riigis kõik täiskasvanud elanikud sõltumata soost või rassilisest kuuluvusest) .J Rousseau pidas üksikisiku vabadust nii oluliseks, et võrdsustas selle kaotuse inimliku väärtuse, inimese õiguse ja kohustuste kaotusega. Erinevalr konservatiivsest ideoloogiast iseloomustab liberalismi optimistlik usk inimese enesetäiustamise ja progressiivse arengu võimesse. Aga ei saa lubada ükski ühiskond oma kodanikele absoluutset vabadust, rõhutas liberalismiideoloogia üks rajajaist John Loche. Valitsuse ülesandeks on luua maksimaalsed vabad olud üksikisikule. Nii, et see võiks vabalt mõtelda, uskuda, avaldada arvamusi ja diskuteerida, ühineda parteidesse, leida tööalast rakendust, osta ja müüa vabalt kaupu (s.h. oma oskusi, tööjõudu, intellektuaalset omandit) jättes enda kasutada sellest saadava tulu, valida endale valitsejaid ning valitsusnorme ja kui vaja, siis ka neid muuta revolutsioonilisel teel
ideoloogiad, mis vastandavad end tihtipeale vasakpoolsusele. Termin ise on pärit juba Prantsuse revolutsiooni aegadest, kui monarhistid, kes toetasid vana reziimi, istusid juhataja kõnetoolist vaadatuna rahvusassamblee saalis paremal pool ja need, kes toetasid revolutsiooni, istusid vasakul. Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism. 1 Tutvusta liberalismiideoloogia tunnuseid ja voole. Liberalismi põhiideed: 10 · individualism · paralmentarism · võimaluste võrdsus · reformism · kirikuvastasus Liberalismi voolud 1)Klassikaline liberalism valimisõigus,vabakaubandus. 19-20 saj algul saavutas suure osa eesmärkidest
48. Milles seisnevad ideoloogia funktsioonid? Seletamine, Hindamine, Õigustamine, Orienteerimine, Programmeerimine, Mobiliseerimine, Mõtteline korrastatus. 49. Selgita parem- ja vasakpoolsuse mõistet ning ajaloolist kujunemist. Tähendus ennekõike kõnekeeles, erinevatel aegadel erineva sisuga, erinevates riikides erineva sisuga, ahvuslus, inimkesksus, majandusvabadus, minimaalne ja maksimaalne riik, kasutatav poliitilise spektri kaardistamiseks kindlal hetkel ja ruumis. 50. Tutvusta liberalismiideoloogia tunnuseid ja voole. Põhiideed: Individualism Parlamentarism Võimaluste võrdsus Reformism (muutused paremusele on võimalikud) Kirikuvastasus (antiklerikalism) Klassikaline liberalism valimisõigus, vabakaubandus jne. 19. saj 20. saj algul saavutas suure osa eesmärkidest Paremliberalism e uuskonservatism e turufundamentalism erinevad voolud, mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitlusele, eriti majanduses. Eraelu osas on uuskonservatiivid jäigad
Taotleti kiriku mõjuvõimu vähendamist, religioosset sallivust, südametunnistusevabadust ja riikliku korralduse rajanemist seadusandlikule alusele, mitte valitseja suvale. Oluliseks peeti eraomandit. Majanduses ja ka muudel elualadel peeti arengu eelduseks üksikisiku vaba algatust ja tegutsemisvabadust. Kaitses eelkõige jõukamate ja haritumate kodanike huve. Pooldasid algul konstitutsioonilist monarhiat kahekojalise parlamendiga, üldist valimisõigust mitte. Liberalismiideoloogia hakkas jõudsalt levima 19. saj algul, toetades kapitalistlike suhete tugevdamist Euroopas, rõhutades eraomandi tähtsust, ettevõtlusvabadust, konkurentsi jne. Liberalismi esindasid ka USA konstitutsioonis (1789) esitatud põhimõtted. Eestis C. R. Jakobson. Edasises arengus ideoloogiate seos oma tekkeaegsete ühiskondlike olude ja valitsevate huvidega nõrgenes või kadus, kuid ideeline sisu on jäänud püsima. 23 Sotsialistliku voolu kujunemine. Vasakäärmuslus
Taotleti kiriku mõjuvõimu vähendamist, religioosset sallivust, südametunnistusevabadust ja riikliku korralduse rajanemist seadusandlikule alusele, mitte valitseja suvale. Oluliseks peeti eraomandit. Majanduses ja ka muudel elualadel peeti arengu eelduseks üksikisiku vaba algatust ja tegutsemisvabadust. Kaitses eelkõige jõukamate ja haritumate kodanike huve. Pooldasid algul konstitutsioonilist monarhiat kahekojalise parlamendiga, üldist valimisõigust mitte. Liberalismiideoloogia 16 hakkas jõudsalt levima 19. saj algul, toetades kapitalistlike suhete tugevdamist Euroopas, rõhutades eraomandi tähtsust, ettevõtlusvabadust, konkurentsi jne. Liberalismi esindasid ka USA konstitutsioonis (1789) esitatud põhimõtted. Eestis C.R. Jakobson. Edasises arengus ideoloogiate seos oma tekkeaegsete ühiskondlike olude ja valitsevate huvidega nõrgenes või
valitsejaid ning valitsusvorme. Libera- lismiideoloogia aluseks – erinevalt konservatiivsest ideoloogiast – on optimistlik usk inimese enesetäiustamise ja progressiivse arengu võimesse. Liberalism peab progressi ja sotsiaalset kooskõla võimalikuks ainult eraomandi alusel, mis tagab üksikisikule suurima võimaliku tegevusvabaduse. Tänapäeval on liberalismiideoloogia pearõhk vabamajanduslike põhimõtete kaitsmisel, s.o riigipoolsetest piiravatest tingimustest vabastatud majandussüs- teemi loomisel. Liberaalsel ideoloogial ei ole ühtset õpetust. See koosneb omavahel otseselt seostamata põhimõtetest, mida võib kokku võtta järgmiste märksõnadega: mõistus, progress, õiglus, võrdsus, vabadus. Riigi sekkumine