korvatud ja nii tekiks ebaõiglane olukord, mis võimaldaks alusetult rikastuda kohustatud isiku arvelt. Kahel leppetrahvi tüübil vahetegemine sõltub lepingus kasutatud sõnadest ja lepingupoolte tahtest. Kõige parem on selgesõnaliselt kokkuleppida, et näiteks leppetrahv asendab täitmist või vastupidi. Vaidluse korral otsustab kohus millises leppetrahvis on pooled kokkuleppinud. 6 Seadus lubab nõuda leppetrahvilt viivist, sellisele järeldusele jõudis Riigikohus tsiviilasjas 3- 2-1-69-08. Lähtudes võlaõigusseadusest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Leppetrahvinõue muutub sissenõutavaks alates selle nõude eelduste täitmisest, esmajoones kohustuse rikkumisest. Seega võib võlausaldaja leppetrahvinõude olemasolul nõuda võlgnikult selle tasumisega viivitamisel ka viivist.
Vaidluse korral otsustab kohus millises leppetrahvis on pooled kokkuleppinud. Leppetrahvi nõudmisel tuleb meeles pidada, et pärast kohustuse rikkumist tuleb võlgnikule saata teade, milles märgitakse, et nõutakse leppetrahvi tasumist. Kohustuse rikkumise avastamise korral peab teist poolt võimalikult kiiresti teavitama, et kavatsetakse nõuda ka leppetrahvi, sest nõude esitamisega hilinemisel võib isik kaotada õiguse nõuda leppetrahvi. Seadus lubab nõuda leppetrahvilt viivist. Lähtudes võlaõigusseadusest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Leppetrahvinõue muutub sissenõutavaks alates selle nõude eelduste täitmisest, esmajoones kohustuse rikkumisest. Seega võib võlausaldaja leppetrahvinõude olemasolul nõuda võlgnikult selle tasumisega viivitamisel ka viivist. Kokkuvõtvalt saab öelda, et leppetrahvi lisamine lepingusse on igati mõistlik, sest see sunnib
M ei oleks korterit sellise hinnaga ostnud või ei oleks üldse ostnud, kui oleks teadnud müraallikast. Järeldus: M-il on õigus nõuda OÜ-lt ehitustööde maksumuse hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Riigikohtu otsused: Viivis: 1. RKTKo 3-2-1-162-12, II osa – viivise vähendamine 2. RKTKo 3-2-1-41-07 – viivisenõude esitamine kui õiguste kuritarvitamine (diagnostikakeskus). 3. RKTKo 3-2-1-69-08, p 24 - leppetrahvilt viivise arvutamine 4. RKTKo 3-2-1-43-13, p 13-15 – aegumistähtaja jooksul nõude maksmapanek, hea usu põhimõte kui vastuväide viivisenõudele 5. RKTKo 3-2-1-2-14, p 13, 14 - viiviselt intressi arvutamine võlatunnistuses 6. RKTKo 3-2-1-175-14, p 16, 17 - viivise arvutamine intressilt – lubatud ja mittelubatud kokkulepped) 7. RKTKo 3-2-1-47-15, p 14 – viivise vähendamise nõude esitamine 8
12) RKRKo 3-2-1-109-06 – leppetrahvi kokkulepe, tasaarvestus ja vähendamine (basseiniga maja); 13) RKRKo 3-2-1-120-08, p 15 - leppetrahvi tühisus tüüptingimusena tarbijakrediidilepingus; 14) RKRKo 3-2-1-112-16, p 20 –leppetrahvi vähendamine ainult poole nõudel; RKRKo 3-2-1-132-12 p 12 – leppetrahvi sissnõudmise vastuolu hea usu põhimõttega; 15) RKRKo 3-2-1-69-08, p 24 – leppetrahvilt viivise arvutamine; 16) RKRKo 2-16-18005/54 09.05.2018 p 12 - VÕS § 159 lg-s 2 sätestatud teavitamiskohustus 17) RKRKo 2-15-3965/103 06.04.2018 p 31 – leppetrahvi vähendamise alused 18) RKRKo 3-2-1-76-16 p 17 – leppetrahvi tasenduslik olemus. 19) RKRKo 3-2-1-67-08– leppetrahvi mõiste Garantii: 20) RKRKo 3-2-1-34-13 p 16; RKRKo 3-2-1-79-16, p 16 - garantiist esitatavad vastuväited 21) RKRKo 2-18-18420/26 p 11 03.04.2020 – vastuväited garantiilepingust 11
a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156- 11, p 18): · müügileping on kehtiv; · müüja on täitnud oma kohustuse mittekohaselt, eelkõige andnud üle lepingutingimustele mittevastava (s.o puudustega) asja (vt ka VÕS §-d 77 ja 217); · müüja vastutab asja puuduse eest; · müüja ei ole puudust kõrvaldanud või on ostja sellest õigustatult keeldunud (VÕS § 112 lg 5, § 224 p-d 1 ja 2). 3-2-1-69-08, p 24 - leppetrahvilt viivise arvutamine Eesti Vabariik (edaspidi hageja) ja OÜ-lt BALTIC ARMAMENTS (edaspidi kostja) sõlmisid 4. juulil 2003 relvade müügilepingu. Kostja kohustus lepingu alusel andma hagejale lepinguesemeks olevad kaubad (relvad ja pürotehnika) üle hiljemalt kaks kuud pärast lepingu allkirjastamist. Tähtaegselt andis kostja hagejale üle külmrelvad ja gaasirelvad, pürotehnika andis kostja hagejale üle 26. novembril 2003, tulirelvasid aga üle ei antud
RK: „Seega nii põhinõude kui ka viivisenõude aegumise tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil võlgnik pidi põhikohustuse täitma. Kohustatud pool võib tasuda põhivõla, olenemata selle aegumisest. Kohtuotsuse alusel põhivõla tasumine ei võta kostjatelt aga õigust esitada viivisenõudele aegumise vastuväide, tuginedes põhinõude aegumisele.“ Viivisenõue võib olla HUP-iga vastuolus. RKTKo 3-2-1-69-08, p 24 - leppetrahvilt viivise arvutamine Asjaolud: Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu, hageja) hagi OÜ BALTIC ARMAMENTS (kostja) vastu leppetrahvi 155 822 krooni 80 sendi ja viivise väljamõistmiseks. Pooled sõlmisid relvade müügilepingu, mille kohaselt kohustub müüma hagejale. Kostja on ainult osad relvad üle andnud, mitte kõiki. Seega kostja rikkus lepingut. Õiguslik probleem: VÕS § 113 lg 1 Tasumiselt kuuluvalt leppetrahvilt võib arvestada viivist, olenemata lg 6 sätestatust
annaabi.ee 
