Eranditult tähelepanuta jättes tähtsad klienditeenindust puudutavaid aspekte võib see viia see mitterahulolevate klientideni ja lõppkokkuvõttes tulude vähenemiseni ning hea firma maine. (https://annaabi.ee/teenuse-m%C3%B5%C3%B5dikud-klienditeeninduses- m146241.html) Kasutatud kirjandus: 1- Heli Freienthal 2012, Klienditeenindaja (http://www.lvrkk.ee/kristiina/Heli_Freienthal/Klienditeenindaja_2/index.html) 2- Lepiksaar, Mirjam 2015, Logistikajuhi tegevused ettevõtte kulujuhtimisel, (http://eprints.tktk.ee/1116/) 3- Evvu, 2015, Teenuse mõõdikud klienditeeninduses, (https://annaabi.ee/teenuse-m%C3%B5%C3%B5dikud-klienditeeninduses- m146241.html) 5
Aastatel 1952-1957 oli ajakirja ,,Eesti Loodus" toimetuskolleegiumis (1960-1984 ajakirja peatoimetaja). Uurinud Eesti pisiimetajaid, eriti käsitiivalisi, sooritanud palju uurimismatku. Ta on avaldanud, tõlkinud ja toimetanud arvukalt populaarteaduslikke kirjutisi. Poots on 1966. aastal loodud Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaliikmeid. Tema abikaasa oli Viktor Masing (1925-2001). [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 376-377) Johannes Lepiksaar (20. november 1907- 7. aprill 2005) Ta oli zooloog (orintoloog, paleozooloog, terioloog) ja osteoloog. Lõpetas 1930 Tartu Ülikooli, töötas sealsamas õppejõuna ning aastal 1944 pages Rootsi. 1939 oli ta TÜ zoloogiamuuseumi konservaator. Töötanud aastast 1949 Göteborgi loodusmuuseumis. Lepiksaare tegevusvaldkonda kuulusid muu seas terioloogia, ihtüoloogia, oritoloogia, uurimusi ka fauna ja ajaloo valdkonnast. Samuti on ta uurinud ka koduloomade kujunemist ja tekkekeskusi
[], [] Joonis 6 Põder ( http://www.postimees.ee/foto/2/8/33782444712d8879e8_3.jpg ) Joonis 7 Lendorav ( http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/PTEVOLs.jpg ) Joonis 8 Karu ( http://www.etv24.ee/failid/91532_01.jpg ) Linnustik Muraka linnustik on Eesti üks väga väärtuslik linnuala. Soostik on olnud juba ammust aega erinevate kotkaste kodukohast. Seda tõestavad mitmed erinevad kirjandusallikad (Lepiksaar, Mikelsaar, 1936) ning ka kohanimesid on pandud kotkaste järgi: Kotkasaar ja Kotkanina. Kotkaliikidest on näiteks esindatud merikotkas, kaljukotkas, kalakotkas, suur-konnakotkas, väike-konnakotkas. Murakal on esindatud ka Eesti üks esinduslikemaid ja haruldane lind must-toonekurg. Hulgaliselt on registreeritud metsise elu- ja mängupaikasid. Lagerabas võib kohata rabapüüd, põldrüütu, väikekoovitajat, mudatildrit ja hall-õgijat, naaberkooslustes on
maa geograafiast väliseesti kogukonnas oluline identiteedipoliitiline tähendus. Näiteks ilmus tervet Eestit hõlmav koguteos "Meie maa" (Kangro, Uibopuu 1955–1957), mis iga maakonna kohta andis ka iseloo- mustuse rubriigis "Pilk kaardile". Maateaduslike ja looduskirjelduste Eesti looduskirjanduse lugu 261 autoritena esinesid valdavalt loodusteadusliku haridusega kirjutajad, nagu Johannes Kaup (Järvamaa), Johannes Lepiksaar (Alutaguse, Peipsi, Virumaa), Hans Kauri (Hiiumaa, Lõuna-Tartumaa), Kuno Thomasson (Matsalu), Karl Ristikivi (Läänemaa) jt. Murakini "Paani riiki" on oma loomingu olulise mõjutajana nimeta- nud ka Fred Jüssi, kelle teostest esindab kõige süsteemsemat vaadet loodusele enamikus algselt Eesti Looduses avaldatud looduslugusid koondav kogumik "Jäälõhkuja" (1986). Jüssi eelistab küll ühes loos kes- kenduda ühe liigi kirjeldamisele, kuid teeb seda alati kontekstualiseeri-
273 248 Kokorevas Vladas Leedu 03:17:04 M20 2089 1975 Kond Rasmus Tartu 04:59:33 M20 417 388 Kond Robert Tartu 03:25:51 M20 414 2920 Kondajev Deniss Ida-Viru 03:25:43 M20 1064 689 Koolmeister Siim Hiiumaa 03:59:05 M20 139 98 Koppel Kristjan Ida-Viru 03:05:58 M20 110 67 Lainevee Heiki Jõgeva 03:02:47 M20 393 436 Lepiksaar Madis Lääne-Viru 03:23:55 M20 1257 560 Lepp Priidu Tallinn 04:08:03 M20 19 101 Leppik Gabriel Tartu 02:48:35 M20 2275 2554 Leppsaar Auris Tartu 05:25:18 M20 1049 405 Lohur Peedu Järvamaa 03:58:30 M20 2 7 Loo Martin Tallinn 02:42:50 M20 123 86 Lood Illlar Tartu 03:05:25 M20 50 1000 Luidre Andres Harju 02:55:31 M20
Nimekirjale lisanduvad eksikülalistena 3 vaalaliiki – küürvaal ehk pikkloib-vaal, silmikdelfiin ehk afaliin (mõlemaid kohati Eesti merevetes 19. sajandil) ja valgevaal (nähti meie vetes 20. sajandi algul ja 1985. aastal). Viimastel aastakümnetel puuduvad andmed unilaste kohta. Ajakirjanduses leidub üks teade selle kohta, et on nähtud kunelit. Kuigi Johannes Lepiksaar (1986) oletab, et atlantilises kliimastaadiumis on kunelit Eesti alal olnud, ei ole seda veel tõestada suudetud. Tõendusmaterjal puudub ka pähklinäpi kohta; 40 aastat pole kohatud lagritsat ja vaalalise pringli viimase aja kohtamisjuhtumite kohta on andmed ebaselged. Kääbus- karihiire kohta on vaid ajakirjanduses avaldatud leiuteade. Eestisse on introdutseeritud ondatra (1947) ja kährikkoer (1950), reaklimatiseeritud
annaabi.ee 
