Naine antiigis Kettli Arand Antiikaja naine Ajalooürikutes naist tavaliselt ei kujutata. Teave antiikaja naiste kohta on kirja pandud erandidult meeste poolt. Naisi peeti psühholoogiliselt sõltuvaiks ja suutmatuiks end kontrollida. On naisi, kes löövad läbi, tugevad lesknaised, preestrinnad, Sparta jõukad naised, jms. Kreeta naine Kreeta ehk minoa ühiskonnas olid naised silmapaistvalt esil. Preestrinnad, kelle ühiskondlik staatus oli kõrge jõukad maaomanikud, kellel oli abilisi. Kreetlased kummardasid naisjumalust Kreeka naine Oraator Demosthenes ütlus: "Armukesi peame lõbu jaoks, orjatare argielu vajaduste rahuldamiseks, aga ka abikaasasid selleks, et nad sünnistaksid lapsi ja
Enamasti lauldi eeslaulja koori vaheldumisel. Viisid on väikese ulatusega, tavaliselt 3-4 helil. Mõnikord lisandub värsile refrään või pikendatud lõppheli. Liigid üheks vanemaks liigiks on töölaulud- seotud töödega mida tehti koos. Karjaselaulud on ühed meloodilisemad eesti rahvalaulud. Tavandi ehk kombelaulud neid on väga palju- kajastatud on peresündmused ja kalendritähtpäevad. Isiklikke tundeid kajastavad lüürilised laulud(mõisaorjad, vaeslapsed, lesknaised). Näiteks: Laula, kuni elad Laula, laula suukene, Liigu, linnu keelekene, Mõlgu, marja meelekene, Ilutse, südamekene! Regivärsiline rahvalaul jaguneb lüüriliseks ja lüroeepiliseks rahvalauluks. Mõlema liigi vahel on küllalt suured erinevused, mis seisnevad oluliselt nende sisus, osalt vormis.
levisid uuendused põllumajanduses ka talurahvani näiteks puuviljakasvatus, algeline sordiaretus. Olid ka sotsiaalabi- ja arstiabikeskused. Hoolitsesid vaimulikuordu liikmed ka vaeste eest. Olid ka palverändurite öömajaks. Inimesed läksid kloostrisse, sest: 1) soov teenida jumalat (muretseti hingeõnnistuse pärast); 2) vanemate surve tütardele, et ei peaks kaasavara maksma, või et saaks õppida (saaks usklik, sõnakuulelik inimene kes oskab majapidamistöid); 3) lesknaised; 4) parem elujärg noorematele poegadele. Peale vaimulikuordude olid ka kerjusmungaordud, tekkisid 12-13.saj. Tekkisid reaktsioonina linnade tekkele, tegutsesid linnades, sest seal levis rohkem ketserlust, oli ka reaktsioon jõukusele, mis linnades hakkas tekkima. Nende ideaaliks oli elatuda ainult kerjamisest. Vaimulike ordude liikmed ei lahkunud üldiselt oma kloostriseinte vahelt, kerjusmungaordu liikmed aga rändasid ringi (vahepeal pöördusid kloostrisse tagasi ka ikka). Vaimulikuo
Pulmades oli tähtis osa kemplemisel nagu me eestlased ikka oleme. Lauludes üritati teineteisele ära teha tegu oli vaidluste ja üksteise aasimisega, lihtsalt läbi laulu. Kui kingiti raha, vaadati ikka, kumma omaksed peale jäävad neiu või peigmehe omad. Pulm oli noorpaari elu kõige tähtsam sündmus. Üleminek ühest elust teise. Kui juhtus, et mõni leskmees uue naise võttis, oli see pigem vajaduse pärast, uhkeid pulmi rohkem ei peetud. Lesknaised aga kahjuks leskedeks jäidki. Sille Eero Kasutatud materjal: Õunapuu, P. (2003). Eesti pulm. Tänapäev. Lk 9-34
isiklikust rahupaigast üheselt välistatud see, mis siseilma ja emotsionaalsuse seisukohast ei ole soodne. Kasemaa teab, mis on Poeedirahu sees ja mis väljas, kust läheb piir tema subjektiivse maailmamudeli ja kõige väljapoole jääva ehk enamasti tema jaoks ebasoodsa vahel, mis aga huvitavalt kätkeb näiteks niisuguste väliste maastikumärkide väljavalimist ja nende külge oma ruumitunnetuse ankurdamist, nagu lagunenud majad, viltused elektripostid, küla, lesknaised ja rebased, konkreetsed puud jne. Kasemaa luulelaad on midagi teistsugust, kui eksperimenteeriv keeleluule. Teatud osa luulest temaatiline liigendus hästi ei toimi. Luuletab vedelemisest. Midagi ei tee, parimal juhul loeb raamatut. Vedelemine on ideologiseeritud. Kasemaa elutunne on selline, et pole vahet, kas vedeleb või teeb suuri asju. Tal on üsna palju armastusluulet, mis on homoseksuaalse taustaga. See ei tule liiga teravalt või võitlevalt välja. Kirjutatud palju vanadest inimestest
» 1 5 2 «Kuidas teie kahe sõbra nimed on?» «Pierre l'Assommeur ja Baptiste Croque-Oison. 1» «Hm!» pomises ülemdiakon. «On aga nimed, mis sobivad heale otstarbele nagu suurtükilask altarile.» Jehan oli kindlasti oma kahe sõbra nimed väga halvasti valinud. Ta sai aga sellest liiga hilja aru. «Ja edasi,» jätkas läbinägelik Claude, «missugune pesu maksab kolm floriini ja pealegi veel uskliku lesknaise lapse jaoks? Millal siis selle koguduse lesknaised on hakanud imikuid muretsema?» Jehan katsus veel kord jääd murda. «Olgu, aga ma vajan raha, tahaksin täna õhtul Isa-beau-la-Thierrye'd Val-d'Amouri vaatama minna!» «Jõle patune!» «'Avayveia,» ütles Jehan. See sõna, mida skolaar vahest õelusega kambri seinalt oli laenanud, avaldas preestrile imelikku mõju. Ta hammustas huulde ja punastas vihast. «Minge minema,» ütles ta Jehanile. «Ma ootan kedagi.» 1 Umbes: Pierre Materdaja ja Baptiste Linnukrõmpsutaja. 262
annaabi.ee 
