keskliitude ühise kokkuleppe alusel kolmeks aastaks. Riiklik lepitaja määrab töötüli lahendamiseks paikkondliku lepitaja, kooskõlastades selle eelnevalt kohaliku omavalitsusega, või võtab töötüli oma menetlusse. Tööandjate liitude ja töötajate liitude vahelisi töötülisid lahendab riiklik lepitaja. Lepitaja ülesandeks on poolte lepitamine, kusjuures ta selgitab välja töötüli põhjused ja asjaolud ning pakub välja lahendusi. Lepitajal on õigus kutsuda pooli osa võtma lepitustoimingutest, kaasata töösse asjatundjaid ja pädevaid ametiisikuid. Leppimine toimub lepitaja vahendusel või lepitaja ettepaneku alusel , kusjuures pooled peavad ettepanekule vastama 3 päeva jooksul. Pooled on kohustatud osa võtma lepitustoimingutest, saatma lepitustoimingutele oma täievolilised esindajad ning esitama asja sisuliseks lahendamiseks vajalikud dokumendid lepitaja määratud ajaks. Leppimine vormistatakse protokolliga, millele kirjutavad alla poolte esindajad ja lepitajad
kehtestamisel. Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Lepitaja tegutseb kollektiivse töötüli lepitaja põhimääruse alusel. Lepitaja ülesandeks on poolte lepitamine, kusjuures ta selgitab välja töötüli põhjused ja asjaolud ning pakub välja lahendusi. Leppimine toimub lepitaja vahendusel või lepitaja ettepaneku alusel, kusjuures pooled peavad ettepanekule vastama 3 päeva jooksul. Pooled on kohustatud osa võtma lepitustoimingutest, saatma lepitustoimingutele oma täievolilised esindajad ning esitama asja sisuliseks lahendamiseks vajalikud dokumendid lepitaja määratud ajaks. Leppimine vormistatakse protokolliga, millele kirjutavad alla poolte esindajad ja lepitaja. Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel saavutamaks tööandajalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes 76 tööalastes nõudmistes
1) tööandja või tööandjate ühing (liit); 2) töötajad või töötajate ühing (liit). Pooli esindavad selleks volitatud isikud. 4. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Lepitaja on riiklik ja paikkondlik. Ülesandeks on tal poolte lepitamine, kusjuures ta selgitab välja töötüli põhjused ja asjaolud ning pakub välja lahendusi. Lepitajal on õigus kutsuda pooli osa võtma lepitustoimingutest, kaasata töösse asjatundjad ja pädevaid ametiisikuid. 5. Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine? Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu algatusel, saavutamaks tööandjatelt järeleandmisi tööalastes nõudmistes. Töösulg on töökatkestus, mille korraldavad tööandjad, et saavutada töötajatelt järeleandmisi tööalastes nõudmistes. Õigus streigile ja töösulule tekib: 1) kui töörahu kohustus ei kehti;
293. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Lepitaja tegutseb kollektiivse töötüli lepitaja põhimääruse alusel. Lepitaja on riiklik ja paikkondlik. Lepitaja ülesandeks on poolte lepitamine, kusjuures ta selgitab välja töötüli põhjused ja asjaolud ning pakub välja lahendusi. Lepitajal on õigus kutsuda pooli osa võtma lepitustoimingutest, kaasata töösse asjatundjaid ja pädevaid isikuid. 294. Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine? Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes.
Riiklik lepitaja määrab töötüli lahendamiseks paikkondliku lepitaja, kooskõlastades selle eelnevalt kohaliku omavalitsusega, või võtab töötüli oma menetlusse. Tööandjate liitude ja töötajate liitude vahelisi töötülisid lahendab riiklik lepitaja (KTTLS § 8 lg 4). Lepitaja ülesandeks on poolte lepitamine selgitades välja töötüli põhjused ja asjaolud ning pakkudes välja lahendusi. Lepitajal on õigus kutsuda pooli osa võtma lepitustoimingutest, kaasata oma töösse asjatundjaid või eksperte ning pädevaid ametiisikuid. Leppimine toimub lepitaja vahendusel või lepitaja omapoolse ettepaneku alusel, millele peavad pooled vastama kolme päeva jooksul. Allakirjutatud protokollis sisalduv leppimine on pooltele kohustuslik ja jõustub 86 Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 346 - 347 87 Samas, lk 348 88
aastaks. Riiklik lepitaja määrab töötüli lahendamiseks paikkondliku lepitaja, kooskõlastades selle eelnevalt kohaliku omavalitsusega, või võtab töötüli oma menetlusse. Tööandjate liitude ja töötajate liitude vahelisi töötülisid lahendab riiklik lepitaja. Lepitaja ülesandeks on poolte lepitamine, kusjuures ta selgitab välja töötüli põhjused ja asjaolud ning pakub välja lahendusi. Lepitajal on õigus kutsuda pooli osa võtma lepitustoimingutest, kaasata töösse asjatundjaid ja pädevaid ametiisikuid. Leppimine toimub lepitaja vahendusel või lepitaja ettepaneku alusel, kusjuures pooled peavad ettepanekule vastama 3 päeva jooksul. Leppimine vormistatakse protokolliga, millele kirjutavad alla poolte esindajad ja lepitaja. Protokoll koostatakse ka siis, kui kokkulepet ei saavutata. Kui töötajate ja tööandjate liit kollektiivlepingu täitmisest tulenevas vaidluses kokkulepet ei
annaabi.ee 
