demokraatiatele. Liberaalide jaoks tähendab demokraatia eelkõige enamuse reeglite piiravat mõju. Seepärast rõhutavad liberaalid, et reeglite / seaduste põhiline eesmärk seisneb indiviidi enda vabaduse ja õiguste kaitses. Sellest aga tuleneb, et enamuse reegleid endid tuleb piirata, et need ei rööviks indiviidilt tema põhilisi tsiviilõigusi - õigust vabalt rääkida ja palvetada, õigust olla avalikus ametiteenistuses, õigust omandusele jne. Liberaaldemokraatide jaoks on indiviidi vabadus ja parteide poliitiline konkurentsivõime õiges suhtes neil oleva varanduse ja rahaga ning mingit ümberjaotamist või reguleerimist riigi poolt ei vajata, või kui, siis vaid minimaalsel määral (http://www.hot.ee). 2.2. Sotsiaaldemokraatia Sotsiaalse demokraatia võtmesõnaks on võrdsus, eriti võimu võrdsus ühiskonnas ja valitsuses. Kui demokraatia tõepoolest on inimeste reeglid, siis tähendab see seda, et iga inimene omab
demokraatiatele. Liberaalide jaoks tähendab demokraatia eelkõige enamuse reeglite (the rule by the majority) piiravat mõju. Seepärast rõhutavad liberaalid, et reeglite / seaduste põhiline eesmärk seisneb indiviidi enda vabaduse ja õiguste kaitses. Sellest aga tuleneb, et enamuse reegleid endid tuleb piirata, et need ei rööviks indiviidilt tema põhilisi tsiviilõigusi - õigust vabalt rääkida ja palvetada, õigust olla avalikus ametiteenistuses, õigust omandusele jne. Liberaaldemokraatide jaoks on indiviidi vabadus ja parteide poliitiline konkurentsivõime õiges suhtes neil oleva varanduse ja rahaga ning mingit ümberjaotamist või reguleerimist riigi poolt ei vajata, või kui, siis vaid minimaalsel määral. (Rinne, 2013) 2.2 Sotsiaaldemokraatia Sotsiaalse demokraatia võtmesõnaks demokraatiale on võrdsus, eriti võimu võrdsus ühiskonnas ja valitsuses. Kui demokraatia tõepoolest on inimeste reeglid (rule by the people), siis tähendab see
lääneriikide demokraatiatele. Liberaalide jaoks tähendab demokraatia eelkõige enamuse reeglite piiravat mõju. Seepärast rõhutavad liberaalid, et reeglite / seaduste põhiline eesmärk seisneb indiviidi enda vabaduse ja õiguste kaitses. Sellest aga tuleneb, et enamuse reegleid endid tuleb piirata, et need ei rööviks indiviidilt tema põhilisi tsiviilõigusi - õigust vabalt rääkida ja palvetada, õigust olla avalikus ametiteenistuses, õigust omandusele jne. Liberaaldemokraatide jaoks on indiviidi vabadus ja parteide poliitiline konkurentsivõime õiges suhtes neil oleva varanduse ja rahaga ning mingit ümberjaotamist või reguleerimist riigi poolt ei vajata, või kui, siis vaid minimaalsel määral (http://www.hot.ee). 3.2 Sotsiaaldemokraatia Sotsiaalse demokraatia võtmesõnaks on võrdsus, eriti võimu võrdsus ühiskonnas ja valitsuses. Kui demokraatia tõepoolest on inimeste reeglid, siis tähendab see seda, et
seada konkreetset käega katsutavat, silmaga nähtavat, kõrvaga kuuldavat või muul moel üheselt tajutavat. (Demokraatia, 2004) 2 1. DEMOKRAATIA LIIGID Ülevaade demokraatia erinevatest liikidest. 1.1 Liberaaldemokraatia Liberaalne demokraatia taotleb indiviidi õigusi ja vabadust ning on iseloomulik lääneriikide demokraatiatele. Liberaalid rõhutavad, et seaduste põhieesmärk on indiviidi enda vabaduse ja õiguste kaitse. Liberaaldemokraatide jaoks on indiviidi vabadus ja parteide poliitiline konkurentsivõime õiges suhtes neil olevate ressurssidega ning mingit ümberjaotamist või reguleerimist riigi poolt ei vajata, kui siis vaid minimaalsel määral. Liberaalne demokraatia on kõige paremini esindatud USA-s, kus individuaalsed kodanikuõigused on läbi ajaloo olnud olulised ning püsivad aktuaalsena ka tänapäeval. (Toots, 2007) 1.2 Sotsiaaldemokraatia
aastal puhkenud uus korruptsiooniskandaal õõnestas veelgi Jimin- To positsioone. Mitu väikest gruppi lõi parteist lahku. Uueks peaministriks sai Jaapani Uue Partei liider Hosokawa Morihiro, endise peaministri Konoe tütrepoeg. Oma lühiajalisuse tõttu suutis Hosokawa valitsus ellu viia vaid kaks olulist reformi: taaslubati aastast 1993 keelu all olnud riisi import ning valimisreformiga muudeti valimisringkondade ja proportsionaalse esindatuse süsteemi. Aastal 1996- 1998 oli võimul liberaaldemokraatide vähemusvalitsus eesotsas Hashimoto Ryutaroga. Tema valitsus kavandas ulatusliku reformide programmi, mis oli suunatud bürokraatia vähendamisele, riigikassa olukorra parandamisele, majandus- ja finantsseisundi reguleerimisele, ühiskonna vananemisega seotud probleemide lahendamisele jne. 2000. aasta parlamendivalimistel suutis LDP taas oma seisundit parandada, võites 233 kohta 480- st. Uueks peaministriks sai Koizumi Junichiro, kes säilitas oma koha 2006. aasta sügiseni
Samuti kritiseeritakse seda et heaoluriik keskendub liiga palju inimeste õigustele aga mitte nende kohustutstele, seega kui inimesel on ainult õigused millest talle alati räägitakse siis järeldub et ta ei pea kõva tööd tegema. Uue LD seisukohas on see ,,ebatervislik" inimese jaoks kui ta saab midagi mitte midagi eest (something for nothing) · heaoluriik: piirab, ebatõhus, majanduslikult kahjulik, nõrgendab sotsiaalelu, palju poliitikat, pp7-12 Heaoluriik on uue liberaaldemokraatide arvates absoluutselt negatiivne, selle põhjusel et: 1. Heaoluriik piirab vabadust Uues liberaaldemokraadid toovad välja 5 aspekti kui heaoluriik piirab vabadust. Esiteks, valitsuse laienemise (expansion of government) tagajärjel vähenevad nii individuaalne vabadus kui ka individuaalne vastutus. Seega mida rohkem valitsust ehk riiki seda vähem vabadust. Teiseks, vabadus on ohus selle pärast et heaoluriigis valitseb ideaalse ühiskonna nägemine (vision of the ideal society)
annaabi.ee 
