Lepingute sõlmimisel on kasulik mõelda võimalusele, et sõlmitud kokkuleppeid võidakse rikkuda. Üks meetod enda õiguste kaitsmiseks ning kiiremaks probleemide lahendamiseks on leppetrahvi lisamine lepingusse. Leppetrahvil on muude kahju hüvitamiseks kasutatavate õiguskaitsevahendite ees mitmeid eeliseid. Leppetrahvi nõudmisel ei ole vajalik tõendada reaalselt tekkinud kahju, vaid piisab üksnes teise poole lepingu rikkumise fakti tõendamisest ja selle rikkumise eest ettenähtavast leppetrahvist. Seega saab leppetrahvi nõuda vastavalt lepingus kokkulepitud ulatusele oluliselt väiksema tõendamiskoormusega, kui kahju hüvitamise nõude puhul. Võlaõigusseadus eristab kahte tüüpi leppetrahve: täitmist asendavaid ja rikkumisel kohaldatavaid leppetrahve. Nende põhiliseks erinevuseks on võimalused alternatiivsete nõuete esitamisel. Leppetrahv, mida on õigus nõuda kohustuse rikkumise korral, annab kahjustatud lepingupoolele õiguse nõuda ka kohustuse täitmist
Lepingute sõlmimisel on kasulik mõelda võimalusele, et sõlmitud kokkuleppeid võidakse rikkuda. Üks meetod enda õiguste kaitsmiseks ning kiiremaks probleemide lahendamiseks on leppetrahvi lisamine lepingusse. Leppetrahvil on muude kahju hüvitamiseks kasutatavate õiguskaitsevahendite ees mitmeid eeliseid. Leppetrahvi nõudmisel ei ole vajalik tõendada reaalselt tekkinud kahju, vaid piisab üksnes teise poole lepingu rikkumise fakti tõendamisest ja selle rikkumise eest ettenähtavast leppetrahvist. Seega saab leppetrahvi nõuda vastavalt lepingus kokkulepitud ulatusele oluliselt väiksema tõendamiskoormusega, kui kahju hüvitamise nõude puhul. Leppetrahvi nõudmine ei välista kahju hüvitamise nõude esitamist, kui leppetrahviga saadud summa ei kata kõiki kahjusid. Seega tasub leppetrahvi suuruse määramisel arvestada, et sellega saaks ka tegelikkuses tekkivad kahjud korvatud. Leppetrahvi vähendamiseks peab maksmiseks kohustatud pool seda kohtus nõudma
teatud % iga viivitatud päeva eest. Tavaliselt viivise puhul on ette nähtud, et teda arvestatakse ainult teatud aeg. Trahvi iseloomustab see, et ta on seaduse või poolte kokkuleppega määratud kindel rahasumma, mille võlgnik peab maksma omakohustuse, kas ühekordse või kestva rikkumise korral. Seepärast trahvi puhul ei arvestata rikkumise kestvust ega protsenti viivitatud päeva eest. On kindel rahasumma ning sissenõudmise aluseks on rikkumise fakt. Kitsamas mõttes leppetrahvist rääkides tuleb märkida, et ta on kas seadusjärgne või lepinguline. Seadusejärgne on kindlaks määratud seadusega ning imperatiivse normiga pooled seda muuta ei või. Siin on seadusega kindlaks määratud leppetrahvi suurus ja tema kohaldamise tingimused. Lepinguline leppetrahv on poolte kokkuleppega kindlaks määratud rikkumiste eest ette nähtud leppetrahv. Käsiraha on rahasumma, mille üks kokkuleppivatest pooltest annab temalt lepingu järgi tasumisele
5. RKTKo 3-2-1-2-14, p 13, 14 - viiviselt intressi arvutamine võlatunnistuses 6. RKTKo 3-2-1-175-14, p 16, 17 - viivise arvutamine intressilt – lubatud ja mittelubatud kokkulepped) 7. RKTKo 3-2-1-47-15, p 14 – viivise vähendamise nõude esitamine 8. RKTKo 3-2-1-118-16 p 18, 19; 3-2-1-25-16, p 13 – viivisemäär tarbijalepingus 9. RKTKo 2-15-8794, p 12 - viivise määr VÕS § 113 lg 1, eristamine leppetrahvist (üürivõlglane) Hinna alandamine: 10. RKTKo 3-2-1-85-13, p 14-16– hinna alandamine ja kulutuste arvestamine (seenega maja) 11. RKTKo 3-2-1-100-15, p 24 - hinna alandamine ja kahju hüvitamine (eelmise sajandi maja) 12. RKTKo 3-2-1-126-13, p 9 – hinna alandamise tähtaeg (Maardu maja katus) 13. RKTKo 3-2-1-145-14 p 30 – konkludentne hinna alandamine (renoveeritud maja) 14
toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.“ VÕS § 162 lg 1 kohus võib leppetrahvi alandada mõistliku suuruseni, kui 34 kohustatud pool seda nõuab. VÕS § 113 lg 8 viivist maksma kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist. RKTKo 2-15-8794, p 12 - viivise määr VÕS § 113 lg 1, eristamine leppetrahvist (üürivõlglane) Asjaolud: Liina Karlsoni (hageja) hagi Ene Limbergi (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hageja nõuab üüri, kommunaalkulude ja viivise maksmist. Õiguslik probleem: VÕS § 275 järgi tavaliselt on eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Kuid pooltel on võimalik kokku leppida, et tohib VÕS § 113 lg 1 sätestatust kõrgemat viivist
A ei ole oma kohustust täitnud ning loovutab selle Cle. Kas B peab oma kohustust täitma? Nõude loovutamise küsimus - Kas ja kuidas saab summa adekvaatsust mõõta kahju hüvitamise puhul? – mis sinu arvates on piisavalt suur summa, mis sinul mittevaralise kahju kompenseerib. Riigikohus on ka öeldnud, et mittevaralise kahju summad peavad olema võrreldavad, et kui on sarnaseid juhtumeid, mis siis nendes otsustes on välja mõistetud. - Mille poolest viivis erineb leppetrahvist? Võrrelda omavahel erinevaid õiguskaitsevahendeid tabeli näol. Mille hulgas leppetrahv erineb kahju hüvitamise nõudest? - Tarbijakäendusleping on selline leping kus käändajaks on füüsiline isik §143. Kui käenduslepingu on sõlminud füüsiline isik, siis tegemist on tarbijakäenduslepinguga. Kui käendus on tegemist majandus- ja kutsetegevusega siis see ei ole tarbijakäendusleping. - - TEEMA 9 Nõuete ja kohustuste üleminek
annaabi.ee 
