Geschichte gedacht wird Singen ist für die Menschen dort ein Zeichen für ihre Landestreue In den Länder gibt es extra für diese Feste ein Stadium, in dem gefeiert wird Mitden Festen drücken Sie ihr Nationalgefühl aus 1869 das erste Sängerfest in Dorpat (estnisch Tartu) in Estland 1873 das erste Fest in Lettland 1924 das erste Fest in Litauen Während "Latvija" zunächst ein neuer Begriff war, der alle Gebiete bezeichnete, die von den Letten bewohnt wurden, verstanden die russischen Herrscher es als Forderung nach nationaler Eigenständigkeit und verboten das Wort "Latvija". Es wurde durch "Baltija" ersetzt. 18.11.1918 "Dievs, svl Latviju" (dt.Gott, segne Lettland), die Hymne der Letten 11.Sept. 1988 bei Tallinn das Festival "Estland Lied 1988" 300 000 Menchen sangen die einst verbotene Nationalhymne "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (dt: Mein Vaterland, mein Glück, meine Freude)
Faehlmann ja Fredrich Reinhold Kreutzwald Rahvuslike ideede levik Euroopas ja Eestis 18.-19. sajandi vahetusel algas Euroopas niinimetatud „ravhuste kevad“ Johann Gottfried Herderi ideed Kerkis esile haritlasi, kes pidasid eestlasi ja lätlasi rahvusteks Eelärkamiseaja tegelased oli valdavalt sakslased. Eelärkamisaja avalöögiks oli Garlieb Merkeli Lääne-Mere provintside ajalugu radikaalselt ümber hindava pärisorjusevastase teose „Die Letten“ ilmumine Johann Heinrich Rosenplänter Üks esimene rahvuslike püüte kandjaid Eestis oli pastor Johann Heinrich Rosenplänter Tema õhutusel asutas Pärnu raad 1814. aastal eesti koolmeistrite kooli. Rosenplänter suutis rahvuslikku tegevusse kaasata talupoja seisusest inimesi. Johann taotles eesti keele kasutamise laiendamist ja selle õpetamist gümnaasiumites. Aastal 1813-1832 toimetas Rosenplänter esimesest eestiainelist teaduslikku sariväljaannet.
südametunnistusekohtus, lisaks andis eratunde. 1788. aastal pakuti talle koduõpetaja kohta pastor Cleemanni kirikumõisas Liepupes . Sellesse ametisse jäi ta väikese vaheajaga kuni 1796. aastani, töötades 1793. aastast alates kreisimarssal von Transehe mõisas Annasmuizas. Teda kutsuti,,Liivimaa Voltaire`iks" (J. Eckardt) nimetatud G. H. Merkeli kirjanduslik ja ajakirjanduslik tegevus juhindus läbinisti valgustusideaalidest. Merkeli esimene trükis 1796 aastal ilmunud teos ,,Die Letten" , mis kujunes G. H. Merkeli kõige mõjukamaks kirjutiseks, nõudis teraval toonil pärisorjuse kaotamist Liivimaal. Ja veel oli ta aru saanud,et kui ta tahab talupoegi aidata siis tuleb kaotada aadli seisus. Liivimaa pärisorjuslik kord polnud tema sõnul üksnes häbistav inimsoole, vaid ka lootusetult ajakohatu. Sellega ühendas G. H. Merkel Liivimaa kontekstis seni lahus käsitletud teemad: valgustuslikud ideed inimõigustest ja talupoegade viletsa eluolu. Tüüpilise valgustajana oli G. H
docstxt/.txt
Näiteks panid hernhuutlased rohkem rõhku laulmisel ja mitte niivõrd jutlusele. Jutlused küll ei puudunud, kuid need pidid olema lihtsad ja selged ning erinevalt teistest kirikutest võisid jutlusi pidada ka lihtsad inimesed. Juba Zinzendorf rõhutas, et koguduse võimas laul pidi olema mõjuvõimsam üksiku inimese kõnest, seetõttu asendas laul ka kiriklikku palvet. Vaikimine 14 Guntram Philipp. Die Wirksamkeit der Herrnhuter Brüdergemeinde unter den Esten und Letten zur Zeit der Bauernbefreiung. Köln 1974, 153. 15 M. Laur, Eesti ajalugu, 142. 16 A. Võsa, Vennastekoguduste mõju, 243. 17 Rudolf Põldmäe. Fr. R. Kreutzwald ja vennastekogudus. Keel ja Kirjandus (7), Tallinn 1958, 405. polnud lubatud ja kõik koguduseliikmed pidid kaasa laulma. Tänu hernhuutlastele muutus lauluharrastus elavamaks ka luteri kogudustes.18 Hernhuutlus kui Eesti kristliku maailmapildi kujundaja Balti kubermangudes valitses 18
ning oma isiklikud ajalootaotlused hülgas. Ehkki juba ammu ristirahvas, sai ta ,,oma" ajaloo kätte võidelda vaid konventsionaalsest kristlikust ajalooideoloogiast ajutiselt distantseerudes." Seda hakkab teostama Merkel. · G. H. Merkeli kontseptsioon Ajaloo võrdsustav tsüklilisus. Ta oli historiograafilise kirjutusviisi looja ning Baltikumi kõigi aegade olulisimaid ajalooideolooge. ,,Die Letten vorzüglich in Leifland am Ende des philosophischen Jahrhunderts" (1796) · ,,Teisenevus ja taastulek" ,,Die Vorzeit Lieflands" (17981799) ,,Die Freien Letten und Esthen" (1820) · Hoopis objektiveeriv, rangelt empiiriline, seda on nimetatud Balti pärisorjuse esimeseks teaduslikuks ajalooks. · Käsitles eestlaste ajalugu kui siinsete põlisrahvaste ajalugu. · Herderi mõju: inimkultuuride vahelduva tõusu ja languse natuurfilosoofiline loogika.
Aga Friebe kameralist. Liivimaale 1784 ja oli koduõpetaja. 1801 Liivimaa SOtsieteedi sekretär. Parrot sai rektoriks. Teaduse propageerimisega ja järeleaitamisega tegeles. Garlieb Merkel (1769-1850) kõige löövama pärisorjuse kriitikaga. Publitsist ja kirjanik. Rahvuslust ja ajalookirjutamist mõjutanud. J. Undusk ,,Kolm võimalust kirjutada eestlaste ajalugu" Keel ja Kirjandus 1997/11-12. Merkel kohalikust pastoraadist, õppinud Riia Toomkoolis, Leipzigis. Kõmuline raamat 1796 ,,Die Letten vorzüglich in Liefland am Ende des philosophisches Jahrhunderts", seal pärisorjuse olukorra kirjeldus, süüdistab kehtestamises omakasupüüdlikke ristirüütleid. Publitsistlik teos, pole ajalooga palju sidet. Autori nime Euroopas tuntud Liivimaa esiajast 1798-1799 ,,Die Vorzeit Lieflands, Ein Denkmal des Pfaffen und Rittergeistes" I-II. Tombach tülkis 1909 ,,Liivimaa esiaeg". 1820 ,,Die freien LEtten und Esthen", lasi lahti müüdi helgest eestlaste ja lätlaste vabaduse ajast. J. C
Ta on avaldanud ka jutustusi. Pärisorjuse kritiseerija Heinrich Johann von Jannauega tema poeg Heinrich Georg von Jannau ilukirjanduslikke teoseid ei avaldanud. Merkeli mõttekaaslane Johann Christoph Petri õppis koduõpetajana (aastail 1784- 96) Eestimaad hästi tundma. Tema esimene, anonüümsena ilmunud teos ,,Briefe über Reval" (1800) käsitles Tallinna kodanike elu. Tema peateost, kolmeköitelist ,,Ehstland und die Ehsten" (1802, üle 1400 lk.), on nimetatud Merkeli raamatu ,,Die Letten" Eesti paralleeliks, kuid Petri lähtub kirjalikest allikatest. Ta kritiseerib pärisorjust ning kirjeldab oma teose teises köites eestlaste elu ja olukorda, rahvakultuuri ja .kombeid pärisorjuse kriisi perioodil. Johann Gottfried Herder (1744-1803) avastas rahvaluule õigupoolest alles Riias tegutsedes. Rahvalaule avaldamiseks hankides pöördus ta ka Hupeli poole, kellelt saigi seitse eesti rahvalaulu ja üheksa vanasõna, mis ilmusid ta kuulsas teoses
olukorraga. Garlieb Helwig Merkel oli kõige tugevam pärisorjuse vastu seisja. Nõudis talurahva olukorra parandamist, oli pärit baltisaksa pastori perekonnast. Oli aastaid töötanud mõisates koduõpetajana ning oli talurahva olukorraga kursis. Kirjutas mitmeid teoseid, mis kritiseerisid talurahva olukorda. 1796.aastal ilmus Leipzigis (et vältida tsensuuri) tema tuntuim teos “Die Letten vorzüglich in Liefland am Ende des philosophischen Jahrhunderts”. Merkel oli radikaalne pärisorjuse kriitik, eesmärgiks oli pärisorjuse kaotamine ilma aeglaste üleminekuteta, garanteerida talurahvale isiklik vabadus ja isiklik omand. Johann Christoph Petri avaldas Merkeliga sarnaseid seisukohti, aga rõhuasetusega eestlastele, vastupidiselt Merkelile, kes pühendus lätlastele. Töötas sarnaselt Merkeliga koduõpetajana mõisates. 18
annaabi.ee 
