euroopa varaseim maarevisjon, on väärtuslik allikas keskaja Inglismaa ühiskonna- majandusarengu uurijaile. Williamit ähvardas eelseisev taanlaste invansioon, mis nõudis kindlat ettekujutust enda sõjalisest piirvõimekusest. MAGNA CHARTA LIBERATUM 1215: Inglise põhiseaduslik akt, millele 15.06. 1215 kirjutas alla Inglise kuningas John Maata. Akt piiras kuninga õigusi, fikseeris eelkõige kuninga ja ta vasallide- parunite suhted ning kinnitas seisuste senised õigused ja vabadused. Vaba meest või vangistada ja tema vara konfiseerida ainult tema seisuse kohtuotsuse põhjal ja maa seaduste alusel. Kuningail keelati võtta feodaalidelt erakorralisi makse nende nõusolekuta.
Richard Lõvisüda (1183-1199), Henry II poeg, kes sai kuningaks tänu ta vanema venna enneaegsele surmale. Veetis suurema osa oma valitsemisajast sõjakäikudel olles poliitilisest tegevusest nõnda kõrvale astunud selle kompenseeris tema isa loodud valitsus ja administratiivüksused. Osales III ristisõjas aastatel 1190-1194. Olenemata tema sõjalistest oskustest puudusid tal järeltulijad ja tema trooni võttis üle ta vend John Maata. Magna Charta Liberatum 1215 Inglise põhiseaduslik akt, millele 15.06.1215 kirjutas alla Inglise kuningas John Maata. Akt piiras kuninga õigusi, fikseeris eelkõige kuninga ja ta vasallide parunite suhted ning kinnitas seisuste senised õigused ja vabadused. Vaba meest võis vangistada ja tema vara konfiskeerida ainult tema seisuse kohtuotsuse põhjal ja maa seaduste alusel. Kuningal keelati võtta feodaalidelt erakorralisi makse nende nõusolekuta. Henry III Inglise kuningas 1216-72, John Maata poeg
Richard Lõvisüda (1183-1199), Henry II poeg, kes sai kuningaks tänu ta vanema venna enneaegsele surmale. Veetis suurema osa oma valitsemisajast sõjakäikudel olles poliitilisest tegevusest nõnda kõrvale astunud selle kompenseeris tema isa loodud valitsus ja administratiivüksused. Osales III ristisõjas aastatel 1190-1194. Olenemata tema sõjalistest oskustest puudusid tal järeltulijad ja tema trooni võttis üle ta vend John Maata. Auahne oli. Magna Charta Liberatum 1215 Inglise põhiseaduslik akt, millele 15.06.1215 kirjutas alla Inglise kuningas John Maata. Akt piiras kuninga õigusi, fikseeris eelkõige kuninga ja ta vasallide parunite suhted ning kinnitas seisuste senised õigused ja vabadused. Vaba meest võis vangistada ja tema vara konfiskeerida ainult tema seisuse kohtuotsuse põhjal ja maa seaduste alusel. Kuningal keelati võtta feodaalidelt erakorralisi makse nende nõusolekuta. Henry III Inglise kuningas 1216-72, John Maata poeg
annaabi.ee 
