Otto Von Guericke Birgie Bligzna Liisbet Leemets Otto Von Guericke Nov 20 1602- Mai 11 1686 Magdeburg, Saksamaa Saksa teadlane ja leiutaja Elu Õppis Leipzigi ülikoolis Õigusteadust Jena ülikoolis 1621 Matemaatikat ja mehaanikat Leydeni ülikoolis 1623 1631 sai temast mehaanik Gustavus II Avastused Leiutas esimese õhu pumba Uuris vaakumit 1663 leiutas ta kui nähtust esimese elektri Uuris õhu rolli generaatori põlemises ja Mis tootis hingamises staatilist elektrit, pöörleva väävli palli hõõrdumisel Avastused 1673 avastas, et väävli palli hõõrdumisel see hakkab hõõguma Ta avastas, et
*1839: 19. augustil teatab Prantsuse Teaduste Akadeemia oma pidulikul koosolekul dagerrotüüpia sünnist *1840: Joseph Petzval (18071891) konstrueerib akromaatilise objektiivi valgusjõuga 1:3,6 *1841: W. H. F. Talbot patenteerib kalotüüpiaprotsessi, mis on tänaseni kasutatava negatiiv- positiivprotsessi eelkäija *1843: W. H. F. Talbot patenteerib suurendusseadme *1850: New Yorgis hakkab ilmuma "Daguerreian Journal", maailma esimene fotoajakiri *1851: W. H. F.Talbot teeb Leydeni purgi abil esimese välklambivõtte *1853: G. M. Levy ehitab esimese momentkatiku *1853: Latimer Clark demonstreerib esimest stereokaamerat *1854: G. Thomas pildistab Krimmi sõjas 1523cm teleskoobiga *1854: C. Negre hakkab kasutama 74cm x 53cm formaadiga kaamerat *1855: Louvre`i muuseum alustab skulptuuride pildistamist katalogiseerimise eesmärgil *1857: Josef Max Petzval konstrueerib suureformaadilise kaamera, mida hakatakse valmistama alles 1950. aastal
elektriteooriat. 1748.a. paiku ütles ta välka mõtte, et mõlemad elektriliigid on üheainsa elektriliigi liig või puue. "Kehad, mida hõõrutakse tõmbavad hõõrumise hetkel enda poole elektritult, järelikult võtavad nad seda hõõruvalt kehalt; samas on nad aga nõus saadud tuld ära andma igale kehale, millel seda vähem on". See on aluseks teooriale, mida nimetatakse elektrostaatikaks. Suuresti abistas Franklinit selle teooria loomisel, seda mida nimetatakse Leydeni purgiks. Selle avastas- just nimelt avastas, mitte ei leiutanud von Kleist 1745.a. Ta asetas naela rohuklaasi, kus oli veidike elavhõbedat, ja avastas, et see võib mahutada suure hulga elektrit. "Kui ma puudutasin elektriseeritud naela, sain löögi, millest mu käsi ja õlg võbelema hakkasid". Vapper mees! Elektri uurimine jätkus. Järgmise tähtsa sammu astus inglane Francis Hawksbee, kes kuulis sellest mis juhtus prantsuse astronoomi Jean Picard'iga ja hakkas asja uurima
sirgunud. 8. juulil 1639 kihluski Paul Fleming Anna Niehuseniga ja otsustas jääda Tallinna, kus talle oli lubatud linnafüüsiku, s.o linnaarsti ametikoht. Fleming oli nimelt õppinud Leipzigi ülikoolis arstiteadust, kuid sooritanud magistrieksami siiski vabade kunstide alal. Meditsiinidoktori diplomi taotlemiseks reisis ta 1639. aasta sügisel Saksamaale ning promoveeriti jaanuaris 1640 Leydeni ülikoolis doktoriks. Tagasiteel Tallinna ta haigestus ja suri Hamburgis ning on maetud sealsesse Katariina kirikusse Niehusenite hauakambrisse. Brockmanni tähenduslik roll eestikeelses loomingus 25aastane Reiner Brockmann (16091647) saabus Saksamaalt Tallinna 1634. aastal, et asuda gümnaasiumi kreeka keele professori kohale. Ta oli õppinud Rostocki ülikoolis teoloogiat ja enne seda saanud kreeka keele koolituse Wismaris
mõjutasid oluliselt 18. sajandi teaduse arengut. Alustanud 1726. aastal raamatukirjastajana sai Franklinist 1737 Philadelphia peapostmeister. 1744. aastal pühendas ta oma rahutu intellekti täielikult teadusele. Tema esimest uuendust, Franklinipõletusahju, saatis suur edu ja see julgustas veelgi tõsisemalt teadusuuringutele pühenduma. 1747. aastal saadeti Franklinile Inglismaalt elektriaparatuuri, mis võimaldas tal teha oletuse, kuidas seadeldis nimega Leydeni purk kondenseerib elektrit. Peale selle tuli ta välja ideega, et elekter on osakeste voog, mis kannab edasi nii negatiivseid kui positiivseid laenguid. Kõige tuntumaks tegi Franklini teooria, mille kohaselt on välk elektriline nähtus. 1752. aastal lennutas ta selle teooria tõestamiseks metalltraadi külge kinnitatud lohe äikesepilve suunas ning kutsus traadi ja oma sõrmede vahel esile elektrisädemed. Katsetuse tulemusel leiutas ta piksevarda
Õde tahtis talt üle lüüa ta pärandit. Sõbrad hoidusid üksmeelselt temast eemale. Spinoza leidis end halastamatus üksinduses. Schleiermacher ütles Spinoza kohta: "Ta seisis üksinda oma ajas, ilma õpilasteta ja ilma kodanikuõiguseta." (1: 81) Ta sai ulualuse väikeses katusekambris Amsterdami lähedal. Ülalpidamist teenis ta klaasläätsede lihvimisega. Optiku käsitööd oli ta õppinud juudi koguduses. Viis aastat hiljem läks Spinoza kaasa oma korteriperemehega, kes siirdus Leydeni lähedusse. Need olid Spinoza intensiivse vaimse elu ja sügava mõtlemise aastad. Sageli jäi ta oma tuppa kaheks-kolmeks päevaks, kedagi vastu võtmata. Oma lihtsa söögi lasi ta tuua enda juurde katusekambrisse. Anatole France ütles:" Kui Napoleon oleks olnud nii intelligentne kui Spinoza, siis ta oleks elanud katusekambris ja kirjutanud neli raamatut." (1: 122) Üks kaupmees pärandas Spinozale 250 dollarit iga aasta kohta. Spinoza tahtis keelduda, üteldes:" Loodus on rahul vähesega
dominantset paradigmat uue vastu. Ei saa eristada vaadeldavaid fakte ja teooriat, mis tõlgendavad neid. Kasutab paradigmat, et: kindla kogukonna täielik maailmavaade ja autoratiivne näide, et kuidas teha teadust. Normaalteadus on teadus käsitletud kogukonna poolt, kes võtab arvesse paradigmasid – teadlased nõustuvad, et kuidas maailma on ja mis on need head näited teaduslikus uurimistöös. Anomaaliad segavad normaalteadust, nt – hapniku avastus, X-kiired ja Leydeni purk. Praegune põlemise teooria on, et hapnik koos süsinikuga eristab energiat. „Flogistan“ on seotud hapniku avastamisega. Teadlased arvasid, et põletamine on protsessm kus flogistan eraldus objektide põlemisel. Tuhk oli siis deflogistlik aine. Leydeni purk on klaas purk kitsa kaelaga ja sisemus-välisus on kaetud läbivalt metallfooliumiga. Isoleeritud stopper on pandud ava poole ja läbiviidud ritv-väntel sisestatud läbi, et see ulatub läbiviidud fooliumile
Teiselt poolt aga oli tegemist arminiaanide (e. remonstrandid) õpetusega, mis väitis, et Jumala kõikvõimsus piirdub kõige teadmisega, jättes samas inimesele endale vaba valiku oma tegudes. Õpetus kujunes Madalmaade kalvinistlikus kirikus 16. saj. 1619.a. arminiaanid heideti kirikust välja, paljud neist hukati ja vangistati. 1630.a. said arminiaanid siiski õiguse usuvabadusele. Elulugu H. Grotius pärines Delfi (Holland) linna patriitsiperekonnast. Ta astus 11-aastasena Leydeni ülikoolis, studeerides seal ladina keelt, ajalugu, teoloogiat ja õigust. 15 aastasena on ta juba Hollandi saatkonna koosseisus Prantsusmaal, kus asus õppima Orleans' ülikooli, et seal õigusdoktoriks promoveeruda. 1599.a. tuli ta kodumaale tagasi ja sai 16 aastasena advokaadiks (Haagis). Ta oli juba 17-aastasena Leydeni ülikooli õppejõud, ühtlasi algab tema teaduslik tegevus. Samas osales Grotius aktiivselt poliitikas, näit. sai 1613.a. Rotterdami raepensionäriks. 1619.a.
traditsioonidega, alumise korruse kaaristus, seinapindade tugevas rustikas ja ülemise korruse pilastritega liigenduses nähtub aga selge pööre renessansi poole. Madalmaade põhjapoolsetel aladel kasutati antiigist pärinevaid vorme üsna vabas tõlgenduses. Ehitusmaterjaliks oli põhiliselt tellis, seda täiendati raidkiviridadega. Tuntuimaks ehitusmeistriks oli Lieven de Key (1560-1627), kelle ehitatud on Haarlemi tapamaja (1602- 37) ja Leydeni raekoda Renessanss levis üsna kiiresti. Peaaegu kõikides Euroopa riikides on tähelepanuväärseid renessanssarhitektuuri mälestisi. Kesk-Euroopa lõunapoolsetel aladel oli domineerivaks itaalia arhitektuuri mõju. Selle suurepäraseks näiteks on Praha Belvedere`i loss (16.saj. 30.- 40-aa.: arh. P.de Stella), mida peetakse ilusaimaks renessanssehitiseks Põhja pool Alpe. Kõrgelt kumerduv katus kerge kaaristu kohal annab hoonele elegantse ja piduliku väljanägemise.
annaabi.ee 
