HARILIK HÄRJASILM Harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare) on korvõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. LEVIKUALA Kasvab peaaegu kõikidel rohumaadel, sageli massiliselt (kultuurrohumaadel ja viljapõldudel umbrohuna, kuid ka looduslikel puisniitudel, päris-, loo- ja lamminiitudel) LEVIKUALA Levinud laialdaselt Euroopas, kuid ka Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kesk- Aasias, tulnukana Jaapanis, Põhja- Ameerikas ning Uus-Meremaal. Kogu Eestis sage, kohati esineb massiliselt. KASUTUSALAD Kasutatakse laialt lõikelillena, harvem iluaedades püsilillepeenardel Omab erilist väärtust kaunite õite ja väga pika õitsemise aja tõttu, kasvukohatingimuste suhtes on vähenõudlik On tarvitatud ka ravimtaimena rahvameditsiinis mitmesuguste haiguste puhul RAHVAPÄRASED NIMED Einalilled Kanaperse Kas-armastad-mind Õnnelill Jaanikaka...
Sgk: korvõielised (Asteraceae) 73. harilik raudrohi (Achilla millefolium) L. 74. kollane karikakar (Anthemis tinctoria) L. 75. harilik puju (Artemisia vulgaris) L. 76. Hiina aedaster (Callistephus chinensis) (L.) Nees 77. arujumikas (Centaurea jacea) L. 78. lõhnav kummel (Chamomilla suaveolens) (Pursch) Rydb. 79. põldohakas (Cirsium arvense) (L.) Scop. 80. Kanada pujukakar (Conyza canadensis) (L.) Cronquist 81. harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare) Lam. 82. harilik kesalill (Matricaria perforata) Merat 83. harilik kuldvits (Solidago virgaurea) L. Sgk: kilbukalised (Hydrocharitaceae) 84. konnakilbukas (Hydrocharis morsus-ranae) L. Sgk: liilialised (Liliaceae) 85. harilik sibul (Allium cepa) L. 86. küüslauk (Allium sativum) L. 87. leseleht (Maianthemum bifolium) (L.) F. W. Schmidt 88. harilik kuutõverohi (Polygonatum odoratum) (Mill.) Druce Sgk: loalised (Juncaceae) 89
Sulgjas rodgersia (Rodgersia pinnata) · Tavaline kõrgus 70-80 cm, kuid on ka 150 cm kõrgeid liike. · Väga suurte lehtetega dekoratiivsed taimed. · Õied on valged või roosakad. Õitsevad juunis-juulis. · Poolvarjus kuni varjus, eelistab huumusrikast, parasniisket vett läbilaskvat mulda. · Saab kasvatada veekogude kallastel, varjupeenras, puude all. · Pikaealine ja talvekindel! Sobib avalikele haljasaladele. Suur härjasilm Leucanthemum maximum Suur härjasilm Leucanthemum maximum · Kõrgus 25-60 cm. · Õitseb juuli august. Õied valged või kollased üldjuhul. · Sobib toitaineterikas vettläbilaskev muld. Suur tähtputk Astrantia major Suur tähtputk Astrantia major · Kõrgus 45-60 cm. · Õitseb juuni kuni august. Purpursed või punased õied. · Toitaineterikas niiske huumusmuld. · Väga pikk ja rikkalik õitsemine. Õied sobivad kuivatamiseks.
ja lehed on karvased. · Kasvab karjäärides, metsaservadel, rannikul, naturaliseerunud tulnukas. · Õitseb juuni-september. Harilik raudrohi Achillea millefolium · Perekond raudrohi · 30-80 cm · Kogu taim iseloomuliku raudrohu lõhnaga. Õisikud tavaliselt valged, harva roosad või punased. · Õitseb juuni-oktoober · Kasvab niitudel, söötidel, enamasti inimese tegevusest mõjustatud kasvukohtadel. Härjasilm Leucanthemum vulgare · Perekond härjasilm · 20-70 cm · Taim paljas või harvemini hõredalt karvane. Lehed kuni 4 cm pikkused ja õisikud kuni 6 cm läbimõõduga. · Õitseb juuni-august · Kasvab niitudel, jäätmaal, söötidel Teekummel Chamomilla recutita · Perekond kummel · 50-40 cm · Kogu taim tugevalt aromaatne. Õisikud valgete keelõitega (nagu karikakral). · Õitseb juuni-august · Kasvatatakse ravimtaimena, metsistunult kasvab teeservadel
Soolalembene. Kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) Sugukond: võhumõõgalised (Iridaceae) Mitmeaastane ühekojaline 0,71m kõrgune rohttaim. Mõõkjad lehed. Õitseb juunijuuli. Kollased õied on lõhnatud ja 25 kaupa õisikutes. Seemned valmivad augustis. Paljuneb seemnete ja puhmiku laienemisega. Niiskuselembene. Mulla suhtes vähenõudlik. Kasvab nii valguses kui varjus. Iluvtaimena tiikide ja basseinide kallastel. Risoomid ja juured värskelt mürgised. Harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare) Sugukond: korvõielised (Asteráceae) Mitmeaastane ühekojaline 2060cm kõrgune rohttaim. Püstise varrega. Paljad või hõredalt karvased lehed. Õitseb juunist augustini. Valged keelõied ja keskel kollased putkõied. Viljad valmivad juuli lõpust oktoobrini. Paljundatav risoomipistikute ja seemnetega. Mulla suhtes vähenõudlik. Eelistab valgusrikkaid parasniiskeid kasvukohti. Talub hästi tahma ja linnade kahjulikke gaase. Kasutatakse laialt lõikelillena, ka iluaias.
väiksemadtel pindadel, kalmistul https://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.calmia.ee/Pildid/ilupuud/i gihali.jpg&imgrefurl=http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/igihali.htm&h=3 70&w=530&t Suureõieline härjasilm (Leucanthemum x superbum) Pärit Euraasiast, perekonnas u 70 liiki, püstine puhmik, 50-80 cm Kasvukoht päikeseline Pinnas viljakas, parasniiske Õitseb juuni-kuni olenevalt sordist septembrini, suured valged kuni kreemkollased korvõied, lehed tumerohelised, taim on talvekindel Paljundamine jagamise teel Istutada loodusliku kujundusega aeda Sorte ,,Beethoven", ,,Christine Hagemann", ,,Broadway Lights", ,,Spoonful of sugar", ,,Spellbook Lumos", ,,Lacrosse Wit", ,,Real dream","Sante",
liitlehine, aktinomorfne või sügomorfne Tolmukad: 5, tolmukapead tolmukatoruks kokkukasvanud Vili: seemnis (pähklike), varustatud lendkarvadega (pappusega) o Korvõieliste (Asteraceae) sug. on suurim kõigist õistaimede sugukondadest (23 000 liiki, u.1/10 kõigist õistaimedest) o Perekonnad: ohakas (Cirsium), võilill (Taraxacum), härjasilm (Leucanthemum vulgare). o Ilutaimed: krüsanteem (Chrysanthemum), Aster. o Kultuurtaimed: päevalill (Helianthus annuus), salat (Lactuca sativa), artisok (Cynara scolymus) Centaurea cyanus rukkilill Sug. Campanulaceae kellukalased o enamus on rohttaimed aktinomoorfne 5-tine õis kroon liitlehine vili seemnerohke kupar Campanula patula h. kellukas
Laminiit 350 23 12 Rannaniit 390 26 19 Võsaülane Anemone nemorosa (tulikalised) Kollane ülane Anemone ranunculoides (tulikalised) Metsülane Anemone sylvestris (tulikalised) Harilik kuutõverohi Polygonatum odoratum (liilialised) Härjasilm Leucanthemum vulgare (korvõielised) Metsmaasikas Fragaria vesca (roosõielised) Pääsusilm Primula farinosa (nurmenukulised) Külad ja heinategu Küla 19. sajandini asustus-, majandus- ja haldusüksus (külakogukond kui sotsiaalne organisatsioon, temale kuuluv maa-ala ehk külasaras ja sellel paiknev hoonestus), pärast 19. sajandi teise poole maade kruntimist peamiselt haldusüksus.
Päikseline kuni varjuline kasvukoht. Kasvab ka suuremate puude all kuivas mullas. Sobib kiviktaimlasse, püsikupeenrasse, üksikult ja vabakujuliste rühmadena 9-12 taime m² terrassidele, hea varjutaim. VINCA MINOR - VÄIKE IGIHALI • Õied Sinised • Lehed Igihaljad, läikivrohelised • Muld Parasniiske muld • Kasvukoht Poolvari kuni vari • Märkused Suurte kasutusvõimalu stega vastupidav ja pikaealine pinnakattetaim LEUCANTHEMUM X SUPERBUM - SUUREÕIELINE HÄRJASILM • 70 cm kõrgune ja 40-60 cm laiune puhmik. Valged täidisõied, kollane südamik. Õitseb juuni-juuli. Pinnase suhtes vähenõudlik, hea drenaaž on oluline. Täispäike kuni poolvari. AHTALEHINE POJENG - PAEONIA TENUIFOLIA • lehed on mitmeti sulgjagused lineaalniitjad, väga kitsad, tumerohelised. Õitseb mais särav- kuni tumepunaste 7-9 cm läbimõõduga lihtõitega. • Vajalik on hea drenaaþiga,
annaabi.ee 
