Kadrina Keskkool Mihhail Jurevits Lermontov Referaat Kadrina 2009 Sisukord Erandlik elust............................................................................................................................3 Teosed ja looming...............................................................................................................4 - 5 Kokkuvõte................................................................................................................................6 Kasutatud allikad......................................................................................................................7 Erandlik elust Lermontovi täisnimi on Mihhail Jurevits Lermontov. Ta sündis 15. oktoobril 1814 Moskvas ja suri 27. augustil 1841 Pjatigreskis.Ta oli tundlik, raske iseloomuga poiss; mitte eriti kena välimusega, kuid naiste seas populaarne. Lermontovi ema oli Marja Mihhailovna ...
Autor on teinud kogu maailma kurjusest ja ebaõiglusest oma südameasja, võttes kõike seda isikliku solvamisena, millega ta ei või ega tahagi leppida. Tema luuletus ,,Puri" ühendab kaks põhimotiivi- priiuse ja vangipõlve, mässumeele ning sunnitud rahu. Ta kasutab palju irooniat. Looming aastatel 1835-1837 oli varasemaga võrreldes läbi teinud suured muutused. Olid ka muutused elus: luuletaja suunati ihukaitseväe husaaripolku, mis oli üks privileegitumaid väeüksuski. Lermontovist sai ülbe ohvitser, husaar ning naistevallutaja. Kirjandus oli ta võtnud enda võimusesse. Autor armastas teatrit ja draamaga ,,Maskeraad" näitas ta, et ta oli saavutanud oma ande täisküpsuse. Draama aluseks on romantiline süzee deemonist. Draama keelati tsensuuri tõttu. Oma loomingusse suhtus autor ise väga rangelt. 1830-ndate aastate keskpaiku oli ta juba ligi 300 luuletuse, mitme poeemi ja draama autor. Ta hoidus pikka aega ennast trükis avaldamast. Alles 1837
pöörduma. Pjatigorskis leidus Lermontovil vanu tuttavaid ja nende hulgas ka tema kadeti koolist Martõnov. Ühel päeval teel olles Pjatikorkis Verzilini perekonna juurde, tegi Lermontov Martõnovi üle nalja ning sellest arenes välja tüli, mille käigus Martõnov tulistas Lermontovi ning Lermonotv suri koheselt. Lermontov on maetud perekonna haudade juurde Tarkhanhasse. Peale poeedi surma sai temast üks vene tuntum kirjanik..1889 aastal püstitati mälestusmärk Lermontovist Pjatorskesse. 10 5. (Unistus) Keskpäeval Dagenstani jõeorus hõõgus ; Kuul minu rinnal liikumatult; , Sügava haav auras veel, . Minu veri tilkus tilga haaval kaugusesse. ; Lebasin üksinda ma liivases orus; , Kaljude nõlvad oli kitsad, Mis koltusid põletava päikese all -
Autor on teinud kogu maailma kurjusest ja ebaõiglusest oma südameasja, võttes kõike seda isikliku solvamisena, millega ta ei või ega tahagi leppida. Tema luuletus ,,Puri" ühendab kaks põhimotiivi- priiuse ja vangipõlve, mässumeele ning sunnitud rahu. Ta kasutab palju irooniat. Looming aastatel 1835-1837 oli varasemaga võrreldes läbi teinud suured muutused. Olid ka muutused elus: luuletaja suunati ihukaitseväe husaaripolku, mis oli üks privileegitumaid väeüksuski. Lermontovist sai ülbe ohvitser, husaar ning naistevallutaja. Kirjandus oli ta võtnud enda võimusesse. Autor armastas teatrit ja draamaga ,,Maskeraad" näitas ta, et ta oli saavutanud oma ande täisküpsuse. Draama aluseks on romantiline süzee deemonist. Draama keelati tsensuuri tõttu. Oma loomingusse suhtus autor ise väga rangelt. 1830-ndate aastate keskpaiku oli ta juba ligi 300 luuletuse, mitme poeemi ja draama autor. Ta hoidus pikka aega ennast trükis avaldamast. Alles 1837
ALEKSANDR SERGEJEVITS PUSKIN (6. juuni 1799 - 10. veebruar 1837) NB! Lisaks lugeda KINDLASTI juurde Puskinist ja eriti Lermontovist õpikust lk 138 153 (õpik = A. Nahkur ,,Barokist romantismini") 1) Lapsepõlv ja kodu Sündis Moskvas põlisaadliku pojana. Ema poolt pärines ta Abram Hannibalist, Etioopia vürsti pojast (ilmselt neeger), kelle Peeter I oli Venemaale toonud ja oma lähikonda võtnud (pärast keisri surma teenis Hannibal muide aastail 1731 1752 Eestis, esialgu sõjaväeinsenerina Pärnus, hiljem Tallinna ülemkomandandina)
Ta elulugu on sellegi poolest huvitav olnud, vähemalt ...... raamatu järgi. Kuid kui ma hakkasin lugema Lermontovi enda loomingut nii proosa kui luule vallas, tekkis selline olukord nagu kinos kallist filmi vaatama minnes: kõik paremad kohad on reklaamis ära näidatud. Kindlasti oma aja kohta oli seal midagi väga arenenut, kuid ärgem unustagem, see oli siiski Venemaal, kohas, kus igasugune areng on läbiaegade seisnud. Ainult nii on Lermontovist saanud sensiatsioon. Minu meelest oli ta inimene, nagu iga teinegi. Ainsaks erinevuseks tema ja suurema osa rahvuskaaslaste vahel oli see, et tema julges järgida oma südant ja põhimõtteliselt oli ka teadlik, et ta ohverdab iseend kultuuri nimel. 13 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://anastasia.boxmail.biz/cgi-bin/guide.pl?action=article&id_razdel=3080&id_article=2813 2. http://ee.www.ee/ENEKE/index.cgi?Q=lermontov&F=M 3.
Ta ei pannud kriitikat pahaks. Ta oli oma iseloomult väga hea mees. Lermontov oli oma iseloomult palju raskem. Puskin oli lahke, alati avatud, abivalmis. Belinski mõjuvõim näitas, et oli alanud uus aeg ajakirjandus, eriti kommertsajakirjandus ja kriitika määrab väärtusi. Seda ei tee ainult kirjanik. Lermontov oli tulnud 1840. aastal selle mõtte juurde, et ka tema tahab olla see, kes koondab kirjandusjõud enda ümber ja mõjutab kirjandusprotsessi. See näitab, et Lermontovist oleks võinud saada väga mõjukas kirjanik. Seda aga ei juhtunud, kuna ta oli pagendatud ja oli sattunud konflikti valitsusega. Nikolai I abikaasa ja tütred armastasid aga väga Lermontovi tekste. Nad andsid Nikolaile ,,Meie aja kangelast" lugeda ja Nikolai pettus, kuna tema arvas, et Maksim Maksimõtsist saab meie aja kangelane, mitte Petsorinist. Lermontov suri tühise konflikti pärast toimunud duellil. Duell näitab ajastu meeleolu. Lermontov on nagu Petsorin
annaabi.ee 
