kõrvelehoidmine. Lepingu sisuks on poolte õigused ja kohustused. Lepingueelsetel läbirääkimistel peavad pooled arvestama teineteise huvide ja õigustega. Üldjuhul ei tulene isikutele kohustusi lepingueelsetest läbirääkimistest, kuid hea usu vastase käitumise korral, konfidentsiaalse info kasutamisel oma huvidest lähtuvalt või läbirääkimiste katkestamisel, võib tulla kõne alla kahju hüvitamise kohustus. Lepingueelsetes läbirääkimistes võib oferdi ja aktsepti eristamine osutuda raskeks, seepärast loetakse leping sõlmituks ka juhul, kui poolte vastastikuste tahteavalduste vahetuse alusel on selgunud, et pooled on jõudnud omavahelisele kokkuleppele. Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui pooled on lepingudokumendi allkirjastanud. Lepingu sõlmimisele võib eelneda eellepingu sõlmimine. Eelleping on tavaline leping, mis kohustab pooli põhilepingu sõlmimiseks
ainult ettevõtte väärtuses vaid kogu oma varaga. § 183 lg 1 järgi jääb ettevõtte võõrandanud isik koos ettevõtte omandanud isikuga solidaarselt kaasvastutavaks (nõuete eest, mis olid muutunud sissenõutavaks või muutuvad sissenõutavaks 5 aasta jooksul pärast ettevõtte üleminekut). Näide: juriidilisel isikul A on ettevõte, kus töötab traktorist C, A võõrandab ettevõtte B-le. C-l ilmneb kutsehaigus, siis vastutavad nii A kui B? 25. Missugused on lepingueelsetes läbirääkimistes osalejate kohustused? Lepingueelset vastutust nimetatakse .....contrahendo. Lepingueelsetes läbirääkimistes osalejate kohustused §-s 14: 10 · § 14 lg 1 sätestab teise poole huvidega mõistliku arvestamise kohustuse, sealhulgas tõeste andmete esitamise kohustuse · lg 2 kohustab teatama kõikidest olulistest asjaoludest, mille vastu teisel isikul
Seda sõltumata kuidas üleandja ja saaja kokku lepivad. Ettevõtte üleandmise järgselt vastutab selle saanud isik kogu oma varaga, mitte ainult ettevõtte väärtuses. § 183 lg 1 ettevõtte võõrandaja jääb kolmandate isikute ees kaasvastutajaks nende nõuete osas, mis olid juba muutunud sissenõutavaks või muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul alates ettevõtte üleandmisest. 12. Missugustel alustel vastutavad kahju tekitamise eest isikud, kes osalevad lepingueelsetes läbirääkimistes? § 14 ja § 15 tulenevad kohustused. § 14 lg 3 ls 2, mis keelab pahauskselt läbirääkimisi pidada ja neid katkestada (so lepingut sõlmimise tahteta). Kui neid kohustusi on rikutud, siis tegemist ei ole lepingulise vastutusega ega ka klassikalise deliktiõigusest tuleneva vastutusega, sest poolte vahel on tekkinud lepingueelsetest läbirääkimistest tekkinud võlasuhe. Üks võimalus kvalifitseerida nõue § 100, § 101 lg 1 p3, § 115
5 VÕS § 14 lg 3 sätestab olulise põhimõtte, mida tuleb arvestada lepingueelsetest läbirääkimistest nõuete esitamisel. Nimelt ei tulene pooltele läbirääkimistest õiguslikke tagajärgi, kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet. Samas ei tohi lepingueelsete läbirääkimiste käigus tähelepanuta jätta hea usu põhimõtet, st lepingupooled peavad lepingueelsetes läbirääkimistes käituma üksteise suhtes heas usus. Pahauskseks peetakse läbirääkimiste pidamist ilma tegeliku tahteta leping sõlmida ja nende katkestamist usalduspõhimõtet rikkudes (VÕS § 14 lg 3). Nt loetakse pahauskseks läbirääkimiste pidamist siis, kui läbi rääkiv isik ei oma iseseisvalt õigust lepingut sõlmida, lepingu sõlmimiseks puuduvad vahendid ja laenu saamise võimalus on väike. Pahauskseks katkestamiseks loetakse nt
VÕS § 14 lg 3 sätestab olulise põhimõtte, mida tuleb arvestada lepingueelsetest läbirääkimistest nõuete esitamisel. Nimelt ei tulene pooltele läbirääkimistest õiguslikke tagajärgi, kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet. 5 Samas ei tohi lepingueelsete läbirääkimiste käigus tähelepanuta jätta hea usu põhimõtet, st lepingupooled peavad lepingueelsetes läbirääkimistes käituma üksteise suhtes heas usus. Pahauskseks peetakse läbirääkimiste pidamist ilma tegeliku tahteta leping sõlmida ja nende katkestamist usalduspõhimõtet rikkudes (VÕS § 14 lg 3). Nt loetakse pahauskseks läbirääkimiste pidamist siis, kui läbi rääkiv isik ei oma iseseisvalt õigust lepingut sõlmida, lepingu sõlmimiseks puuduvad vahendid ja laenu saamise võimalus on väike. Pahauskseks katkestamiseks loetakse nt
mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees soli- daarselt omandajaga ( 183 lg 1). Vaieldav kust läheb piir, millal on ettevõte üle läinud. A ostab B-lt ära bussi, millega B vedas ringi reisijaid.. võimalik, et sellega toimus ka ettevõtte üleminek VÕS 180 jj mõttes. 25. Missugused on lepingueelsetes läbirääkimistes osalejate kohustused? 40 VÕS 14. 1. Pooled peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega (lg 1 ls 1). 2. Kui avaldatakse andmeid, peavad need olema tõesed (lg 1 ls 2). 3. Teisele poolele peab teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi (lg 2). 4
kahjuks või kui tingimus ei vasta headele kommetele 14) Millisel juhul kohaldub lepingule VÕSi tüüptingimuste regulatsioon? 15) Kes on tarbija? § 34. Tarbija Tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. 16) Millised kohustused tulenevad lepingueelsetest läbirääkimistest? Lepingueelseid kohustusi seostatakse üldise kohustusega käituda lepingueelsetes suhetes hea usu põhimõtet järgides, mis on võlaõigusseaduses konkretiseeritud §-s 14 sätestatud kohustustega. Kui lepingueelsete läbirääkimiste käigus tekivad suhted, mis ei ole võlaõigusseaduses reguleeritud, siis tuleb puuduvad kohustused või nõuded tuletada VÕS-i § 14 lõikes 3 sätestatud üldisest põhimõttest, mille kohaselt ei või isik läbirääkimisi pidada ega katkestada pahauskselt. Lepingueelsete kohustuste rikkumisel tekib kahjustatud poolel
annaabi.ee 
